Näpunäiteid uurimistöö kaitsmiseks Kaitsmisel hinnatakse 1. esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast) 2. esitluse (PowerPoint vms) kasutamist oma seisukohtade väljatoomisel 3. kaitsekõnet ennast, mis peab olema selge, arusaadav ning põhilise välja tooma. 4. kompetentsust küsimustele vastamisel Esitlus Esitlus peab järgima töö struktuuri. * Sissejuhatus 1. põhjendatakse teemavalikut ja esitatakse töö eesmärk 2. püstitatakse hüpotees * Põhiosa (oluline on selgesti välja tuua töö tegija isiklik panus ja eristada seda teiste autorite seisukohtadest) 1. väga lühidalt võib tutvustada töö teoreetilist tausta 2. kirjeldatakse uurimismaterjali 3. kirjeldatakse töömeetodit 4. esitatakse tulemused 5. arutelu (tulemuste analüüsi) ja järelduste esitamine * Kokkuvõte 1
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teemavalikut ajendas valima autori veendumus, et nii eilses, kui ka tänases maailmas on põhjendatud juhtudel eetiline kasutada ebaeetilisel teel saadud teadmisi. Põhjendatud juhtudel seetõttu, et piiritleda essee mahtu ning teemakäsitlust. Kuna sõnu ebaeetiline ja eetiline on võimalik erinevalt mõista on oluline siinjuures ära tuua mõistete definitsioonid. Ebaeetilise all mõtleb autor antud juhul midagi, mis ei vasta heakskiidetud sotsiaal- või ametialastele standarditele
toob kaasa küpsest suvest suure sõõmu, mis tusa mõrumaigu uhab suust. See tähendab, et kõige päikesepaistelisem aastaaeg on populaarse poetessi jaoks just see, mis vaatamata kõigele halvale tuju alati heaks teeb. Rõõmu võib siis tuua ükskõik, mis laste lõbusast kilkamisest õitsva looduseni. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik kasutasid loodusluulet väljundina oma tunnete kirjeldamiseks. Vaagides teemavalikut põhjalikult, jõudsin järeldusele, et just erinevate aastaaegade kohta kirjutamine võimaldas edasi anda tundeid, mis neid tol ajal valdasid. Kuigi luuletajad on niivõrd erinevad (Under suur lüürik ning Talvik seevastu isegi kohati roppe võrdlusi kasutav), on mõlemad oma stiili tõttu rahvale peale minevad ning ikka ja jälle populaarsed. On ju ilus meie Maarjamaa. Kasutatud luuletused: Marie Under ,,Sügisemaru" Heiti Talvik ,,Sygiseleegia"
Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216)
mille hulgas neid tajutakse ja millega neid võrreldakse, aga ka ühiskonnas levivatest ideedest ja hoiakutest. Üheks tähtsaimaks vooluks 20ndal sajanil on kubism, mis on kui vundament tänu millele vabastati kunst reeglitest. Referaadi eesmärk on uurida kubismi lähemalt- nii selle teket kui ka suundi ja mõju. Käsitlen käesolevas referaadis maailma kui ka Eesti kõige tähtsamaid kubiste. Referaadil on kolm osa ja iga ühel oma alapunktid. Teemavalikut põhjendan sellega, et kubism on mulle alati rohkem meeldinud. Kuna see annab võimaluse mõttel vabalt joosta lasta. See on vabam ning jätab kunstnikule ja vaatajale vabalt kujutleda. 3 1.Kubism Pariisis oli foovide looming vaevalt paar aastat päevakorras olnud, kui juba ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saab rääkida kubismist. Kubism oli algselt pilkeks antud nimetus.
1. Töö vastavus teemale 10 punkti a) pealkiri peab väljendama töö olemust täpselt ja piiritletult; b) sissejuhatuses püstitatud probleemist tuleb kinni pidada. 2. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte täpsus 15 punkti Töö põhiidee väljendamine sissejuhatuses ja tulemuste esitamine kokkuvõttes eeldab õpilase selget ülevaadet uurimusest, seetõttu hindab komisjon sissejuhatust ning kokkuvõtet erilise põhjalikkusega. Sissejuhatus peab selgitama teemavalikut ja probleemipüstitust, esitama töö hüpoteesid ning tutvustama uurija lähenemist ning töö ülesehituspõhimõtteid. Kokkuvõte peab töös esitatut resümeerima ning sünteesima sissejuhatuses toodud hüpoteesi valguses. Samuti vaadeldakse resümee asjakohasust ning ülevaatlikkust. 3. Uurimistöö struktuursus, terviklikkus ja proportsionaalsus 10 punkti 3.1. Peatükid käsitlevad töö pealkirjas väljendatud põhiprobleemi erinevaid aspekte, seega ei tohi nende sisu olla kattuv
................................................................23 2 SISSEJUHATUS Viimasel ajal räägitakse õppimisega seonduvast palju, kuid erandiks võib siinkohal tuua õpiharjumused, mille kohta kirjutisi väga palju pole. Helle-Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas: teemat on kajastatud meedias, isiklik huvi antud teema kohta, autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on: 1) anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest; 2) välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused; 3) analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist; 4) kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel. Hüpotees: 9
Teen kindlaks, missuguseid võimalusi on tänapäeval loodud linnuse kasutamiseks. Olles ise veetnud palju aega Saaremaal, kuna olen poolsaarlane, on see kant mulle väga südamelähedaseks saanud. See on ka üks põhjus, miks ma valisin oma uurimistöö teemaks "Kuressaare piiskoplinnus". Teine oluline põhjus on see, et olen külastanud linnust igal aastal juba lapsest peale ning huviga jälginud selle taastamist ja restaureerimist. Teemavalikut innustas ka asjaolu, et Kuressaare loss on maailmas ainulaadne arhitektuurimälestis. See annab mulle võimaluse linnust külastades saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga ning tunda keskaja hõngu. Põnevad on ka muuseumi erinevad püsinäitused loodusest, ajaloost ja Eesti kultuurist. Kuressaare linnust on palju ajalooliselt uuritud ja selle kohta on avaldatud erinevaid artikleid, uurimusi ja raamatuid
kogu töö struktuursust, terviklikkust ja proportsionaalsust 10 palli. Teemavalik: 10 palli Täpsemalt hinnatakse: teema raskusastet, kui teema on pretensioonikas ja seetõttu sisu kannatab; mängulisust, kui teema pole tõsiseltvõetav, aga see-eest tehtud lustiga ning ausalt; praktilisust. Märkus: kuna antud alapunktid võivad üksteist välistada, siis võib saada maksimumpunktid ka töö, mis vastab ühele nimetatud kriteeriumidest. Teemavalikut tehes peaks otsustama, millisele kriteeriumile enam tähelepanu pöörata. Korrektne viitamisaparatuur: 10 palli Korrektset viitamisaparatuuri hinnatakse sisuliselt. Oluline on tsitaatide esinemine mõõdukal hulgal ja põhjendatult ning nende pärinemine usaldusväärsest ning kontrollitavast allikast. Positiivselt hinnatakse originaalteksti rohkust ning head keelekasutust. Viitesüsteem ei tohi olla keerukas. Vormistus: 20 palli Hinnatakse vastavalt vormistusjuhendile.
pigem maaelu nauditav ja l�bupakkuv kujutamine. ******* Pieter Huys oli flaami renessansiaja maalikunstnik. Ta kuulus kunstnike perekonda, kus nii tema kui ta vend Frans Huys (u 1522 � u 1562) t��tasid m�lemad graveerijate- na tr�kkal Hieronymus Cocki juures ja ka tollase tuntud kirjastaja Christoph Plantini ettev�ttes. 1545. aastal sai Huysist Antwerpenis P�ha Luuka gildi meister, kelle stiili ja teemavalikut m�jutas enim Hieronymus Bosch (u 1450 � 1516). Huysi kujutised on aga elutruumad ning loodud j�ulisemate v�rvidega. Praegu on teadaolevalt s�ilinud ainult neli Huysi signeeritud ja dateeritud t��d. Ilmalik motiiv �Torupillimees� aastast 1571, mis asub Staatliche Museumis Berliinis Saksamaal ja kolm re- ligioosset teost Hieronymus Boschi stiilis: �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1547, Mus�e du Lou- vre, Pariis, Prantsusmaa; �P�rgu�, 1570, Museo
annaabi.ee 
