lasteetendus, lastesaade. NAISTE: naistearst, naistehaigus, naistepolikliinik, naistenõuandla, naistepesu, naisteriided, naistepäev, naisteajakiri, naistesadul. MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad. NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu. Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus, koertenäitus, vanadekodu, tütarlastekoor, vanematekogu, saadikutekoda, hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo. Nimisõna KLK: kohanimed Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku. Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa, Uus Meremaa).
02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu
1936 veebruar Joonis 2. Masti ehitus 1937 Pakkumised olid saabunud NSV Liidust, Saksamaalt (Telefunken), Inglismaalt (Marconi), Prantsusmaalt (SFR), Hollandist (Philips) ja Lätist (VEF). veebruar Saatejaama aparatuur otsustati tellida firmalt "Marconi Wireless Telegraph Co". 3 Mai Määrati kindlaks saatejaama lõplik asukoht. suvi Saatejaama antennimast telliti USA firmalt "Electric Transmission Ltd." 4.aug Teedeministeerium kinnitas saatejaama hoone projekti. 6.aug Türi linnavalitsus otsustas müüa Riigi Ringhäälingule maa saatejaama ehitamiseks. september Alustati masti vundamendi rajamist. sügis Alustati saatejaama hoonete ehitamist. detsember Inglismaalt saabusid masti osad, mis tormi kätte sattunud laeval olid kõverdunud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks. Joonis 3. Saatejaam 1937 mai Inglismaalt saabusid uued masti osad. 18.mai Alustati masti monteerimist.
TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu valitsuse majandusminister. Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25
02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd.. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium.. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema.. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks olid pangasüsteemi reorganiseerimised, välislaenu seadus
Raudteeselts liini Gatshinast Tosnoni. Liini kogupikkus oli 269 kilomeetrit. Tõuke rongiliini ehitamiseks andsid Eestis elanud baltisakslased, kuid kuna Eesti kuulus sellel ajal Venemaa Keisririigi haldusalasse, siis ehitati esimene rongiliin 1524 mm rööpalaiusega ehk laiarööpmeline raudtee vene etaloni järgi. Selline rööpalaius valiti selleks, et hiljem uus rongiliin ühendada juba olemasolevaga, mis viis Peterburist Varssavisse. Raudtee ehitust kontrollis Vene Teedeministeerium. Raudtee alguspunktiks valiti Paldiski kuna seal asuv sadam püsis oma asukoha tõttu aastaringselt jäävaba. Tallinna ja Paldiski vahelist raudteed kutsuti ka Apelsiniraudteeks, sest selle kaudu veeti Venemaale puuvilla ja eksootilisi puuvilju. 2.1 Tapa-Tartu 1877. aastal avati liikluseks Eestis teine rongiliin, mis ühendas Tapat ja Tartut, mille kogupikkuseks sai 112 kilomeetrit. Ka see liin ehitati laiarööpmelisena. 1887. aastal pikendati liini Tartust Valgani
vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadust (1925), riigikorra kaitseseadust (1925) jt. Valitsus teostas oma igapäevatööd ministeeriumide ja kohalike omavalitsusorganite vahendusel. 1920. aastail töötasid Siseministeerium, Kohtuministeerium, Välisministeerium, Põllumajandusministeerium, Kaubandus- tööstusministeerium, Rahaministeerium, Sõjaministeerium, Töö- ja hoolekande ministeerium, Haridusministeerium, Teedeministeerium. Olulist osa valitsemise korraldamisel etendas Riigikontroll. Üldreeglina juhtisid ministeeriume oma ala hästitundvad ja avalikkuses tuntud kõrgema eriharidusega inimesed. Riigi sisepoliitilist stabiilsust, konstitutsiooni ja seaduste täitmist ning seesmist julgeolekut tagasid kohus, politsei, Kaitseliit ja kriitilistel momentidel ka sõjavägi. Üldine sisepoliitiline tegevussuund taotles äärmuslikke poliitiliste voolude tõkestamist
mille oli peokomitee tellimusel teinud Tallinna Töölisteatri juht Andres Särev. Etenduses mängis kaasa umbes 50 Juuru, Ingliste, Härgla ja Kaiu asjaarmastajat näitlejat, näitejuhiks oli Ants Kruusimägi. Näitemängule järgnes tants kuni varaste hommikutundideni. Mälestussammas 1932. aastal tutvustas Johannes Tutt ausamba kavandit oma endistele õpetajatele Kunsttööstuskoolist Voldemar Pätsile, Nikolai Triigile ja Günther Reindorffile, kes hindasid seda positiivselt. Teedeministeerium kinnitas kavandi 1933. a. märtsis. Järgmisel kuul alustati töödega. Ausammas läks maksma 700 krooni, millest 150 eraldas valitsus ning 550 koguti rahva käest annetustena. Johannes Tutt koos vend Arvediga vedas hobuvankritel kohale muldkeha. Juuru tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin
1888 kaotati sillakohtunikud kes hoidsid silma peal ja korraldasid töid. Sõiduvahendite areng autode ilmumisega täiustati 1889 tehnilisi tingimusi. 15. Arengud ja iseloomustused erinevatest perioodidest Eestis 20.saj (nt talihoole, asfalt, tähtsamad objektid ja arengud, seadusandlus, organisatsioon jm) Mehaniseeritud teedeehitus sai alguse alles 20 saj. Mootorrull jõudis teedele 1909. 11 nov 1918 loodi teedeministeerium, mis kuni 1924.a. juhindus tsaariaegsetest naturaaltöö seadustest pärast mida allutati teedemajandus maavalitsustele, kuhu oli moodustatud teedeosakonnad. Ministeeriumile jäi ainult järelevalve. Teedeehituseks tuli raha riigilt. 1924 oli teedevõrgustik 18000km. Vahepeal oli arendatud ka raudtee ehitust ja selle kiirus ol parem kui hobusega mööda maanteid liikudes. 1925 peeti autodele kõlbulikuks olevat 1800km Enamus teed olid pinnasteed
annaabi.ee 
