lõikude ning nendega seotud inimeste tööalaste jõupingutuste omavaheline ladus toimimine. Ka ebakohtade ja takistuste kõrvaldamine, mis ladusat toimimist häirivad. Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine. Suhtumusliku kooskõlastamise eesmärk on luua üksikisikute taotluste ja mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste erisuguste ideede, lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 23. Koordineerimisvormid 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3.ühisarutelu (nõukogu, komisjon, nõupidamine); 4
* Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud (“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma (“geograafiline keskkond”) suhtes. Peamised alajaotused Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat pole; Luria pakutu on aga hea: üldine kava – tegevusmuster e. “meloodia” - liigutus Käitumise järel kas saame oodatu või mitte; sellega on seotud emotsioon ... kuid ... VII.6. emotsiooni ei ole (!) vaja tegevuse resultaadi hindamiseks – see on vältimatult tehtud; Emotsioon on süsteem, mille ülesandeks võib olla organismi kui terviku integratsioon – kas soovitu saamisel kogemuse fikseerimine mälus koos rahuolekuseisundiga või soovitu mittesaamisel uue funktsionaalse süsteemi otsimise ja organismi mobiliseerimisega
123 Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud (“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma (“geograafiline keskkond”) suhtes. Peamised alajaotused Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat pole; Luria pakutu on aga hea: üldine kava – tegevusmuster e. “meloodia” - liigutus 124 Käitumise järel kas saame oodatu või mitte; sellega on seotud emotsioon ... kuid ... VII.6. emotsiooni ei ole (!) vaja tegevuse resultaadi hindamiseks – see on vältimatult tehtud; Emotsioon on süsteem, mille ülesandeks võib olla organismi kui terviku integratsioon – kas soovitu saamisel kogemuse fikseerimine mälus koos rahuolekuseisundiga või soovitu mittesaamisel uue funktsionaalse süsteemi otsimise ja organismi
tegevusalade , -valdkondade ja lõikude ning nendega seotud inimeste tööalaste jõupingutuste omavaheline ladus toimimine. Ka ebakohtade ja takistuste kõrvaldamine, mis ladusat toimimist häirivad. Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine. Suhtumusliku kooskõlastamise eesmärk on luua üksikisikute taotluste ja mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste erisuguste ideede, lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 25. Koordineerimisvormid Koordineerimisvormid jagunevad järgmiselt: 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3
ajal). Positiivsete emotsioonide ajel söömine ilmneb sotsiaalsetes situatsioonides. Tähistamine → suurendada positiivseid emotsioone? Positiivsete emotsioonide ajel suureneb toidu tajutud meeldivus, tervislike toitude tarbimine, motivatsioon toitu nautida. Hedooniline söömine - toidu söömine naudingu tõtttu. Positiivne ja negatiivne emotsionaalne söömine on eraldiseisvad nähtused! Kultuur kui avalikkus Kultuur kui: ➢ inimkollektiivi tegevusmuster ➢ mälu, kollektiivne varamu ➢ ideed, vaimsus, mõttelugu ➢ tunded, emotsioonid ➢ keel, kui tekst ➢ jagatud tähendused, märgisüsteem ➢ protsess ja tegevuste kogum ➢ käitumisvorm Tegelikult mõistab ja tõlgendab igaüks meist maailma unikaalsel ja individuaalsel viisil. Sellest hoolimata oleme me võimelised suhtlema, kuna jagame suures osas samu kontseptuaalseid kaarte ja seega mõistame maailma sarnaselt. Seda tähendabki ütlus, et me
4-10 lmiku huvi pöördub oma kehalt pigem esemetele. Huvitavaks muutub asjade liigutamine, nt |öövad nad rippuvaid esemeid. Lapsed hakkavad muutma oma ümbrust eesmärgipäraselt. lV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid 10-12 lmikud hakkavad uutes olukordades lahendama probleeme omandatud vaimsete skeemidega opereerides, näiteks mänguasjade kättesaamiseks kasutavad koordineeritud tegevuste jada. lmikute tegevusmuster on ka eesmärgi poolt suunatud. V alastaadium: kolmandased tsirkulaarreaktsioonid 12-18 Lapsed suudavad kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Suurenenud liikumisvõime aitab kaasa maailma avastamisele ja katsetustele. Nad õpivad uusi probleemilahendusviise ning avastavad uusi asju keskkonna omaduste kohta. Vl alastaadium: representatsioonid 18-24 Võime luua representatsioone
selgitamiseks nn psühhohüdraulilise mudeli. NB! See oli nö analoogmudel, mis ei eeldanud, et looma sees peaks olema täpselt selline mehhanism, vaid et justkui oleks seal järgnev mehhanism: juurdekogunev vedelik nõus = aktsioonispetsiifiline energia (ASE) vedruklapp = kaasasündinud päästikmehhanism kaaluvihid kaalukausil = signaalärritaja aukudega renn = motoorne mehhanism rennist väljuv vedelik = fikseeritud tegevusmuster (FAP) Nõusse kogunev vedelik (aktsioonispetsiifiline energia) avaldab seestpoolt survet vedruklapile (kaasasündinud päästikmehhanismile). Väljastpoolt tõmbab vedruklappi omakorda kaalukausile asetatud raskus (signaalärritaja). Sellise mudeli suurimaks väärtuseks oli see, et see võimaldas esmakordselt püstitada käitumise käivitumise mehhanismide kohta konkreetsed ennustused ja hiljem neid katseliselt tõestama hakata.
2. ladusat toimimist häirivate ebakohtade ja takistuste kõrvaldamine. Tegevusliku kooskõlastamise peaks tagama organisatsiooni siseehitus, kus koos alluvusseostega määratakse kindlaks põhilised kooskõlastamisseosed. Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine. Eesmärk on luua üksikisikute taotluste ja mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste integreerimist, liitmist. Vajadus selleks tekib olukorras, kus üksikisikud või nende rühmad näevad või tõlgendavad oma tööalaseid eesmärke, kohustusi, ülesandeid ja probleeme teistsugusest vaatenurgast, kui algselt oli mõeldud. Sõltuvus inimeste tunnetest ja hoiakutest. 51 6.3. Kooskõlastamismoodused
mitte kõik õpilased pole auditoorsel teel õppijad. Jätkates oma õpilastega tundi, valmistades neid ette ja julgustades neid võõras, „inglise keelest eri- nevas“ aines, mida nimetatakse matemaatikaks, ootan ma siiralt selle rühma õpetamist jälle reedel • Õpetaja on teadlik, et talle iseloomulik hääletoon ja tegevusmuster võivad õpilaste esimese tunni ajal. Michelle’i kommentaar kutsus minus esile automaatse reaktsiooni lõpetada tähelepanu, huvi, motivatsiooni ja koostöövalmidust olulisel määral soodustada. Olemata standardülesande „kui kõrgel merepinnast on majakas“ olemine komistuskiviks tema edasijõudmisel