Teatrietendustest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused, mis kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Häppening (ing k to happen - toimuma, aset leidma) on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm, mis kujunes 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel. Üldiselt toimuvad häppeningid vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena (tegevusakt, ettevõtmine), kusjuures tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel. Üldjuhul häppeninge ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra. Häppeningi olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus. Etendus e. Performance on siiski happening'iga võrreldes plaanipärasem ning esineja, esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud.Performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri. 1960
Emotsionaalne väärkohtlemine kahjustab või ohustab lapse emotsionaalset arengut ja ta baasvajaduste rahuldamist: psühholoogilist julgeolekut ja kindlustunnet tegutseda ümbritsevas keskkonnas, aktsepteerimist ja positiivset suhtumist, eale vastavat autonoomsuse vajadust, et uurida ja tundma õppida ümbrust ning luua sotsiaalseid suhteid. On ka eristatud psühholoogilist ja emotsionaalset väärkohtlemist. Emotsionaalne ehk tundeline vägivald tegevusakt, mis tekitab lapses emotsionaalse pingeseisundi, ohustades lapse eakohast emotsionaalset arengut. Psühholoogiline ehk vaimne vägivald kahjustab aga lapse potentsiaalsete võimete arengut. Emotsionaalseks ja psühholoogiliseks väärkohtlemiseks peetakse järgmisi tegevusi: · kahju tegemisega ähvardamine; · füüsiline või sotsiaalne isolatsioon; · ekstreemne kadedus ja omanikutunne; · deprivatsioon; · hirmutamine; · alandamine ja häbistamine;
Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide
Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni
saada see õige sõna kätte saada? Seos on tõesti olemas aga see teooria ei seleta, kuidas vlaikut teha, ehk mille alusel see õige sõna leida. Kus ja millal miski toimub? Ehk ajasuhe on tähtis. Sellest hakkab üldse lapse maailmamõistmine peale. Tuul-kuul on sarnased, (häälikuline kõla sarnane), et kui mingi sõna öelda, siis mis sulle meenub sellega, ehk mida üks sõna aktiveerib. Saksa WÜEZBURGI koolkond Inimese tegevusakt algab peale motiivist (hoiakust veidi ka).Kas kujutlus on kogemuste põhjal või vaimsed kontrukstioonid.? Mõlemad vist nende kooolkonna järgi. Mõtlemine ei seostu konkreetse tegevusega, et mõtlemise ja tegevuse seos jäi nende koolkonnas segaseks. Aga väitsid: mõtlemine ja assotsiatsioonid pole üks ja sama asi, Mõtlemine pole alati loogiline. GESTALTPSÜHHOLOOGID Gestalt kui Tervik meie mälus kujtab vähe tunnuseid meie ajus. Ehk see äratundmine.
suunatud, 3) eesmärk tegevuse mõtteline resultaat, tulemus, mida soovitakse saavutada, 4) vahendid instrumendid, protseduurid, teadmised, mida eesmärgi saavutamiseks kasutatakse, 5) tegevusprotsess sobivalt valitud vahendite järjestatud rakendamine eesmärgi saavutamiseks, 6) resultaat see, mis tegevusakti lõpuks välja tuleb. On oluline erinevus, kas resultaat langeb seatud eesmärgiga kokku või mitte; s.o kas tegevusakt oli edukas ja millisel määral. Iga tegevusakti koostisosiste parima seostamisega juhtimisega püütakse saavutada tegevuse edukust ja efektiivsust. Juhtimine üldisel kujul on seega mistahes tegevuse komponentide seostamise kunst? teadus? mäng? tegevuse tõhususe seisukohalt. Tegevuse eripära määravad kõige rohkem eesmärgid, mis seatakse ja ka täidetakse. Igasuguse keerulise tegevuse, poliitika sealhulgas, analüüsimine muutub toodud skeemi alusel hõlpsamaks.
FORMAALNE AKSIOLOOGIA (formal axiology) on väärtushinnangute modaalne loogika. Aksioloogilised (axiological, kr sõnast 'väärtuslik') modaalsed laused väljendavad väärtushinnanguid. Väärtuse (value) abil saab hinnata tegevusakte, sündmusi või objekte, omistades neile kas positiivse, neutraalse või negatiivse hinnangu, lähtudes üksikisiku või isikute rühma standarditest. Väärtushinnangutel on mitu aspekti: · hinnangu objekt hinnatav tegevusakt, objekt, subjekt, nähtus (nt kuritegu, kauba kvaliteet, linnapea, tööpuudus); · hinnangu iseloom kas absoluutne hinnang (nt hea, neutraalne, halb) või suhteline hinnang (nt parem, võrdne, halvem); · hinnangu subjekt hindav inimene või rühm (nt kodanik Jaan Jalgratas, ostjad, töövõtjad); · hinnangu alus vaatenurk, millest hindamisel lähtutakse (nt ametiga toimetulek, hindaja maitse).
annaabi.ee 
