Näidendi juures võis häirivaks osutuda halb teksti väljendus, mille tõttu mõned laused jäid arusaamatuks nii mõnelegi vaatajale. Kuid kui positiivsest vaatevinklist näidendit hinnata jäi silma osatäitjate kaasahaarav kehasse sisse mängimine mis tegi näidendi hoopis elavamaks ning huvitavamaks. Minule meeldis ka lavakujundus ning asjade paigutus, inimeste liikumine mis aitas nii näitleja tööle kaasa kui ka näidendi arusaadavamaks minule. Teatrikogemus minule oli lausa nii põnev, et ilmselt naudin varsti jälle uusi elamusi publiku seas.
ning lambist oli saanud keset ruumi asuv suur laud või midagi sellist. Huvitav oli ka vaadata topiseid, mis olid lakke kinnitatud jalgadega ning rippusid seal teise vaatuse ajal. Esimese hooga vaadates tundusid need nagu oleksid elus inimesed seal rippunud. Ning kolmandas vaatuses, kus tegevus toimus vanglas, olid peol olnud toasisustus ümber paisatud. Kuid üldiselt oli see väga huvitav teatrikogemus, sest pole varem väga operette vaatamas käinud, küll aga olen mitmeid kordi oopereid ja muusikale näinud ning selle tõttu oli see ka suureks vahelduseks, millega ka rahule jäin, sest muutis tavalise halli sügisõhtu huvitavaks ja lõbusaks. Teos näitas ka väga hästi, mida alkoholi liigne tarbimine inimestega teeb ning oli ka seetõttu ka natuke õpetlik. Soovitan seda ka teistel vaatama minna, kes tahavad vaheldust tavapärasele ooperile ja operetile.
komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Ta suri 17. veebruaril 1673. aastal. Kirik keelas sellel ajal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Moliere siiski St. Jospehi kalmistule. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Moliere'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Looming Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i
poolehoiu, milleta poleks ta saanud laval tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Pariisis oldud ajaga lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Kui Moliére 17. veebruaril 1673. aastal suri, maeti ta Louis XIV käsul St.-Josephi kalmistule, kuigi kirik seda keelas. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus, silmakirjalikkus) ja sotsiaalseid pahesid.
kirjapanekut. · Moliere´i põhimõtted: näidend peab olema nii meelelahutuslik kui ka õpetlik. · Karakterite kõne peab olema lihtne ja loomulik · Näidendi süzee peab olema tõepärane ja kaasaegne · Ta tõstis kõmöödia kõrgete zanrite hulka · Näidendi kaudu tuleb ravida kaasaegseid pahesid-silmakirjalikkust ja edevust. See äärmiselt dünaamiline elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus, kõiki lavakunsti alasid hõlmav pingeline looming ongi teinud temast maailma universaalseima teatrimehe, kes on uusaegse teatri sünnile kaasa aidanud rohkem kui keegi teine. Ta on nagu kümnendvõistleja, kes ei tarvitse ühelgi alal eraldi maailmas tippu jõuda. On olnud Moliere´ist suuremaid näitlejaid, lavastajaid,teatridirektoreid, kirjandusala juhatajaid ja administraatoreid, näitekirjanikke ja näitekunsti õpetajaid, teatrinovaatoreid,-kriitikuid ja teoreetikuid, aga mitte
Mitmekülgsus. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. kaasaegne prantsuse kirjandus, jätkas ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. veiderdajad ja komödiandid. Võlavangla- põlatud komödiantidega rändtrupp. laienes Moliére'i silmaring, õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. I näidend-,,Arutu". Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid, intriigid, elav kõne. Valgustus 18.saj Vastuseis absolutismile. Materialism ja ratsionalism. Demokraatlikud ideed
Uurimismeetodid: Kvantitatiivsed uuringud – statistika, vaatlused (vanus, sugu, haridus, maitse- eelistus) Kõige laiemad uuringud, uuritakse inimeste kultuurilist käitumist. Eesti keskmine teatrikülastaja on nooremas keskeas, hariduse omandanud, pigem tööl käivad inimesed. Fokuseeritud kvalitatiivsed uuringud – kindlad publikugrupid, nt kooliõpilased Süvaintervjuud – Individuaalsed küsitlused üksikutele vaatajatele Juhtumianalüüsid (case-study) – Vaatajate teatrikogemus reaalse elu kontekstis. Kuidas nad eraelus käituvad, kuidas nähtu nende elu reaalselt mõjutab Pikemaajalisemad uuringud – Jälgitakse valitud publikuliikmeid pikema aja jooksul Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus
et etenduse toimumine, sinna minek on juba eos ootus kommunikatsiooniks, mida ei ole võimalik välistada. On olemas ootus sõnumi saamiseks, isegi kui koreograaf on seda eitada püüdnud, olemas on vastuvõtjad, isegi kui koreograaf on neid ignoreerinud.Vaatajad ei ole passiivsed olendid, neil on oma ideed, interpretatsioon, nad võivad märgata osa sõnumist, mida koreograaf on püüdnud edastada või ka mitte märgata seda. Vaatajaid mõjutab ka eelnev elu- ja teatrikogemus. On tantsulavastusi, mis ei soovi selles mõttes kommunikeeruda, et midagi üheselt arusaadavalt publikule edastada, vaatajad ei saa midagi äraseletatavat sellest etendusest, nad on koreograafi tahtel ja soovil asetatud "kaasjagajate", "kogejate" rolli.Tantsijad ei "saada" midagi lavalt välja, vaid loovad ühise kogemise atmosfääri. See etendus on nagu rituaal, meditatsioon, laul, mida peaks kogema ja "laulma" koos.
Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliér suri 1673. aastal. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Loius XIV käsul maeti Moliére siiski St.Josephi kalmistule. Prantsuse lavakunstile oli Moliére'i lahkumine raske kaotus. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Teda tunnustas isegi karm klassitsismiteoreetik Nicolas Boileau. Louis XIV olevat oma valitsusaja hilisemas järgus, juba 18. sajandil, kord Boileau'lt
annaabi.ee 
