planeeringute menetlemise hierarhiale. Töös antakse ülevaade planeeringu koostamise protsessist, uuritakse, millised olid iga osapoole seadustest tulenevad ülesanded ja analüüsitakse osapoolte ülesannete täitmist. Materjalidena on kasutatud Pärnu Maavalitsuse koduleheküljel olevaid dokumente ning väiksemal määral ka ajakirjandust. Ülesannete selgitamisel on kasutatud planeerimisseadust. 1 Edaspidi on lühiduse huvides kasutatud väljendit ,,Via Baltica teemaplaneering" või ,,teemaplaneering" 3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist Käesolevas peatükis on antud ülevaade teemaplaneeringu koostamise protsessist. Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud. Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : ,,Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02
sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala. Laulvate liivadega rannad (Limo). Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis
Välismõju avalikus sektoris Minu poolt valitud teemaks on linnaplaneerimine, millest täpsemat käsitlust saavad parkide rajamine, nende hooldus ja haljasalad üldiselt. Kuna tegemist on avaliku huviga, siis kogu linnaplaneerimise protsess on suhteliselt pikk. Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste
ühtlustumisel Shannoni indeks suureneb, viidates nii mitmekesisuse suurenemisele maastikus. *Kuna absoluutskaalas ei oma indeks erilist tähendust, kasutatakse mitmekesisuse hindamiseks suhtelist indeksit, mis lubab võrrelda erinevaid maastikke või samu maastikke eri aegadel. Nõuded maastikuanalüüsi lähteandmetele ja nende kvaliteeti määravad tegurid. Maastike indeksite rakendamine Eesti keskkonnakorralduses (maastikuseired jne). Maakonna teemaplaneering: roheline võrgustik; väärtuslikud maastikud. Väärtuslike kultuurmaastike hindamise metoodika. Kultuurilis-ajalooliste väärtuste inventeerimine Esteetiliste väärtuste inventeerimine jahindamine Looduslike väärtuste inventeerimine Identiteediväärtus Puhkeväärtuse hindamine Maastike väärtused ja maastike hindamine Ressursi haldajate seisukohast aitab maastike väärtuste hindamine selgitada, kas, mida ja miks peaks kaitsma ja kuidas kaitstavaid
org/wiki/Loodusturism Meelis Uustal, K. P. (2010). Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil. Allikas: Säästva Eesti Instituut: http://www.seit.ee/failid/685.pdf SA Lõuna-Eesti turism. (2007). Käsiraamat loodusturimsi ettevõttjale. Allikas: Lõuna -Eesti Turism: http://southestonia.ee/uploads/dokumendid/Loodusturismi_raamat.pdf Vibo, R., Ventsel, L., Ritsberg, K., Metsal, M., Tuul, K., & Liinat, M. (06. 07 2011. a.). Pärnu linna ja lähiümbruse teemaplaneering. Kasutamise kuupäev: 15. 09 2013. a., allikas Pärnumaa Omavalitsuste Liit: http://pol.parnumaa.ee/
arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega projektdokumendid tuleb kooskõlastada. Maanteeamet annab projekteerimise nõuded põhimaanteede ja nende nende rajatiste osas, teedevalitsused annavad nõuded teiste riigimaanteede ja nende rajatiste osas. Projekteerimise nõuded kohaliku maantee, tänava, jalgtee, jalgrattatee ja eratee kohta annab vastav- või linnavalitsus. 21.Planeeringute liigid. -üleriigiline planeering -teedevõrgu aregukava (teemaplaneering) -maakonnaplaneering -üldplaneering - detailplaneering Planeeringu olemasolu korral peab teeprojekt tuginema planeeringule 22.Teeprojekt. Teeprojekt on tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest. Teeprojekt peab olema selline, et oleks võimalik: - Selle järgi väljastada ehitusluba ja teed ehitada - Teed kasutada ja hooldada
Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teemaplaneeringutest. Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Maakonnaplaneeringu võib koostada: 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Näited: 1999. maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad kktingimused". "Roheline võrgustik" ja "Väärtuslikud maastikud"- olulisemad teemad. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonna teemaplaneering Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aastal allkirjastatud korraldus kinnitas maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Maakonnaplaneeringu kaheks olulisemaks teemaks nimetati “Roheline võrgustik” ja “Väärtuslikud maastikud”. Maakonna teemaplaneering: roheline võrgustik Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine ja selle
muudatusega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (6) Planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Käesoleva seaduse § 7 või § 8 kohane teemaplaneering täiendab ja täpsustab varem kehtestatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringut. (7) Kehtestatud planeeringu elluviimiseks vajalikke haldustoiminguid võib teostada kehtestatud planeeringu haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte alusel. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] § 25. Planeeringu kehtestamisest teatamine (1) Üleriigilise planeeringu kehtestamise teade avaldatakse vastavas ajalehes.
teenuse planeerimiseks, korraldamiseks, järelevalveks ja kasutamiseks. 2008. a lõpuks hinnati Eestis ühistranspordi kasutajate osakaaluks tööl käimisel 26,3%. 2009. a viidi Eesti Transpordiarengukava 2007-2013 raames läbi transpordi väliskulude uuring, mis võimaldab tulevikus rakendada väliskulude sisestamise põhimõtet transpordi hinna kujundamisel, et see vastaks ühiskonna tegelikele kuludele. Tallinna kui suurima transpordikeskuse jaoks koostati 2007. aastal teemaplaneering ,,Tallinna magistraalteed ja kergliiklusteed". Tallinna kesklinna liiklus- ja parkimiskoormuse vähendamiseks 2007. a alustatud ,,Pargi ja reisi" (edaspidi P&R) süsteemi rakendamist Tallinnas Pirita suunal võtsid liiklejad hästi vastu. Teise etapina rakendati seda ka Pärnu mnt, Väike-Õismäe ja Peterburi tee suunal. Lisaks käivitus 2008. a Paldiski mnt ühistranspordi prioriteedi süsteem, mis soosib P&R süsteemi kasutamist Õismäe suunal
annaabi.ee 
