Sellina sain endale ise meistri valida, kelle juures tasu eest töötasin. Ja ehkki elasin ikkagi meistri majas, olin vabastatud paljudest kohustustest ning sain süüa meistriga ühes lauas. Selliks väljaõpetamine kestis 4 aastat, seadusliku jõu omandasin aga alles pärast rännuaastaid. Tsunft saatis mind rändama, et nad käiksin paljudes linnades, töötaksin mitmete meistrite juures, õpiksin tundma nende töö saladusi ja -võtteid. Enne teeleasumist sain tsunftilt vastava tunnistuse. Teel pidin enda eest ise hoolitsema. Pärast 4 aastat kestnud rändamist tulin tagasi Tallinna, ühe aasta töötasin endise meistri juures, jagades temaga oma uusi teadmisi. Vastavalt skraale võis igaühest pärast rännuaastaid saada meister. See oli aga vaid üldine reegel, meistriks saamise tee oli okkaline ja vaevaline. Kõigepealt pidin tsunftile teatama oma soovist meistriks saada. Alles pärast tsunftilt loa saamist asusin valmistama meistritööd -
Järva-ja Harjumaale, samuti kuuldi kutsungit Pärnus, Alutagusel, Tartus ja Pihkvas. Kõikjalt tulid mehed kokku Emajõekalda äärde, püha hiie juurde. Sulevipoeg tuli oma seltsi sõpradega, Olevipoeg omastega. Koguti kokku kõige kangemad mehed, viissada tuli Virumaalt, kuussada Kuressaarest ja seitsesada Soomemaaltki. Kalevipoeg andis neile ühe päeva puhkamiseks, teise talituseks ja kolmandal päeval enne koitu asuti teele. Juba teisel päeval pärast teeleasumist puhkes sõda. Kalevipoeg puistas ligi pool päeva väsimata vaenlaste ridades mehi maha. Lõpuks vaenlased aga taganesid. Siiski olid omad mehed palju viga saanud ning mitmed neist langenud. Kalevipojal tekkis janu ning ta läks lagendiku lähedal keelt kastma. Ta jõi nii palju, et põhja ainult muda jäi. Selle järve ümber maeti kõik lahingus langenud. Paar päeva raviti haavu ning teritati tapreid. Kolmandal päeval aga asus vägi uuesti teele ning seekord jõuti Võhandu jõeni
Ja ehkki ka sell elas meistri majas, oli ta vabastatud paljudest kohustustest ning sõi meistriga ühes lauas. Sellide väljaõpetamine kestis 4 aastat, seadusliku jõu omandas õpitu aga alles pärast rännuaastaid. Tsunft saatis sellid rändama, et nad käiksid paljudes linnades, töötaksid mitmete meistrite juures, õpiksid tundma nende töö saladusi ja -võtteid. Juhtus sedagi, et sellil tuli töötada meistri juures kauem kui 4 aastat, et koguda reisimiseks raha. Enne teeleasumist sai sell tsunftilt vastava tunnistuse. Teel hoolitses iga sell enda eest ise. Pärast 4 aastat kestnud rändamist tuli sell tagasi Tallinna, ühe aasta töötas ta endise meistri juures, jagades temaga oma uusi teadmisi. Tsunftid hindasid niiviisi omandatud kogemusi kõrgelt, kuna sellega täiustati ja arendati vastavat käsitööala, sel kombel levisid uued tooted ja nende valmistamise võtted. 5
Poiss hakkas Heidile kohe meeldima, tal olid pikad õlgadeni ulatuvad mustad juuksed, tumesinised silmad, tätoveering. Ta kandis seljas valget triiksärki, sõjaväepükse - sama mustriga jaki oli ta pannud Heidile peale ning jalas mustad tanksaapad. Kuna tüdrukule ei olnud kuhugi minna, aitas Tanel teda ja juhatas ta metsaonni, mille pioss oli koos oma vennaga ehitanud. Onnini ei olnud pikk maa minna, kuid Tanel käis veel enne teeleasumist poest läbi ja ostis viina, kaks pudeli õlut, krõpsu, sokolaadi, välgumihkli ning lihapirukaid. Onni jõudes katsid nad magamisasemed kuuseokste ja paksude tekkidega. Mõlemad istusid teine teisele lavatsile. Tanel avas õllepudelid ja ulatas ühe Heidile. Pärast mõningast väikust küsis Heidi, miks poiss oli onni ehitanud. Tanel rääkis, et kui ta oli üks kord purjus peaga koju läinud, oli selles oli tulnud suur pahandus ja pärast seda otsustas tema vend mingi ohutu paiga teha.
Tsunft saatis sellid rändama, et nad käiksid paljudes linnades, töötaksid mitmete meistrite juures, õpiksid tundma nende töö saladusi ja -võtteid. Meister eraldas reisimise jaoks igal aastal 1 - 2 taalrit. Nööbivalajad olid aga kohustatud oma sellid kindlustama ka heade riietega, et tsunftile võõrastes maades mitte häbi teha. Juhtus sedagi, et sellil tuli töötada meistri juures kauem kui 4 aastat, et koguda reisimiseks raha. Enne teeleasumist sai sell tsunftilt vastava tunnistuse. Teel hoolitses iga sell enda eest ise. Oli muidugi hea, kui sell oli naljahammas ja muusik, kes inimestega hästi läbi saada oskas. Selli käitumise kohta esitati aga karme nõudmisi, teated ta rumalatest tempudest jõudsid kiiresti kodulinna, heites varju nii tema enda kui ka ta meistri nimele. Selline sell võis matta maha igasuguse lootuse kunagi meistriks saada. Kõikide tsunftide skraad nõudsid rändavale sellile abiandmist
Saksa- Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Friedrich Barbarossa valis teekonnaks marsruudi läbi Ungari ja Balkani ps. Ta otsustas asuda teele jüripäeval 1189 (oli ju Püha Jüri ristisõdijate kaitsja) Ta leppis teele jäävate riikide valitsejatega kokku ja saati teate ka Jeruusalemma, milles palus Püha Maa kohest vabastamist vastasel juhul kõigi Euroopa vägede teeleasumist. Aprilli algul hakkasid ristisõdijad Regensburgist itta liikuma 100 000 sõjamehega. Juuli keskel jõuti Serbiasse. Märtsis 1090 jõuti Väike- Aasiasse.Neid piinas nälg ja väsimus. Mais jõuti Ikoniumi juurde, mis vallutati tormijooksuga. Saksa sõjaväele tungisid tagant kallale aga seldzukid, kes suudeti alles vihase võitluse tagajärjel tagasi lüüa. Jätkati teekonda ja jõuti Kliikiasse, kus uppus ühte mäestikujõkke Friedrich Barbarossa. Sõjavägi lagunes. 1190
nende ebajumalad, keda nad oma kodus kummardavad, on kuradist. Need mehed peavad oskama selgesti näidata ja põhjendada, et ristiusk on parem kui nende usk. Veel palus suurkhaan tuua õli lambist, mis põleb Jeruusalemmas Jumalapoja haual.(3.) Suurkhaan andis vendadele ja oma parunile kaasa ka kuldplaadi, mis oli kirjutatud kolmele saadikule, kuhu iganes nad satuvad, peab neile antama peavarju, hobuseid ning mehi. Natuke maad peale teeleasumist haigestus tatari parun äkitselt. Ta jäi maha ühte linna. Nad suundusid Akka poole, kus nad said teada, et paavst Clemens oli vahepeal surnud. Seega nad otsustasid minna Rooma kiriku legaadi Tedaldo di Piacenza juurde. Vennad jutustasid millise ülesandega nad paavsti juurde oli saadetud. Legaat nägi selles suurt kasu ja au ristiusule, seepärast ta soovitas oodata kuni uus paavst valitakse. Nähes, et legaadil on õigus, otsustasid vennad minna tagasi Veneetsiasse oma perekonna juurde
harjutud mõtlema.Selline mõtteviis on uurijatele ja avastajatele väga omane. Niisuguseid, esmapilgul lahendamatuna näivaid probleeme nimetatakse tänapäeval kolumbuse munadeks Ameerika avastuslugu Euroopat valdas 15. saj. ettekujutus, et Indiasse on võimalik ka lääne purjetades minna. 1492.a. organiseeriti ekspeditsioon, mis koosnes kolmest laevast, kokku 100 mehega. Seda ekspeditsiooni juhtis Christoph Kolumbus(1451-1506). Kaks kuud pärast teeleasumist jõuti saarteni, mis ristiti Lääne-India saarestikuks (Bahama saared). Kohalikke elanikke hakkas Kolumbus kutsuma indialasteks, sealt ka hilisem nimi indiaanlased. Samal reisil avastati veel Kuuba ja Tahiti, nägemata veel Ameerika mandriosa. Algul pidas C. Kolumbus Kuubat Hiinale kuuluvaks vaeseks saareks ja tema imestus oli suur, kui ta ei leidnud kusagilt kaupmehi ja linnu. Haiitile rajati tugipunkt. Pärast ühe laeva hukku ei mahtunud kõik kahte laeva ära
Lõpuks kargab Kalevipoeg karjudes püsti. Ta ei taipa, et on maganud seitse nädalat. Ta pidas plaani jälle Peipsi taha minna, et taas laudu tuua. Teel juhtus ta nägema karjapoissi, kes huntidega kimpus. Hunt saab teenitud palga ja lammas päästetakse. Kalevipoeg otsustab nüüd üle Peipsi silla ehitada. Poolik sild aga ei pea tuultele vastu ja laguneb laiali. Kalevipoeg loobub silla ehitamise plaanist ja otsustab jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA
Kassandra saatuseks oli ette teatada õnnetusi, kuid ära hoida ta neid ei saanud. Kui kreeklased linna tungisid, liibus Kassandra kaitset otsides Athena templis jumala kuju vastu. Kreeklased aga olid armetud ja üks väiksem ülik Aias (mitte sama, kes enne) tiris Kassandra kuju küljest lahti. Ta viidi pühakojast välja ja Athena oli väga vihane. Jumalanna läks Poseidoni juurde ja palus, et too teeks kreeklaste meresõidu väga kibedaks, Poseidon nõustus. Pärast teeleasumist tabas kreeklasi suur torm, mille käigus aeti Menelaos laevaga Egiptusesse; Aias uppus. Odysseus tormis nii väga viga ei saanud ja sellepärast pidi tema pärast kõige rohkem kannatama ta pidi kümme aastat rändama, enne kui kodu näeb. Kui Odysseus lõpuks koju jõudis, oli tema poeg juba meheikka jõudnud, sest oli ju 20 aastat möödunud sellest, kui sõdalane Trooja sõtta läks. Ithakal olid lood halvad. Peale Odysseuse naise Penelope ja poja Telemachose olid
145 saastunud toidu ja veega. Kui toitlustusasutuse hügieenistandardid jätavad soovida, tuleks vältida pastöriseerimata piima ja piimatooteid, toorest liha, salateid, salatikastet ja mereande. Enne reisile minekut on kasulik käia arsti vastuvõtul, selgitamaks, milliseid tervisega seotud ohte võib eesseisval reisil ette tulla. Eriti vajalik on arsti külastamine juhul, kui juba enne reisi on ilmnenud tervisehäireid või kroonilisi haigusi. Soovitav on enne teeleasumist külastada ka hambaarsti, kuna üldjuhul ei kata reisikindlustus hambaravi, ja see võib osutuda väga kalliks. Samuti peab eelkõige kaugematesse maadesse sõites kindlasti järele uurima, milliste haiguste vastu on vajalik või soovitav lasta end vaktsineerida. On riike, kus vaktsineerimistunnistust peetakse piiriületusel sama tähtsaks kui passi. Paljud kaitsesüstid tuleb teha mitu kuud enne reisile asumist
annaabi.ee 
