1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. 1 HINDAMISJUHENDI LAHTIKIRJUTUS Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja too hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lahtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte
0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktide kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla pooleleheküljelisi töid. Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt
Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile;
2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga
2. Uurimistöö ülesanded Lähtuvalt püstitatud eesmärgist on uurimistöö ülesanneteks : 1. Kirjeldada traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega (C1-C7) patsiendi tekkivaid õendusprobleeme. 2. Kirjeldada traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega (C1-C7) patsiendi psühholoogilise toetuse vajadust. 5. UURIMISTÖÖ METOODIKA LÜHIKIRJELDUS Uuritava materjali kogumisel on kirjanduse valiku kriteeriumideks artiklite teemakohasus tõenduspõhisus ning usaldusväärsus. Töös kasutatakse õendusalased teaduspõhised artiklid. Artiklid otsitakse andmebaasist EBSCOhost Web. Piiranguteks on MEDLINE, Health Source: Nursing/Academic Edition, Health Source - Consumer Edition ja full text. Aasta piirangud artikli otsimisel andmebaasis olid 2002-2012 a. Kasutati ka ReTaRa andmebaasi. Raamatud võetud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogust ja Tartu Ülikooli Akadeemilise raamatukogust
suuruse valik, kohanimede reeglipärane paigutamine jms (Jagomägi, 1999). Kaardi loetavust peetakse kõige tähtsamaks nõudeks kaardi vormistusele ja kujundusele. Kujundus peab toetama seda, et kaardi lugeja saab üheselt kaardil kujutatud nähtustest aru ja leiab kiiresti vajaliku informatsiooni. Kaardi loetavust määrab kaardi toimimise määr. Kaardi toimimiseks seatakse kaardile eesmärgid (Mõisja, 2004): · Teemakohasus. Kaardil tuleb näidata ainult neid nähtusi, mis on antud kaardi teema jaoks vajalikud ja teemakohased. · Õige üldistuse aste. Kaardil ei maksa laskuda liigsetesse detailidesse, üldistel kaartidel näidatakse üldisi asju. Kuid ka vastupidine suuremõõtkavalistel kaartidel väga üldistatud asjade, näiteks geograafilise vöötme piiri, esitamine on halva kartograafilise töö ilming. · Rõhutamine
3) „realism of context.“ Kvantitatiivse uuringu üldistamisvõime kõrge. Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades kus fenomeni on varasemalt uuritud kuid empiirikat ei ole piisavalt. Kontaktide haldus: Tsentraalne Mittetsentraalne – Vastanute andmete esitamine peale küsimustiku lõppu – Vastanute esitamine koondina ühe faili/meilina – kinnitusel peab olema üheselt arusaadav vastaja nimi, kinnituse teemakohasus – Pisteline algallikast ülekontrollimine – Töömahukam ja ebamugavam chattide jne. korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate?) Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles (Palun tooge näide) *Väldi suunavaid küsimusi! Sisuanalüüs – mitu korda kasutas intervjueeritav teatud sõna.
Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1:200 000 lehe number, 1:20 000 lehe number (00-99). Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi toimimise mõõt. Teemakohasus-näidata nähtusi, mis teemale vajalikud. Õige üldistatuse aste-ei näidata liigseid ega ka liiga üldisi detaile. Rõhutatus-tähtsad asjad tõstetakse esile. Harjumuspärasus-harjumuspäraste märkide kujude ja värvide kasutamiene. 40. Milles seisneb kaardi tasakaal? Kaardi kompositsioon, värvid ja LP valik peavad tagama kaardi tasakaalu. 41. Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele?
2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel oli teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtututakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. 1
keskmine pikkus saadi sõnade arvu jagamisel lausungite arvuga. Sõnade arvu loendamisel ei võetud arvesse katkestatud sõnu ja fraase, sõnade kordusi ning jutustusse mittekuuluvaid fraase. Hinnati 3 punkti süsteemis. Kõrgem tase (arenenud narratiiv) andis 3 punkti; keskmine tase (arenev narratiiv) andis 2 punkti ning madal tase (ebaküps, oskuste puudumine) andis 1 punkti. 2. Jutustuse makrostruktuuri: sissejuhatus, algatav sündmus, tegevus ja selle tulemus (konflikt ja lahendus), lõpp, teemakohasus. Sissejuhatava osa alla kuulub tegelaste tutvustamine, tegevuskoha ning tegevusaja nimetamine. Kõrgem tase (arenenud narratiiv) andis 3 punkti, keskmine tase (arenev narratiiv) andis 2 punkti ning madal tase (ebaküps, oskuste puudumine) andis ühe punkti. Hinnatakse sündmuste koha, aja, tegevuste ja tegelaste märkimist ja mittemärkimist loo alguses. Skoore anti vastavalt tegevuse, tegelaste ja sündmuste toimumise koha ja/või aja mainimisele.
kontrastsuse (märkide suuruse, värvuse ja paigutuse vahekord; leppemärgid peavad olema eristatavad). c. Märgisüsteemi kujutus sõltub kaardi kasutuseesmärgist (Eristatakse: kvaliteetkaardid, tehnilised või toimetusjärgus olevad kaardid) 68. Milles seisneb kaardi loetavus ja tasakaal? a. Kaardi loetavus toimimise mõõt. b. Teemakohasus (ainult vajalikud nähtused) c. Õige üldistuse aste (ei ole liigseid detaile ja üldistata üle) d. Rõhutatus (tähtsad asjad tõstame esile) e. Harjumuspärasus (harjumuspäraste märkide kuju ja värv) f. Kaardi kompositsioon, värvid ja leppemärkide valik peavad tagama kaardi tasakaalu. 69. Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele? a. Võimalikult lihtsad ja väiksed b
· Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus · Baaskaart on jaotatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Nomeklatuur: · Nomenklatuuri aluseks on on telgmeridiaani ristjoone x=5900 km ja paralleeljoone y=200 km lõikepunkt. Nomenklatuuri aluseks on 1:200 000 kaardileht ja sellest hargneb 2 sõltumatut süsteemi. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi loetavust tagatakse märgisüsteemi abil. Kaardi loetavus: · teemakohasus näidata nähtusi, mis teemale vajalikud · õige üldistatuse aste ei näidata liigseid ega ka liiga üldisi detaile, märgid ei kuhju üksteise otsa · rõhutatus tähtsad asjad esile tõsta · eristatavus märgid peavad olema silmaga nähtavad, üksteisest selgesti eristuvad · harjumuspärasus harjumuspäraste märkide kujude ja värvide kasutamine · kompositsioon, värvid, leppemärkide valik - tasakaal 40. Milles seisneb kaardi tasakaal?
1. Kui palju on vallas registreeritud ja reaalselt tegutsevaid vabaühendusi? 2. Kui suur ja milliste parameetritega on nende liikmeskond? Kas liikmeskond on viimastel aastatel muutunud? Kui jah, siis milles need muutused seisnevad? 3. Mis üritusi korraldavad vabaühendused? Kas need on mõeldud oma liikmetele või avalikkusele? Uurimisküsimusi ei tohiks olla liiga palju, soovitatavalt mitte üle kahe-kolme. Olulisimad kriteeriumid küsimusi koostades on nende teemakohasus ja omavaheline seotus. Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. Alustada on mõistlik lihtsamatest küsimustest, mis aitavad kirjeldada olukorda. Seletavad ja mõju uurivad küsimused saab esitada alles siis, kui uuritava nähtuse põhiparameetrid on kindlaks tehtud. Äärmusliku näitena valest uurimistaktikast võib tuua juhtumi, kus tahetakse uurida kohaliku kodanikuühiskonna mõju keskkonnateadliku
annaabi.ee 
