· Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust · Tuntuim esteetikaalane töö `' Laokoon'' · Rajas saksa kodanlase draama ja tema näident on `' Minna von Barnhelm'' · 1796 esimene Saksa rahuslikkomöödia · Lessingu arvates võib peategelane olla tavaline inimene oma nõrkuste ja puudustega · Eitas tragöödia õpetlikku vajadust J.G. HERDER 1744-1803 · `' Tormi ja tungi'' liikumise juht
tekstidele: Moyes Deus Pharaonis ja Juditha triump hans devicta Holofernes barbarie .Kahjuks on kaduma läinud tema esimese oratooriumi partituur. Meloodilise hingestatuse värskuse ja orkestrikoloriidi peenusega silmapaistev Juditha triumphans ... kuulub aga Vivaldi loomingu Paremiku hulka. Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa helilooja käe alla õppima saada .Ent see ei hirmutanud teda sest ta võttis vastu uue st. Angelo teatrilt uue tellimuse - 12pea- aariat ooperist Nerone fatto Cesare- kanti ette 1716.aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks Tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivaldist levima ka teistes linnades ja ka mujal maadel . Oma esimeste ooperiturneede ajal jäi Vivaldi veel Veneetsiaga seotud. Ent siis olukord muutus kui 1720. aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks tol ajal Mantuas Austria keisrlikke vägesid juhatanud Hessen-
kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning Pinna suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Nini Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris. Kui puhkes I maailmasõda, naasis Pinna Tallinna, kus avanes trööstitu pilt - teater ei tegutsenud, "Estonia" hoone oli muudetud hospidaliks, mitmed meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Saanud tööpakkumise Moskva Nikitski Teatrilt, pidas Pinna paremaks kodumaalt lahkuda. Moskvaski tõusis ta täheks, ent koduigatsus andis end tunda ja juba märtsis 1915 tegutses ta uuesti "Estonias". Samal aastal Pinna mobiliseeriti, kuid määrati kantseleikirjutajaks Tallinna Merekindlusesse ja sai nii võimaluse jätkata teatritööd. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komissariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades
perioodil 254 korda. Kolmel viimasel aastal (2014-2016) mängiti sõnalavastust ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale" 60 korda ja etendust käis vaatamas 8376 teatrisõpra. Sõnalavastust ,,Kaheksa armastavat naist" mängiti viimasel kolmel aastal 66 korda 17499le pealtvaatajale. Etendus ,,Romaan" on olnud Rakvere Teatri repertuaaris 2015 aasta detsembrist ning kahel aastal mängiti sõnalavastust 38 korda 3325le pealtvaatajale. Miks just see etendus on Teie arvates parim Teatrilt ootavad inimesed eelkõige head meelelahutust ja professionaalset teatrit. Ankeetküsitlusele vastanud põhjendasid oma valitud etendust järgmiste väljenditega: see oli lõbus ja naljakas; sisukas ja kõnetas mind; oli hea ja kerge vaadata; tegelikult on igas etenduses midagi head; väga head näitlejad, professionaalid, kes mängivad usutavalt. Lavastus, kus inimsuhted peegelduvad läbi komöödia. hea näitlejatöö, huvitavad rollilahendused;
Paul sai koha Niz- ni Novgorodi aastalaadal erinevas trupis ja saavutas edu. Ta oli sel ajal ainus eestlane, kes lõi läbi nii eesti, saksa kui ka vene teatris. Esimese maailmasõja ajal ja pärast Kui algas I maailmasõda, tuli Paul Pinna tagasi Tallinna. Aga talle avanes trööstitu pilt teater ei töötanud enam, ,,Estonia" oli muudetud hospidaliks, mit- med meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Ta sai Moskva Nikitski Teatrilt ning lah- kus uuesti Eestist. Ka Moskvas tõusis ta täheks. Kuid tal tuli koduigatsus peale ja ta naases 1915. aastal Tallinnasse, ,,Esto- niasse". Kuid kui ta koju jõudis, oli tema ammune sõber ja ,,Estonia" ajutine juht Theodor Altermann surnud. Talle, kui armastatud teatritegelasele koguti raha, et püstitada tema hauale ausammas. 5
Farss labasevõitu situatsioonikoomika (nt libastumine banaanikoorel), liialdused, tüüptegelasel põhinev naljalugu Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline naljalugu või dialoog, enamasti lühem kui jant. Kasutatakse estraadikavades Satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist Komöödia ja tragöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus mõlemad on tihedasti põimunud. Näitekirjanduselt ja teatrilt oodatakse eriliste, pingeliste, mõjuavaldavate sündmuste kujutamist. Dramaatika esimese definitsiooni esitas kreeklane Aristoteles oma traktaadis ,,Luulekunstist", milles ta väitis, et kõikidele kunstidele on omane jäljendamine (mimesis), kuid nad erinevad üksteisest väljendusvahendite, teemade ja väljendusviiside poolest. DRAAMA on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt.
vahel (iseloomulik üldse tragédie lyrique'ile juba barokis, aga Spontini muusikalised vahendid on uued). Suur tähelepanu orkestripartiile, orkestritämbritele. Spontini ooperites leidub hilisema, 1820. aastate lõpus välja kujunenud grand opéra jooni. Teema 14. Prantsuse ooper 1830-1850 Grand opéra. Scribe, Meyerbeer Ooperipealinn oli sel perioodil Pariis. Ka itaalia heliloojad ootavad tellimusi Pariisist - sealselt Itaalia Teatrilt või isegi Opéra'lt (seal esitatigi tõsiseid oopereid). Grand opéra. Kuni 1820. aastate lõpuni valitses prantsuse tõsise ooperina tragédie lyrique (vt eelmine konspekt). Selle vahetas välja g.o., mille esimesed ilmingud pärinevad 1820. aastate lõpust: Auber (üliedukas opéra comique'i komponist, meenutage: "Fra Diavolo") kirjutas suurte kooride ja lavaefektidega ooperi "Tumm Porticist" (La muette de Portici; 1828), mille libretist oli Eugène Scribe
Teater pidi olema rahvuslik ja modernne, tegelema kaasaegse temaatikaga, näitama tundeid, karaktereid sündmusi nii, kuidas neid elu meile silme ette toob, see pidi olema üheaegselt rahva- ja rahvusteater, pidi väljendama saksa rahva poliitilist suurust. Mõeldi Zola'd ja Ibsenit. Zola'le pühendati eraldi uurimus, kus teda veidike tagasi lükati, sest ta oli liiga karm, poeesiata, kuid kiideti tema tõe rõhutamist. Uuelt draamakirjanduselt ja teatrilt nõuti tõde ja rahvuslikkust. Läbi taheti suruda teaduslik-analüütilist moodust. Kirjanik Max Halbe ütles, et realist võib olla see, kes suudab tehniliselt näha. Nõuti mikroskoobiga teaduslikku elukujutust. Arno Holz lõi sekundistiili eksperimentaalne! Zanripiire ületav kunstiliste kujutusvahendite käsitlemine, mis taotles äärmist objektiivsust. Autori tekst jäi tagaplaanile. Hindas visualiseerimist. Naturalistlik kunstiteooria oli
Esimene siis majanduslik, teine esteetiline põhjus. Sellisel juhul toimub teatritrupi paikseks jäämine. Näitlejale kõige loomulikum olek on rändamine. Rändav vorm kõige vajalikum. Näitetrupid seotud ebanormaalse olemisviisiga. Näitlejad ajaloos sotsiaalse staatuseta. Sotsiaalse staatuseta inimesed kalduvad näitlema. Näitlemine ajalooliselt seotud hulkurluse ja kerjamisega. Näitlejate vastu rakendati hulkurluse ja kerjamise vastaseid seaduseid. Massivaataja ei oska nõuda midagi teatrilt, talle piisab alati laadapalaganist. Vaataja ei ole see, kes on võimaline olema progressi muutujaks. Miks kolme ühtsuse reegel? Sest etikett pidi kehtima kõigi jaoks. Autorifantaasia vohamine nägi välja liigse lodevusena, pidi end vaos hoidma. Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale mõjusid need reeglid igati hästi teatri enesetunnetamise vahend, teater kehtestas ise oma piirid, saades niimoodi iseendaks. See nõue sundis dramaturge minema süvitsi psühholoogiasse. Racine
annaabi.ee 
