· VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. B NÄITAJATE VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS UUTE ANALÜÜTILISTE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE SUHTARVUDE ANALÜÜS C SUHTARVUDE KASUTAMINE PLANEERIMISEL D RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE JA ANALÜÜS SUHTARVUDE ANALÜÜS Mida analüüsitakse ja miks? ANALÜÜSITAKSE ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE JÄRGMISI ASPEKTE: MAKSEVÕIME e LIKVIIDSUSE ANALÜÜS TEGEVUSTULEMUSE ehk ESMASE EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS KAPITALI STRUKTUURI ehk PIKAAJALISE MAKSEVÕIME ANALÜÜS RENTAABLUSE ANALÜÜS AKTSIAKAPITALI ehk TURUVÄÄRTUSE ANALÜÜS Vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüs toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses, varade struktuuris ja kohustuste struktuuris. Kuna analüüs näitab finantsaruannete struktuuri ja selle muutusi ning muutuste dünaamikat, nimetatakse vertikaalanalüüsi ka struktuurianalüüsiks.
LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust
A 1250 kr. korvab pank ettevõttele 1250 B 1667 kr. korvab ettevõte pangale 1666.667 C 1250 kr. korvab ettevõte pangale D 1667 kr. korvab pank ettevõttele E mul on erinev arvamus (milline?) 4. Kasumiindeks on: A diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud B ettevõtte tegevustulemuse tulukuse näitaja C jääktulu suhe müügitulusse D tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgse väljamineku suhe E mul on erinev arvamus (milline?) 5. Ettevõte ERR AS kajastas oma aastaaruandes järgmisi finantsnäitajaid (milj. kr.): 200... (1) 200... (2) Müügitulu 52 78
1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte: Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega.
teiste kontrollisüsteemide) tulemusi ettevõttes. Kuluarvestus vastutuskeskuste, kululiikide ja kulubojektide lõikes, kulude kontroll kulustandardite ja kulueelarvete alusel ning kulude analüüs loovad vajaliku aluse tootmise ja ettevõtte kui terviku tegevuse efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes. Kulude kontrolli abil juhitakse tähelepanu erinevustele planeeritud ja tegeliku tegevustulemuse vahel. Kuluarvestus ja otsuste vastuvõtmine Otsustamine on valiku tegemine alternatiivsete võimaluste vahel. Kuluarvestussüsteemi poolt genereeritav info on suure väärtusega nii lühi- kui ka pikaajaliste otsuste langetamisel. Otsuste langetamiseks on vajalik täpsete ja oluliste kulude andmete mõõtmine ja analüüs. Näiteks toodete ja teenuste hinnakujundamine, kus nende põhikulud, nendele jaotatud tootmise lisakulud ning tegevuskulud on hinnakujunduse peamisteks teguriteks
tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine (Smith 2000, 32). Seega on Piirangute teooriat rakendama hakkavatel ettevõttel võimalus oma tegevustulemusi kiiresti ja märgatavalt parandada, kui nad koondavad oma pingutused ja ressursid kõige nõrgemale protsessile piirangule. Ühegi teise ressursi hulga suurendamine või protsessi efektiivsemaks muutmine ei paranda ettevõtte tegevustulemusi ja on seega ebaotstarbekas. Kui ettevõtte tegevustulemuse määrab piirangu jõudlus, siis peavad kõik teised ressursid olema piirangule allutatud, et tagada viimase maksimaalne rakendatus. See aga tähendab, et ressursid, mis on mitte-piirangud peavad varuvõimsuse tagamiseks olema alarakendatud so. peale piirangu ei tohi ühegi ressursi võimsust kasutada 100%. Siit tulenebki TOC suurim erinevus teistest juhtimissüsteemidest: TOC järgi ei ole kõik ressursid võrdsed. TOC eeldab, et ettevõtted on tasakaalustamata ja neid tuleb selliselt ka
anal. olema kõikehõlmav, sisaldades ka teiste huvigruppide analüüsi. Omanikele pakuvad finantsaruandluse aspektidest kõige rohkem huvi: I E/v likviidsus - e/v võime tasuda tähtaegselt ettenäht. kohust., sõltub firma varade likviidsusest. Maksevõime e. likviidsuse näitajad: Käibekapital = käibevarad lühiajal. kohustused. Lühiajal. võlgnevuste kattekordaja = käibevarad / lühiajal. kohustused. II Tegevustulemuse e. esmase efektiivsuse analüüs - vaatleb, kuidas e/v on kasutanud oma va- rasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude loomisel. III Kapitali struktuuri suhtarvud - anal. näitab e/v kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kui- das nimet. struktuuri muutused on kujundanud e/v majandusstruktuuri. Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara. Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal
Lõpetamiskanded on kolme liiki. 1. Tulukonto sulgemine. 2. Kulukonto sulgemine. 3. Tulude ja kulude koondkonto sulgemine. Tulude ja kulude koondkonto sulgemisega kaasneb ka kasumi (kahjumi) arvutamine ja näitamine omakapitali hulgas (vt lisa 1 ja 2). Kasumiaruande kontode sulgemine toimub alati aruandeperioodi lõpus. 27 12. FINANTSARUANDED Aruanded annavad meile informatsiooni ettevõtte tegevustulemuse, maksevõime kohta. Et oleks õigesti kajastatud raamatupidamisandmete alusel raamatupidamiskohustuslase vara, kohustused, omakapital ja majandustegevuse tulemused ja neid andmeid oleks võimalik rahvusvaheliselt käsitleda, tuleb meil järgida rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid. Eesti raamatupidamise seaduse § 18, 19, 20 järgi koosneb raamatupidamiskohustuslase aastaaruanne bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest (rahakäibearuandest),
Kulukohtade klassifikaatori koostamisel lähtutakse nendest positsioonidest, millised otseselt või kaudselt kujundavad kulukandjatega seotud ettevõtte või selle allüksuste siseseid tulemusi. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 23 Kulukohtade tegevustulemustest lähtuvalt eristatakse järgnevaid kulukohtade liike: 1) põhikulukohad, 2) abi- e kõrvalkulukohad, 3) üldised kulukohad. Põhikulukohad annavad oma tegevustulemuse täielikult või peamises osas üle lõpptoodangule, mis on suunatud müügiturgudele. Teataval määral võivad põhi- kulukohad anda ka ettevõttesiseselt tarbitavaid tulemusi. Põhikulukohad jagunevad tüüpiliselt tootmiskulukohtadeks, materjalikulukohtadeks ja turustuskulukohtadeks. Tootmiskulukohtades on kulude ja toodangu vahelised põhjuslikud seosed kõige enam märgatavad. Tootmiskulukohtades teostatakse otseselt tooraine või lähtematerjali töötlemist lõpptoodanguks
30 aasta parast. Samal ajal peavad ettevõtted teadmustöötajate huvisid üha rohkem rahuldama. Või vähemalt nendega piisavalt arvestama, meelitamaks vajalikke töötajaid tööle, hoidmaks neid tööl ja muutmaks produktiivseks. 129 Järelikult muutub füüsilise töö tegija, kelle huvides peaks traditsioonilist Saksa või Jaapani ettevõtet juhtima, üha vähem tähtsaks. Koos sellega väheneb ka "sotsiaalse harmoonia" rõhutamine äriettevõtte, eriti suurettevõtte tegevustulemuse eesmärgina. Käimasolev debatt korporatsioonide valitsemise üle on seetõttu üksnes esimene kokkupõrge. Me peame õppima uuesti defineerima tulemuse tähendust ettevõttele, eriti suurele, avalikus omanduses ettevõttele. Me peame õppima tasakaalustama lühiajalisi tulemusi -- mida ju tegelikult tingib praegune aktsionäride väärtuse rõhutamine ettevõtte pikaajalise õitsengu ja püsimajäämisega. Isegi ainult rahanduslikust küljest