Lydia Koidula Elulugu Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündis 24.detsemberil 1843 Vana-Vändras 11.august 1886 suri Kroonlinnas Lisanime ,,Koidula" sai Lydia ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobson 19. veebruaril 1873 abiellus Lydia lätlasest Eduard Michelsoniga Lydia sünnitas Eduardile kaks tütart ja kaks poega Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu
Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele ulatus seitsmekümnendate paigaks rahvakülastatavus suurimalt 1,7 miljonit aasta kohta. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole - teatri osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline, kui oli pingelistel aegadel, mis on loomulik. Vanemuise teater, ehitatud 1906 Armas Eliel Lindgreni poolt. Nime sai Eesti mütoloogiast olevalt tegelaselt laulujumalalt, mille peamine looja oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Hävines sõjalistel aktidel 1944. aastal.
vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bologanst oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimas publik naerutajad olid teenerid: nt Aröecchino (siit üldnimi arlekiin),lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt).Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata.Tegevus seines enamasti armustusintriigis,kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. Inglise renessansikirjandus Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannal Elizabeth I-le (valitses 1558-1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat.Avati arvukalt nii avalikke kui ka eratetareid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest.Näiteks
enneaegu rõõmustama. Möödunud kuud, mis olid nende vabanemisiha aina kasvatanud, olid neile ka õpetanud ettevaatust ja harjutanud neid ikka vähem ja vähem lootma epideemia peatsele lõpule. Siiski oli see uudis kõigil keelel ja südamepõhjas liigutas ennast salajane lootus. Kõik muu nihkus tagaplaanile. Uued katkuohvrid olid hoopis ebaolulised selle määratult tähtsa tõsiasja kõrval, et statistikakõver langes.“ Jutustaja objektiiv liigub ühelt tegelaselt ja seltskonnalt teisele. Tegu on eksistentsialistliku romaaniga, oma olemuselt on lugu traagiline. Autori kirjeldused on pikad ja põhjalikud, kirjeldatakse detailselt, mida üks või teine inimene tunneb. Teos on filosoofiline, tegevus jääb pigem tagaplaanile, esineb pikki monolooge ja kahekõnesid, näiteks kirikuõpetaja Paneloux’ jutt jumalast ja katkust. Palju on ka otsekõne. Teoses on üks tegevusliin, kirjeldatakse linnakese elu üsna pika aja jooksul.
vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii
vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii
huvita, kas lugeja teda mõistab. Postmodernistlik romaan arenes modernismi jätkuna ja ka selle eitusena. Postmodernism on eelmaldusmine maailmavalust, ei võeta midagi südamesse, nauditakse maailma kirevust. Postmodernistlik romaan arvestab lugejaga. Tekst on tavaliselt mitmekihiline ja sellel on mitu lugemisviisi rohkem teadlikum lugeja saab tekstilt rohke, mitteteadlikum saab nautida sündmusi ja lugu. Huvi liigub tegelaselt sündmustele. Tihti pöördutakse teiste tekstide poole, imiteeritakse stiile, tõlgendatakse varasemat kirjandust. Teised proosazanrid Novell proosa lühivorm, mis keskendus peamisele ega püüa esitada sündmustiku väga detailselt ja täies arengus. Tegelased jäävad muutumatuks. Suletud novell tegevus tihe, pinge tõus viib puändini. Avatud novell tegevus hajusam, puänt võib puududa.
ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. WILLIAM SHAKESPEARE (15641616) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik. Sündis Lõuna- Inglismaal Stratfordis Avoni ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres. Järgneva 18 aasta kohta andmed puuduvad. Abiellus varakult (1582) endast 8 aastat vanema naisega. 1587 asus elama Londonisse, tegutses näitleja ja näitekirjanikuna, sai kahe teatri kuulsa Globe'i ja
oli naisel väga raske saada. (Mihkla 1965: 75) Isa eeskuju järgides alustas L. Koidula kirjandusega tegelemist juba õige varakult, kusjuures esimesed suleproovid kirjutas ta saksa keeles. 17aastaselt hakkas tütarlastekooli kasvandik juba oma isa "Pärnu Postimehe" toimetamise töös aitama ning kui papa Jannseni parem käsi haigeks jäi, oli vanem tütar Lydia see, kes tema etteütlemise järgi artikleid üles kirjutas. (Mihkla 1965: 69) Lisanime "Koidula" sai ta ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi - see tähistas "koidu" aega (Lydia Koidula. WWW). 1861. aastal kirjutaski ta oma esimese eestikeelse teose, jutukese "Kivirist" , mis ilmus sama aasta augustikuus "Pärnu Postimehe" veergudel. 1863. aastal otsustas Jannsenite pere jälle kolida, ja seekord
rollijaotusega. Rumala ja kavala/vaimuka tegelase mats lõpeb naljandis selge süeelise väljundiga -- kaval "võidab" ja rumal "kaotab". Selle kaotuse diapasoon võib olla väga lai: ühel piirjuhul on rumalale karistuseks see, et tal lihtsalt n-ö. pannakse suu kinni, teisel piirjuhul lõpeb jutt rumala tegelase surmaga. Kõige tavalisemalt saab rumal mingit varanduslikku kahju. Ka süee käivitumise motiiv ja "käikude" arv võib olla erinev. Tavaliselt lähtub motiiv rumalalt tegelaselt, kes hoiab mingit kurssi või teeb mingi teo, mis kutsub esile kavala tegelase vastureaktsiooni: härra on alamate vastu ülekohtune; peremees on söögi või palgaga liiga kitsi; vanatüdruk jahib noort poissi; keegi rikub abielu; naine on väga laisk, sööb liiga palju või tikub kõike välja lobisema; ema püüab kosilase eest varjata oma tütarde puudeid jne. Vastavalt on ka enamik tegelaspaare eesti jt. rahvaste kavalusnaljandites "elulised" ning sotsiaalselt märgistatud:
Omalooming Omalooming kirjutab tervikliku sisu ja ladusa Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid sõnastusega kirjeldava (tegelase omaloomingulisi töid: koha- või ajaloolise iseloomustus või miljöö muistendi, valmi või allegoorilise loo, rahvalaulu, kirjeldus) või jutustava naljandi, mõistatusi, kõnekäändude põhjal naljaloo, (muinasjutu või muistendi) seiklusjutu, piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt teksti; teisele, tegelasele tegevusjuhendi, tekstis toimunud kirjutab kirjandusteose põhjal sündmuste eelloo, loo muudetud vaatepunktiga, arutluselementidega kirjandi, puänteeritud loo, erinevate teoste peategelaste väljendades oma seisukohti võrdluse, vaadatud filmi põhjal ühelauselise või alusteksti näidete ja oma pikema kokkuvõtte või soovituse või muud sellist. arvamuse abil ning jälgides
annaabi.ee 
