vältimiseks*Näidisülesanne (E-st ei sõltu midagi): Õnnetuskahju on sisuliselt negatiivne välismõju. Isiklik ettevaatuskulu on erakulu. Eeldame, et mõlemaid on võimalik mõõta rahas. Nende kahe kulu summa on sotsiaalne ehk rahvamajanduslik kulu.II Süüvastutus-K vastutab kahju eest vaid siis, kui see on tekkinud tema süü läbi pole täidetud ettevaatuse normi x' . Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust.*Näide: liikluseeskirju järgiva autosõitja kilometraaz, keskkonnanõudeid täitva ettevõtte tootmismaht. Hinnang-Kui individuaalselt on ratsionaalne normi täita (siin: x' < x") ja see norm ise on ebaefektiivne (x' ei võrdu x*-ga), siis toob süüvastutus kaasa heaolukao (negatiivse rendi) võrreldes RV-ga ehk transakt-sioonikulu K'-K* Kui K vabaneb vastutusest, kannab kõik kahjud E
Seega 1.aastal on kulu ja 2.aastal on kulu Et saada kogu 20X9 aasta kulu, tuleb ja kulu kokku liita. 1. Lineaarne meetod Soetusmaksumus 315 000 lõpetamismaksumus 15 000 = kulu 300 000 krooni. 300 000 / 5 aastat kasutust = 60 000 kuluks iga aasta 60 000 / 12 = 5000 kuluks iga kuu 5000 * 4 = 20 000 nelja kuu kulu 5000 * 8 = 40 000 kaheksa kuu kulu 20 000 + 40 000 = 60 000 kogu 20X9 aasta kulu. 2. Tegevusmahupõhine meetod Tegevusmahtu võin mõõta kahel erineval moel: Masintunnid Tooted = = 113,2 krooni kulu ühe tunni kohta = = 11,76 krooni kulu ühe toote kohta 20X9 aasta kulu_ 20X9 aasta kulu_
lähedale, et võita täiendavalt kliente, panustades samal ajal mingil määral ka püsikulude katmisse. Selle probleemiga on silmitsi näiteks need ettevõtted, kes tegelevad paberi ja alumiiniumi tootmisega, eriti kui nõudlus ei kasva. Sama kehtib tarneettevõtete kohta, kellel on püsivad liinivõrgustikud, mida peab teenindama vaatamata mahule; • tõhususe saavutamiseks tuleb tegevusmahtu suurte sammudena laiendada; vajadus suure mahulaiendamise järele paiskab segi pakkumise-nõudluse tasakaalu ning viib sageli pikkade ja korduvate hinnakärpimise perioodideni; • toode on kergesti riknev – see tekitab kiusatuse kärpida hinda ning müüa toodet seni, kuni tal veel väärtust on. Niisamuti nagu tomatid on mädanemise tõttu kergesti riknevad, on ka arvutimudelid kergesti riknevad, sest nad vananevad väga
hinnata nende olulisust üksiku tasandil ja nende mõju andmekogumine tervikuna. Peale seda kui audiitor on hinnanud ettevõtte tegevusriski ja sisekontrolli riski saab ta määratleda valdkonnad kus on kõrge olulise ebatäpsuse või vigade risk. TEGEVUSE JÄTKUVUSE PÕHIMÕTE AUDITEERIMISEL Reeglina käsitletakse ettevõtet jätkuvalt tegutsevana, see tähendab, et juhtkonnal ei ole vajadust ega kavatsust ettevõte likvideerida või oluliselt vähendada tegevusmahtu. Jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt valmistatakse ette ka majandusaastaaruanne kui puudub info, mis sunniks eeldama vastupidist. Ettevõtte varad ja kohustused kajastatakse aruandes eeldusega, et varad on võimalik realiseerida ja saadud raha eest on võimalik tasuda kohustuste eest normaalse majandustegevuse käigus. Informatsiooni allikad/situatsioonid audiitorile ettevõttes, mis võivad anda viite ettevõtte jätkuvusele või seada selle kahtluse alla: 1
valdkondadele, kus on kõrge oluliste ebatäpsuste ja vigade risk. Olulisust tuleks püüda kuidagi kvantitatiivselt määratleda, sest see võimaldab vältida hilisemaid võimalikke probleeme kliendiga. Tegevuse jätkuvuse põhimõte Reeglina käsitletakse ettevõtteid jätkuvalt tegutsevatena, lähtutakse eeldusest, et ei ole vajadust ega kavatsust ettevõtet likvideerida või vähendada tema tegevusmahtu oluliselt. Sellest printsiibist lähtuvalt valmistatakse ette aastaaruanne, kui puudub info sellest, mis seaks kahtluse alla jätkuvuse. Ettevõtte varad ja kohustused kajastatakse aruandes eeldades, et ettevõtte varade realiseerimisel saadavate vahenditega on võimalik katta kõik ettevõtte kohustused. Kui on oht, et normaalsetes majandustingimustes ei suuda ettevõte kohustusi täita, siis võib tekkida vajadus ümber klassifitseerida ettevõtte varade ja
Teine eemärk: minimeerida lubamatust toimingust tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju. Seda eesmärki saab püstitada vaid tänu normide mõjule potentsiaalsete kahjustajate ja kahjustatute ootustele ja käitumisele. Süüvastutus - tekkinud tema süü läbi. Eelduseks ettevaatuse taseme norm x*, millest allpool vastutus alles algab. Probleem: kui kahjustaja on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta kahjutasuks kohustatud, mis ei motiveeri optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse kahjuootusega (x’); Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks. 27. Suuruseelised ja nende põhjused. Suuruseelised (economies of scale): Kulueelised –mastaabisääst; Arenduseelised; Jaotamatus – pidev võimsuskasv
Kas ja kui palju on kliendid nõus maksma? Mille eest kliendid praegu maksavad? ● Kulustruktuur - Millised on ettevõtte püsikulud (kulud mis ei sõltu tootmismahust) ja muutuvkulud (kulud, mis kasvavad/kahanevad vastavalt tootmismahule). Eraldi võiks välja tuua ka püsikulud ühe toote kohta. ● Lisamõtted: Kas saad muuta kliendi lahkumise ajaliselt või rahaliselt kulukaks? Kas ärimudel toodab korduvostud? Kui kerge on tegevusmahtu suurendada? Kas ettevõttel oleks mõistlik pakkuda lisatooteid? Kas sissetulekut on võimalik saada ka juba enne väljaminekut (ettetellimine) 8. Äriidee teostatavuse analüüsi olemus. Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele: • Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna? Sobiv aeg selleks on uue äriidee väljavaadete hindamise algfaasis
Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt
tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga: Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja prognooside koostamisel on tarvis teada, kuidas käituvad kulud tegevusmahu muutudes. Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega
• Mis on meie konkurentsieelis ja • Palgaturu analüüsimine, • Tööjõu vajadus perioodi tooted/teenused täna ja tasupaketi ja tööjõukulude (päeva, nädala, kuu) kohta. tulevikus? analüüsimine (mille baasil • Üksustest info tööjõu • Milline kompetents on olemas, teha järgmistel aastatel vajaduse osas arvestades mida arendada, mida värvata? palgatõuse)? tegevusmahtu. • Mida plaanime muuta töös • Talendijuhtimine ja • Töötajate värbamise, valiku (näiteks IT kasutuselevõtt)? karjääri planeerimine. ja sisseelamise aeg • ..................................................... • ........................................... • .......................................... • .................................................... • .......................................... • ...................
tõsta oma isiklikku sissetulekut lähiperspektiivis. Nimelt sõltub mänedzeri ametipalk sageli sellest, millisesse suurusgruppi vastaval tegevusalal ettevõte käibe alusel kuulub. Omanik seab esiplaanile kasumi kasvu, kuid seda eriti pikaajalises perspektiivis. 2) Mänedzer püüab oma sissetuleku suurendamise eesmärgil ettevõtte eelarvet suurendada. Nimelt võib mänedzeri kompetents ja ametipalk oleneda ettevõtte eelarvemahust või mõnest teisest ettevõtte tegevusmahtu iseloomustavast näitajast (varade väärtus, kapitali suurus, bilansimaht). Samuti võivad tekkida vastuolud juhtkonnas seoses sellega, et juhtkonda võivad üheaegselt kuuluda nii kapitali omanikud kui mänedzerid. Viimased peavad reeglina oluliseks osanike huvide järgimist ja tasakaalu, aga neil võivad olla ka oma eelistused: ettevõtte säilitamine, sõltumatus, võim, tunnustus, karjäär. Osalusettevõttes võib ärijuhiks olla põhimõtteliselt ka üks osanikest (aktsionäridest)
annaabi.ee 
