2010 2011 muutus Tallinn 81% 80% -1% Tulukas linn 73% 72% -1% Keskmise tulukusega linn 58% 60% 2% Toimetulev linn 48% 48% 0% Tulukas vald 77% 79% 1% Keskmise tulukusega vald 55% 56% 1% Toimetulev vald 40% 45% 6% KOV KOKKU 66% 67% 1% Kohalike omavalitsuste kulude struktuur tegevusalati 2011. aasta eelarvete täitmise alusel Investeeringute jaotus tegevusalati 2011. aastal Elanike arvu järgi gruppidesse jaotatud kohalike omavalitsuste eelarvekulude jaotus 2011. aastal
1 INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES Tuntud juhtimisspetsialist Peter Drucker on öelnud, et ettevõttel on kaks ja ainult kaks põhifunktsiooni: turundus ja innovatsioon. Innovatsiooni juhtimine ettevõttes hõlmab selle planeerimise, organisatsiooni ja kontrolli kõiki strateegilisi, lühemaajalisi ja operatiivseid ülesandeid. Selle all mõistetakse laiemas mõttes ettevõtte muutuste juhtimist. (Vihalem, 1993) Tegevusalati on Eesti majanduslikult aktiivsed ettevõtted koondunud enam-vähem samadesse valdkondadesse kui teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades. Tegevusalade struktuur näitab, et Eesti on muutunud teeninduskesksemaks maaks. Valdavaimaks teenindusalaks on kaubandus, kõige rohkem investeeringuid on tehtud hotellidesse ja restoranidesse. Tootmisettevõtetesse on enamus investeringuid on tehtud omavahendite arvel. (Ivar Simson, Rein Lumiste,Rünno Lumiste, 2000, lk 169) 1
tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 20052006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus. Palgakasvu erinevused venisid suuremaks ka 20102011, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt. Majanduskriis on korrigeerinud ka avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus. Kuigi kriisi eel jätkus
Tarnijad--> firma--> klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Iga kommertsettevõtte väärtusahelas on köik mainitud tegevused olemas, tegevusalati sõltuvalt erineva osatähtsusega. Näit. tootmises ja teeninduses omavad suurimat tähtsust operatsioonid, pankades marketing ja müük, hulgifirmas hanke- ja jaotuslogistika, restoranides teenindus. 11. Väärtusahela analüüsi eesmärgid on 1. Elimineerida väärtusahelas tegevused, mis väärtust ei lisa (näiteks materjalide, toodete ladustamine). Väärtust mittelisavad tegevused sab jagada 4 kategooriasse:
metallitööstuses (72%) ning puidutööstuses (46%). Rasked tööõnnetused vähenesid enim ehituses (59%), hulgi- ja jaekaubanduses (58%) ning metallitööstuses (57%). Töö iseloomust sõltuvalt on tegevusalasid, mis on tööohtlikumad ehitus, metallitööstus, puidutööd, keemiatööstus ja veondus-laondus, aga ka jae- ja hulgikaubandus. Nii juba aastaid. Veel tõesema pildi saame, kui võrdleme tööõnnetusi tegevusalati suhtarvus ehk 100 000 töötaja kohta. 2007. aastal oli see 142, mullu juba 163 ning tänavu ootuspäraselt 101. Ka tööõnnetuste nominaalarvud näitavad kõikumist vastavalt 933, 1072 ja 600. Jääb küsimus, kas selle taga on parem (ohutum) töökorraldus, tööandjate usinam ennetustegevus või on vähenenud tööhõive ja tööde maht. Suhtarvuna oli tänavu suvel tööõnnetusi kõige rohkem haldus- ja abitegevuses (221),
(Pikaajaline töötus...2010) Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu I kvartalis 554 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja väikseim hõivatute arv. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 4,6%, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,6%. Tööhõive on vähenenud rohkem meeste hulgas, mistõttu naiste osatähtsus tööhõives kasvab. Aastaga vähenes hõivatute arv 40 000 mehe ja 18 000 naise võrra. Tänavu I kvartalis olid 54% hõivatutest naised, aasta tagasi 52%. Tegevusalati on hõive vähenemist kõige rohkem mõjutanud ehitus, kus hõivatute arv vähenes aastaga 23 000 võrra (36%). Töötlevas tööstuses oli 17 000, kaubanduses 10 000 hõivatut vähem kui aasta tagasi. (Ibid) Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. (Ibid) Tööjõu-uuringut korraldavad
seitsmendaks. Tehnoloogiliselt innovaatilised ettevõtted võtsid vaatlusvahemiku aastate kestel mitteinnovaatilistest mitu korda sagedamini ette organisatsiooni- või turundusuuenduse. Viimati oli erinevus täpselt kolmekordne: aastatel 2008–2010 oli mittetehnoloogilist uuendust rakendanud 57% tehnoloogi- liselt innovaatilisi ettevõtteid ja vaid 19% tehnoloogiliselt mitteinnovaatilisi ettevõtteid. Uuenduslike ettevõtete osatähtsus tegevusalati, 2010a Tegevusala Kokku, Tehnoloogiliselt Organisatsiooni- või tu- % uuenduslikud, % rundusuuendustega, % KOKKU 56,8 46,7 36,8 Tööstus (v.a ehitus) 60,1 52,5 36,3 mäetööstus 56,9 47,8 24,9
Vastavalt väliskeskkonna muutustele, peab organisatsioon ennast vajadusel ümber struktureerima, et olla konkurentsivõimeline. 27. Tööjaotus spetsialiseerumine delegeerimine: vajadus, probleemid, lahendus Organisatsiooni ülesehitamisel on delegeerimine väga tähtis tegevus. Paljud segadused ja ebakohad organisatsiooni tegevuses tekivad tööjaotuse, eeskätt seal esinevate puuduste pinnal. On paratamatu, et kogu töömaht o-s jaotatakse väiksemateks osadeks ja selle sooritajad tegevusalati eripärastuvad. Vastasel juhul peaks üks inimene organisatsiooni tipus kogu töö ise ära tegema. See on aga sama võimatu, et üks inimene saab moodustada organisatsiooni, või et kaks inimest teeksid ühes ja samas kohas ning ühel ja samal ajal täpselt üht ja sama tööd. Tööjaotus on ühise tegevuse ja ühiste taotluste vältimatu tagajärg ja teenus. Tööjaotus - ettevõtte eesmärkidest tulenevate tegevuste ja toimingute jaotamine neid täitvate üksikisikute ja rühmituste vahel
need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Esimeste firmadena kasutasid väärtusahela kontseptsiooni oma konkurentsistrateegia väljatöötamisel. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Iga kommertsettevõtte väärtusahelas on köik mainitud tegevused olemas, tegevusalati sõltuvalt erineva osatähtsusega. Näit. tootmises ja teeninduses omavad suurimat tähtsust operatsioonid, pankades marketing ja müük, hulgifirmas hanke- ja jaotuslogistika, restoranides teenindus Konkurentsieelist pole võimalik mõista, kui me vaatame ettevõtet kui tervikut. Konkurentsieelis tuleneb reast eraldatud tegevustest, mis ettevõttes teostatakse. Igaüks neist tegevustest saab mõjutada ettevõtte kulusid ja luua aluse diferentseerimiseks. Ettevõte tegevus jaotatakse omavahel
annaabi.ee 
