tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, on
üks aasta, siis eelnimetatud määrust ei kohaldata. Välislähetusse saadetud teenistujale makstakse välislähetustasu ning vastavate tingimuste korral hüvitatakse tema: 1) reisi- ja kolimiskulud 2) majutuskulud 3) alaealiste laste koolituskulud 4) tervisekindlustus ja ravikulud. Kulud hüvitatakse maksedokumentide esitamisel. Teenistuja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut. Hüvitised tasub ministeerium kooskõlas õigusaktidega. Kui koos teenistujaga elavad alaliselt asukohariigis tema ülalpeetavad perekonnaliikmed, suurendatakse teenistuja välislähetustasu abikaasa puhul 35 protsenti teenistuja välislähetustasust ja iga alaealise lapse puhul 15 protsenti. Juhul kui mõlemad abikaasad töötavad teenistujana välisesinduses või asutuses, kuhu nad on lähetatud, vähendatakse madalamat välislähetustasu omava abikaasa välislähetustasu 25 protsendi võrra ning välislähetustasu lapse (laste) eest
osaleva abikaasana; 9) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS§ 26 lõike 3 punktides 12 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel; 10) on aja-, asendus- või reservteenistuses; 11) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele; 12) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel; 13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta: 1) on noorem kui 13 aastat;
1) Kalev Suur õpib Koosseisuväline teenistuja on ajutiselt teenistusse võetud ametnik vanglaametnikuks ning on võetud või abiteenistuja. Kalev Suur võeti teenistusse inspektor-kontaktisiku ettevalmistusteenistusse. Pärast 5. semestri läbimist läheb ta Tartu ametikohal praktika läbimise ajaks, seega ajutiselt. Järelikult on Vanglasse haldusmenetluse tegemist koosseisuvälise teenistujaga. praktikale. Vangla nimetab ta 2 kuuks koosseisuvälise teenistujana inspektor-kontaktisiku ametikohale. Käskkiri allkirjastatakse 10.10.2010 ning ametisse astumise kuupäevaks on käskkirja märgitud 01.11.2010. Tegelikult läheb Kalev vanglasse kohale ja võtab töökoha vastu juba 29.10.2010. ülesanne: Selgita mõistet koosseisuväline teenistuja. 2) Sisekaitse valdkonna Valitsusasutus on täidesaatva riigivõimu teostamiseks loodud,
hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja? §3 Kindlustatu on töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? § 4 Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad: 1) kindlustatu; 2) tööandja. 59. Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid? §5
tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. *Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. 47. Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral (1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja
kaitse tööandja maksejõuetuse korral. 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja? Kindlustatu on töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad: 1) kindlustatu; 2) tööandja 59. Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid?
tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. (1) Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. 1) füüsilisest isikust ettevõtja; 2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
9) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS§ 26 lõike 3 punktides 12 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel; 10) on aja-, asendus- või reservteenistuses; 11) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele; 12) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel; 13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta: 1) on noorem kui 13 aastat;
(TkindlS § 2) 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja? TkindlS tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev 29 mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid TkindlS-s sätestatud alustel ja korras. (TkindlS § 3 lg 1) TkindlS mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on: (TkindlS § 3 lg 2) - füüsilisest isikust ettevõtja; (TkindlS § 3 lg 2 p 1) - notar, kohtutäitur või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda
sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras. Käesoleva seaduse kohaselt ei ole kindlustatu: 1) füüsilisest isikust ettevõtja; 2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
annaabi.ee 
