hinnanguline 1.2 Konkreetsete tehnikate näited: · jalg-lävepakul tehnika · uksega-näkku tehnika · tagasilükkamise-siis-taandumise tehnika Kasutatakse: kontrasti printsiipi rahulolu tekitamist vastutuse (süü) tekitamist 1.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada süütunnet ja vajadust teenele vastata samasuguse teenega · Esimese pakkumise/kingituse/teene aktsepteerimine · Pakkuja tegevuse nimetamine manipuleerimiseks ( vabastab süütundest ja vajadusest aktsepteerida vastastikkuse reeglit) · Muudetakse pakkumise/kingituse/teene hinnangulist "suurust" II Järjepidevuse (Consistency) reegel 2.1 Toetub: · kognitiive dissonantsi vähendamise printsiibile · konformismile · sotsiaalsetele normidele Näiteks
väljendab vastastikkuse reegel. See tähendab, et me püüame vastata samaga, mis meie heaks tehtud on või mis meie teistelt saanud oleme. See on väga tugev mõjustamisrelv. ,,Anna ja sulle antakse" on sotsiaalsete suhete põhimõte, mis on meisse juba varakult süstitud. Kui me teeme kellelegi lihtsalt niisama teene, tekitab see teises inimeses psühholoogilise süükoorma, millest tahetakse vabaneda- teenele vastata teenega. Kas see on siis ennem annetuste küsimist väikese kingituse andmine või söögikohtades koos arvega kommi või Sokolaadi pakkumine. Samamoodi kasutatakse kaubanduses tasuta tootenäidise pakkumist. Seda meetodit on juba aastatid kasutatud turundustaktikana ja edukalt. See, kui pakutakse kliendile kingitus, tekitab potensiaalses ostjas automaatse käitumisreaktsiooni samaga vastata. Vastastikune reegel viib mõlemapoolse järeleandmiseni kahel viisil. Esimene on lihtne ja
räägitakse millegist, mis käib minu enda kohta ja on mulle isiklikult huvi pakkuv, kaheldakse ja kontrollitakse öeldut, hoolimata sellest kui kogenud või mis staatusega seda fakti öelnud inimene on. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust kui teine asi on esimesest Vastastikkus Vastastiku reegel ,, Anna ja sulle antakse" põhineb inmeste kohuse- ja süütundel - võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt.Nt. Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli, komme vms. Kingituseks, vastutasuks said aga kopsakaid annetusi oma kogudusele. ,,Quid Pro Quo".Näiteks sõdur, kelle käsuks oli vange võtta. tungis vaenlase alale ja hakkas vaenlast juba pantvangi võtma, kuid siis pakkus vaenlane sõdurile pooleksmurtud leiva juppi, mille järel sõdur jättis vaenlase rahule ja naases tühjade kätega baasi.Kõige huvitavam fakt
minu enda kohta ja on mulle isiklikult huvi pakkuv, kaheldakse ja kontrollitakse öeldut, hoolimata sellest kui kogenud või mis staatusega seda fakti öelnud inimene on. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust – kui teine asi on esimesest Vastastikkus Vastastiku reegel „ Anna ja sulle antakse” – põhineb inmeste kohuse- ja süütundel - võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt.Nt. Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli, komme vms. Kingituseks, vastutasuks said aga kopsakaid annetusi oma kogudusele. „Quid Pro Quo”.Näiteks sõdur, kelle käsuks oli vange võtta. tungis vaenlase alale ja hakkas vaenlast juba pantvangi võtma, kuid siis pakkus vaenlane sõdurile pooleksmurtud leiva juppi, mille järel sõdur jättis vaenlase rahule ja naases tühjade kätega baasi.Kõige huvitavam fakt vastastikse reegli
3 Nõustumisprotsess, milles üks inimene viiakse nõustumiseni teise inimese palvega ja mida võib suures osas seletada inimese kalduvusega reageerida automaatselt, otseteed kasutades. II PEATÜKK Vastastikkus Vastastiku reegel ,, Anna ja sulle antakse" ..Me peame püüdma samaga tasuda selle eest, mis me teistelt inimestelt saanud oleme. põhineb inmeste kohuse- ja süütundel - võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt. Nt. Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli, komme vms. Kingituseks, vastutasuks said aga kopsakaid annetusi oma kogudusele. ,,Quid Pro Quo".Näiteks sõdur, kelle käsuks oli vange võtta. tungis vaenlase alale ja hakkas vaenlast juba pantvangi võtma, kuid siis pakkus vaenlane sõdurile pooleksmurtud leiva juppi, mille järel sõdur jättis vaenlase rahule ja naases tühjade kätega baasi
kuidas mõjutatavale läheneda. 2. Mõjutamise põhitõed Robert Cialdini - psüholoog ja kirjanik. Ta on inimeste käitumist ja otsuste tegemist uurinud kogu oma elu. Tema sõnul on olemas 6 põhitõde mis mõjutavad inimeste otsuseid ja seoseid, kuidas on inimesi võimalik mõjutada. 2.1 Vastastikkus Vastastiku reegel ,, Anna ja sulle antakse" põhineb inmeste kohuse-, süü- ja võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt. Näiteks Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli ja komme. Kingituseks, vastutasuks said aga kopsakaid annetusi oma kogudusele. ,,Quid Pro Quo". Sõdur, kelle käsuks oli vange võtta. tungis vaenlase alale ja hakkas vaenlast juba pantvangi võtma, kuid siis pakkus vaenlane sõdurile pooleksmurtud leiva juppi, mille järel sõdur jättis vaenlase rahule ja naases tühjade kätega baasi
vastu võtta vähendab meie võimalust valida neid, kellele me soovime võlgu olla, ja annab võimu teiste kätte. Vastastikkuse reeglil on veel üks omadus, mis võimaldab seda tulu saamiseks ära kasutada., Kuigi see reegel arenes välja selleks, et soodustada võrdseid vahetusi partnerite vahel , võib seda paradoksaalsel moel kasutada ka oluliselt ebavõrdsete tulemuste saavutamiseks. See reegel nõuab , et ühte sorti tegevusele vastataks sama sorti tegevusega. Teenele tasutakse teise teenega; sellele ei tasuta ükskõiksusega ja kindlasti mitte rünnakuga; kuid kohustused on siiski üsna paindlikud. Väike teene võib tekitada võlgnevustunde, mis sunnib nõustuma oluliselt suurema vastuteenega. Seetõttu võivad need, kes tahavad seda reeglit ära kasutada, kergesti manipuleerides sundida meid tegema ebavõrdset vahetust. Kes vastastikkuse reeglit ei täida, peetakse ebameeldivateks. Sellepärast ongi inimesed nõus tegema vastutasuks suuremaid
inimene peab seda sisemise motivatsiooni tulemuseks (ning mitte valise sunniga saavutatuks). Et meie mõjutamiseks kasutatavat kahjulikku järjekindluse survet ära tunda ja sellele vastu panna, tuleks meil märgata signaale, mis tulenevad kahest erinevast kohast meie sees: a) kõhust. Kõhutunne annab märku, kui meid sunnitakse kohustumise ja järjekindluse surve abil nõustuma teenega, mille kohta me teame, et ei taha seda otsustada. b) Südamepõhjast tulevad märgid on teistsugused. Neid on kõige kindlam kasutada siis, kui me pole kindlad, kas esialgne enda sidumine oli ekslik. Sellisel juhul peaksime endalt küsima otsustava tähtsusega küsimuse: "Kui saaksin ajas tagasi minna, kas teeksin siis sama otsuse teades, mida ma nüüd tean?" Õige vastus võib tulla esimese tundevälgatuse näol.
võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. 2. Missugust funktsiooni omavad asjad Douglase ja Isherwoodi (1979) arvates? Mida tähendab sellest tulenevalt vaesus nende käsitluses? Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas
Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. Samal ajal kui toimib areng universaalsuse suunas - ehk tarbimisühiskonna suunas - püüdleb lääne kultuur (Kapytoff: kompleksne kultuur) singulaarsuse suunas - õllepurgid, koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma. Kuid see ei ole ka nii ühesuunaline: eriti Ameerikas collectibles: osta asju nüüd, et need muutuksid singluaarseteks