keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Lisandusid mitmed uued ajakirjad ja ajalehed. 1918.aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus
Pärnus kui ka Tartus. Lydia esimesed teosed avaldati Perno Postimehes, kuigi mitte tema enda nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870.aasta suvel etendus Vanemuise seltsis ( mis asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. 3 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula 2. http://www.annaabi.com/download.php?matid=26486 3. http://www.annaabi.com/download.php?matid=10809 4. ENE 4 lehekülg 635. 4
said õiguse valida endale perekonnanime, ametit ja elukohta. Riigi valitsemises hakkasid juhtima lihtsamuraid ja jõukad ettevõtjad. Teostati maa-, haldus- ja sõjaväereform, Edo nimetati ümber Tokyoks. Kultuur Rajati riiklikud ülikoolid Tokyos, hariduspoliitikas rõhutati rahvuslike tavade ja väärtuste suurt tähtsust, samuti ka välismaiste teadmiste omandamist. Jaapani kunst säilitas rahvusliku eripära, tegevust alustas rahvuslik teatriselts, palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses lilleseadekunst ikebana, kuid üha rohkem kajastusid kunstis ka Euroopa mõjud. Jaapanis hakkas taas levima ristiusk, kuigi domineerima jäid sintoism ja budism.
sisemusest. Kasutatud klompitud paekivi, et jääks looduspärane. Nt: õnnepalee Draamateatri ehituslugu Tallinna saksa teatri hoone ehituse eellugu algab tegelikult Laialt tänavalt, kus asus Tallinna esimene teatrimaja.August.v. Kotzebue 1784 asutatud esimene Tallinna alaline teatrigrupp sai oma maja 1809. Kui Tallinna Saksa Linnateatrit 1902 uus tuleõnnetus tabas, otsustati seda mitte enam teatriks taastama hakata vaid ehitati täiesti uus maja.1906 kuulutas Saksa teatriselts hoone projekti saamiseks välja rahvusvahelise arhidektuurikonkursi. Laekus 61 projekti üle Euroopa. Parimaks osutus Peterburi arhidektide Nikola Vassiljevi (1875-1914) ja Aleksei Bubõri(1876-1919) juugendi romantilist moderni esindav lahendus. Hoone valmis lõplikult 1910 a. sügisel: avapidustusel 4. Sept viibisid ka Vassiljev ja Bubõr. Nikolai von Glehn Nõmme asum südis 19 saj viimaselveerandil soodustatuna kahest asjaolust. 1) Suvitajate tung tallinna lähedusse kohta ning
7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Shinto Budism Kultuur Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ja tarbekunst. Tegevust alustas rahvuslik teatriselts, pidulikult tähistati jaapani teetseremoonia 300. aastapäeva (1886). Palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses keskajast pärit lilleseadekunst ikebana, mille koolkondade arv ulatub tänapäeval 3000-ni. Kuid üha rohkem kajastusid kunstis ka Euroopa mõjud. Teejoomistseremoonia Nara ajastu (7. ja 8. sajandi) kultuur 710. aastal sai Narast Jaapani esimene püsipealinn. Õitses budistlik kultuur, ehitati
Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule. RL-s ilmnes üsna varakult kaks erinevat suunda: kodanlik-klerikaalne ehk kiriklik ja demokraatlik ehk rahvuslik suund. Esimese juhiks oli Johann Voldemar Jannsen, kes arvas, et eesti kultuuri on võimalik arendada, toetudes mõisnike ja kiriku heakskiidule ja püüdes vältida tõsisemaid konflikte
aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid. Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. 8 3
Tallinnas 1898 G.Hackenschmidt tuleb 1901 10. november K.Päts Euroopa meistriks klassikalises hakkab Tallinnas välja maadluses andma ajalehte "Teataja" 1899 alustab tööd (suletakse 1905) vaguniehitustehas "Dvigatel" 1899 Tartus peetakse Eesti I 1902 Valgas asutatakse põllutöö kongress teatriselts "Säde" 1900 A.Läte asutab Tartus esimese 1902 23. kuni 26. juuli eesti sümfooniaorkestri keisripäevad: Tallinnas on külas keiser Nikolai II 1901 24. mai asutatakse Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev" 1902 Tallinnas avatakse "Russalka" 1901 kevad Tartu mälestussammas
Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Kutsuti ellu haridusseltsid, et asutada erakoole. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste kool Tartus (MHG). Samalaadsed õppeasutused loodi Pärnus, Viljandis, Otepääl. Esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Loodi ka teisi üldukultuurilisi sihte järgivaid seltse (põllumeeste, karskus-, spordiseltsid). Laulu- ja mänguseltsidest kasvas hiljem välja teatriselts, sihiks eesti teatri uuenemine. Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas, Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid, laulukoore. Korraldati kunstinäituseid. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, olemasolevatele ajalehtedele lisandus uusi. Majanduse areng Tööstuse areng. Tallinn muudeti keskvalitsuse otsusega Balti mere sõjalaevatsiku peabaasiks. Enneolematult suur vabrikutööliste hulk (1916. aastal 50 000 inimest).
parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala. · Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. · Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. Viljandi Jaani kirik.
Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule. RL-s ilmnes üsna varakult kaks erinevat suunda: kiriklik ja rahvuslik suund. Esimese juhiks oli Johann Voldemar Jannsen, kes arvas, et eesti kultuuri on võimalik arendada, toetudes mõisnike ja kiriku heakskiidule ja püüdes vältida tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli
annaabi.ee 
