Selle vääriskivi kõvadus on tuntud antiikajast saadik. Teemandi kõvadus sõltub tema puhtusest, kristallilisest täiuslikkusest ja orientatsioonist:. Kõvadus on kõige suurem veatutel, täiuslikel kristallidel, mis on orienteeritud kristallvõre struktuuri (oktaeedri) kõige pikema diagonaali suunas. Teemant on kõige pehmem paralleelselt kristallstruktuuri kuubikpindadega. Seetõttu saab teemante lihvida vaid kõige tugevamate materjalidega, milleks on ntboornitriid, teised teemandid ja nanokristalliline hüperteemant. Teemantide kõvadus on seotud kristallide ühestaadiumilise kasvuga. Enamik teemantidest kasvavad mitmes staadiumis, mille tõttu tekivad neile lisandid, mõrad ja kristallvõre defektsed tasandid. Tavaliste teemantide töötlemisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes on võimalik nende kõvadust tõsta suuremaks kui indikaatoritena kasutatavatel teemantidel.
lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel. Tavaliselt on teemandid kollased või pruunid ja neid kasutatakse abrasiivmaterjalina, mis leiab rakendust nii puru/pulbrina kui tööriistaotsikute (käiade, luiskude, lõikeketaste) koostissegus. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi – briljant. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk ja temperatuur. Samas suudetakse laborikeskkonnas valmistada sünteetilisi teemante ning
kt). USA looduslikku grafiiti ei tooda, kuid sünteetilist grafiiti tootis ta 198 kt http://et.wikipedia.org/wiki/Grafiit (alla laetud 04.02.2010) Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teoreetiliste arvutustega on näidatud, et mõned boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kõvemad Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid
Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g. Teemanti lihvimisel briljandiks väheneb tunduvalt selle mass. Kahekaraadise teemandi lihvimisel saadakse umbes ühekaraadine briljant.Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga
erineda.37 Ühendriikides kehtib põhimõte, et üksnes mõõtmete erinevuse alusel ei saa lugeda väiksemat või suuremat leiutist uudseks. Üldiselt on jõutud arusaamale, et kui ei ilmne kvalitatiivselt erinevaid nähtusi või fenomene, siis sellisel juhul loetakse leiutis eelneva prior art'iga kaetuks.38 Samas leidis EPO enda otsuses39 nanokristalliliste metallide kohta, et elektroodide paigutuse tulemusel saadud ja osakestega väiksemad kui 11 nm, nanokristalliline nikkelmaterjal on uudne, olenemata asjaolust, et aineliselt identne materjal on eelnevalt kirjanduses avalikustatud kui makrotasandil kristalliline nikkel, mis on saadud elektroodide paigutuse tulemusel. Otsusest tulenevalt on eelnevalt makro tasandil avalikustatud leiutis nanoskaalal uudne, olenemata, et vastavalt identne materjal on eelnevalt avalikustatud. Otsus ei ole aga üllatav asjaolul, et see lihtsalt laiendab EPO üldiselt aktsepteeritud printsiipi
annaabi.ee 
