Teises osas käsitletakse autori organisatsiooni sisekliendi teenindust. Kolmandas osas on välja toodud lahendusi, mida teha, et sisekliendi teenindust paremaks muuta. 5 6 1. SISEKLIENT Sisekliendiks võib pidada organisatsioonis töötavaid inimesi. Siseklient on ise teenuse pakkuja ja samal ajal kasutab ta ka teiste organisatsioonide tuge ning teenust (Sisekliendi... 2015). Sellest tulenevalt saab alguse toimiv teenusepakkumine kasutades üksteise ressursse, et teenindus oleks kvaliteetne. Siseklient on tugevalt seotud siseturundusega. Igal ettevõttel on oma töötajatest koosnev siseturg ning see on ühtlasi ka ettevõtte välisturunduse eeltingimuseks. Sisetutunduse eesmärgiks on motiveerida töötajaid olema teeninduskesksemad suunatud viisil ja osaliste turustajatena. Samuti on eesmärgiks meelitada uusi häid töötajaid. (Tooman, Mae 1999:233)
pikemaajalise perspektiiviga 5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 6. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuurid, nende erisused ja geograafia. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation)
3.1. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS (võimalikud väliskeskkonna muutused lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Võimalike konkurentide tekkimine - negatiivne mõju. Võimalik üleüldine majanduskasv - positiivne mõju. 3.2. TEENUSEHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) Teenusepakkumine jääb üldjoontes samaks. Muutustest võiks välja tuua tehnoloogia arengu- nutitelefonide hind muutub odavamaks, mistõttu nutitelefonid muutuvad ka koolilastele kättesaadavamaks ning meie teenuse kättesaadavus kasvab. Võivad tekkida ka uued multimeedialahendused, mis võivad muuta teenuse osutamist mugavamaks ja kiiremaks. Töötajate teadmistepagas suureneb, misläbi paraneb teenuse kvaliteet, kiirus ning seeläbi ja kasvab klientide rahulolu. 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS
tervisele on hea ning milliseid ravipakette endale valida. Tehtud vead võivad oluliselt viia alla riigi üldised tervisenäitajad ja olla negatiivse kaaluga ühiskonnale (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:70). Riigi ülesandeks ongi kontrollida, et arstiabi pakuksid vaid litsentseeritud ja professionaalsed tervishoiutöötajad, reguleerida tervishoiuteenuste pakkujate sisenemist turule, viia läbi erinevaid reforme tagamaks veelgi parem teenusepakkumine ning kontrollida kulusid (Samas 2008:71). Riigil ja teistel tervishoiu korraldusse puutuvatel osapooltel on täita seega küllaltki oluline roll. Väga oluline on jälgida ka konkurentsi antud turul. Ühelt poolt oleks tark konkurentsi suurendada, kuid tegelikkuses toob see kaasa aga negatiivse efekti (Konkurentsi võimalikkusest...2013). Sellega kaasneb ka laiaulatuslikum nõudlus ning pakkumine ning oluliselt suureneb ressursside tarbimine (Samas)
tervisele on hea ning milliseid ravipakette endale valida. Tehtud vead võivad oluliselt viia alla riigi üldised tervisenäitajad ja olla negatiivse kaaluga ühiskonnale (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:70). Riigi ülesandeks ongi kontrollida, et arstiabi pakuksid vaid litsentseeritud ja professionaalsed tervishoiutöötajad, reguleerida tervishoiuteenuste pakkujate sisenemist turule, viia läbi erinevaid reforme tagamaks veelgi parem teenusepakkumine ning kontrollida kulusid (Samas 2008:71). Riigil ja teistel tervishoiu korraldusse puutuvatel osapooltel on täita seega küllaltki oluline roll. Väga oluline on jälgida ka konkurentsi antud turul. Ühelt poolt oleks tark konkurentsi suurendada, kuid tegelikkuses toob see kaasa aga negatiivse efekti (Konkurentsi võimalikkusest...2013). Sellega kaasneb ka laiaulatuslikum nõudlus ning pakkumine ning oluliselt suureneb ressursside tarbimine (Samas)
perspektiiviga 7. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. Rahvastikugeograafia 8. Rahvastik kui tööjõud. ... olulised: Haridus Teadmised, oskused Kogemused, traditsioonid teised, sh demograafilised näitajad · Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu
4. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 5. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: - Pikaajalisusele orienteeritus - Lühiajalisele kasumile orienteeritus
Arendada rahvusvahelist koostööd Olla rahvast tegevust kooskõlastavaks keskuseks ÜRO põhimõtted Täieliku võrdsuse põhimõte Kohustuste täitmine heas usus Tülide rahumeelne lahendamine Jõu kasutamisest hoidumine ÜRO aitamine Mitte-liikmesriikide olukord Siseasjadesse mitte sekkumine 24.10.17 Valitsusvälised organisatsioonid TSA – trans-state actor INGO o Agenda loomine o Teenusepakkumine Trans-state business enterprise – TSBO Religioossed organisatsioonid Terroristlikud organisatsioonid – nt religioosne fundamentalism, Kuritegelikud organisatsioonid Näited INGOdest Keskkond: Greenpeace, IUCN, International POPs Elimination Network Inimõigused, poliitika: AI, HRW, FH Humanitaar: ICRC, Save the Children International, SOS lastekülad Piirideta: arstid, ajakirjanikud, juristid Regionaalsus Joseph Nye
) Suurimaks probleemiks on väike müügipind. Kuna spordihoone majastruktuur paremaid lahendusi ruumide juurdekasvul kohvikule pakkuda ei suuda, siis tuleb luua plaan, mida saaks edaspidiselt kliendi hoidmiseks ja meelitamiseks ette võtta, eelkõige konkurentsis püsimise eesmärgil. Kohviku tegevus/müük toimub spordihoones tagasihoidlikul müügipinnal, millest on tingitud piiratud võimalustega müük ja seega piiratud võimalustega kliendile teenusepakkumine k.a suuremate ürituste korraldamisel nagu seminaride-, peo- ja peielaudade ja spordigruppide toitlustmine. Ka igapäeva kliendi teenindamisel, kus ette tuleb erandlikke olukordi kliendirohkuse tõttu. Eriti on probleemi kitsaskohta tunda spordiklubide mängude ajal, kus sportlaste vajadus toitlustamisele on ülevoolavalt rahvarohke ja nõutud. Piiratud on ka kiire teenindus, vähese püsipersonali olemasolu tõttu, millest pikeneb toidu kättesaamise aeg teenusele.
Kui eelmine oli rohkem vaesusele rõhuv, siis uus on rohkem keskkonnale mõeldud. Julgeolek hõlmab peale sõja ka terrorismi, narkokuritegusid, HIVi/AIDSi jne. VIII loeng - NGOd ja regionaalsed organisatsioonid Valitsusvälised organisatsioonid (Lamborn ja Lepgold, 2003) ● TSA - trans-state actor ● INGO: - Agenda loomine -> agenda to topic (teema teemaks) ehk sotsiaalne probleem tuuakse üles poliitilisele arutelule, et sellega tegeletaks - Teenusepakkumine -> Piirideta Arstid, Punane Rist, Piirideta Ajakirjanikud ● Trans-state business enterprise - TSBO ● Religioossed organisatsioonid -> tegevus inspireeritud religioonist, tiirleb religioossuse ümber, peamine idee on oma religiooni levitamine, aga selle kõrval ka vaeste aitamine, headuse jutustamine jne. Kõige kuulsam on katoliku kirik. Hetkel levib jõuliselt Ida-Aasias (2017 oktoober). Kõrvalmõjud paistavad välja erinevatel
annaabi.ee 
