Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal; Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired; Raske kõrgvererõhutõbi; Südamerütmi häired; Jalavõlvi lamenemine 4 Mexico sprindi rekordid 1968. aasta Mexico olümpiamängude fantastilised maailmarekordid sprindis (100-400 m), tõkke- ja teatejooksudes ning kaugus- ja kolmikhüppes - kokku (M+N) 13 alal! - on lõpuks kõik ületatud. Analüüsimis- ja kõneaineks olid mõned neist (eriti Robert Beamoni nn. sajandihüpe 8.90) aga ligi veerand sajandit. Teaduslike meetoditega tõestati, et Mexicos (kõrgus merepinnast 2248 m) oli niisuguste rekordite sündi soodustavaks teguriks kõrgmiku hõre õhk. Matemaatiliselt konverteeriti tulemusi küll nii, küll teisiti (näit. Beamonile saadi 8.90 asemel 8.71, Lee Evansile 400 meetris
Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (üks kurv omal rajal); (b) ühisel rajal. 10. 100m+200m+300m+400m teatejooksus joostakse eraldi radadel kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (kaks kurvi omal rajal.) 11. 4x1500m teatejooks joostakse ühisel rajal. 12. Välja arvatud esimese vahetuse jooksjad, lubatakse 4x100 m ja 4x200 m teatejooksudes lubatakse kõigil ning 100m+200m+300m+400m teatejooksus teise ja kolmanda vahetuse jooksjatel kasutada enne vahetusala algust 10 m pikkust hoovõtumaad, mille algus peab olema rajale selgelt märgitud (vt ka käesoleva Määrus 170.3). 13. 4x400m 4x800m, 4x1500m teatejooksude kõik ning 100m+200m+300m+400m teatejooksusu viimase vahetuse jooksjad ei tohi 10 m pikkust hoovõtumaad kasutada, vaid peavad alustama liikumist vahetusala seest. Selle nõude rikkujad
viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81 Teatejooksud: · Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g · Olümpiamängudel on kavas 1.4 x 100 m 2.4 x 400 m · Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes 4x100m teatejooks: Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10. Eesti rekord on 39.69 ja selle püstitasid (A.Golberg, M.Laht, M.Vihmann, E.Nool).
ALA Tõkke Esimene tõke Tõkete Viimane tõke kõrgus stardist (m) vahe (m) finisist (m) (m) 110m 1,067 13,72 9,14 14,02 tõkkejooks 100m 0,84 13,0 8,5 10,5 tõkkejooks Meeste 400m 0,914 45 35 40 tõkkejooks Naiste 400m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Teatejooksudes peab teatepulka kogu aja kandma käes kui see kukub, peab sportlane selle ise üles korjama, kaotades väärtuslikku aega. Ulatades pulka järgmisele sportlasele, peab püsima enda rajal. Pulk on 28-30cm pikkune 12-13cm läbimõõduga õõnes toru, mis kaalub vähemalt 50g. Kõrgushüppes asuvad postid 4-4,04 meetri kaugusel. Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine
Püsima peab oma rajal. Rajalt ei tohi lahkuda enne, kui tee selleks on vaba. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. 4x200 m teatejooks joostakse võimalusel algusest lõpuni eraldi radadel või kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale. 100m+200m+300m+400m teatejooksus joostakse eraldi radadel kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv, siirdumisega ühisele rajale. Teatejooksudes (eel-, vahe- ja finaaljooksud) tohib iga võistkond kasutada suvalist nelja, antud võistlusteks teatejooksudes või muudel aladel üles antud sportlast. Peale esimese võistlusvooru läbimist tohib võistkond järgmistes võistlusvoorudes kasutada kuni kahte, tingimusele vastavat varuvõistlejat. Teatevõistkonna täpne koosseis ja jooksujärjekord tuleb kehtestatud korras teatada hiljemalt üks tund
maijooksus ning 2 SEB sügisjooksust. Noormeestest võtab osa Paide Türi 16 rahvajooksust 6, koolisisestest pikamaa distantsidest 3, lühema kui 500 meeti distantsidest 4, teatejooksudest 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ükski 11. klassi noormees osa. Kokkuvõttes osaleb võistlustel sama palju neide kui noormehi. Need neiud, kes ei osale jooksuvõistlustel, teevad seda tervislikel põhjustel. 11. klassi neidude seas on osalus kõige suurem teatejooksudes. Noormehed osalevad teatejooksus ja Paide Türi rahvajooksus võrdselt. Küsitlustulemustes 12. klasside neidude ja noormeeste seas ei osale üheski jooksuvõistlustel kolm neidu ja kuus noormeest. Graafikul on toodud 12. klassi osalemine erinevatel jooksuvõistlustel [Joonis 6]. Joonis 6. 12. klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest 17 12. klassi neidudest osaleb Paide Türi rahvajooksul 18, koolisisestel pikamaa
Taliolümpiamedalitel pole olnud ühtlast kujundust. Kui kaks sportlast saavutavad võrdse parima tulemuse, siis antakse mõlemale kuldmedal ja hõbemedal jääb välja andmata (erandid 1912. a. teivashüppe ja 1948. a. võimlemisvõistluste võitjate autasustamisel). Samal põhimõttel autasustatakse 2. ja 3. koha jagajaid. Enamik võistkondlike alade puhul antakse medal ja diplom kõigile esimesele kolmele kohale tulnud võistkondadele liikmeile ( ka neile, kes ei võistelnud finaalis). Teatejooksudes ja ujumises saavad medali ja diplomi üksnes need sportlased, kes on võistelnud finaalis, teistele võistkonnaliikmetele antakse ainult diplom; 1972. a. rakendati seda autasustamismoodust ka vehklemise võistkondlikel aladel. Kõigile teistele olümpiamängudes osalenud sportlastele ning ametiisikutele ja ajakirjanikele antakse mälestusmedal. Sportlastele hinnaliste kingituste tegemist ei pea ROK õigeks. ROK määrab autasusid ka olümpialiikumise edendamise eest. Üldised asutasud on
Ruudi Toomsalu sündis 2.aprillil 1913. 1931.a. lõpetas ta J.Westhomi gümnaasiumi, 193439 õppis ta TÜ õigusteaduskonnas, 193940 USAs Iowa ja 194546 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. 1936.a. Berliini olümpiamängudel osales Ruudi Toomsalu 100m jooksus ja kaugushüppes, Euroopa meistrivõistlustel 1938.a. saavutas ta kaugushüppes 5.koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes. Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1965.a. omistati talle ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, 1998.a. pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee ja spordiseltsi "Kalev" auliige. Ruudi Toomsalu suri 3.augustil 2002.aastal.
44,32 protokollitakse 2:09.45. Jooksudesse paigutamise, loosimise ja jooksudest edasipääsemise kord: Kui võistlejaid on rohkem, kui mahub rajale ühes jooksus, peetakse eel- ja vahejookse. Järgmisesse vooru pääsemiseks tuleb kõigil võistlejatel osaleda kõigis eelmistes voorudes. Ühe riigi või võistkonna sportlased ning käimasoleva võistluse võidusoosikud paigutatakse eel- ja vahejooksudes võimalusel eri jooksudesse. 100 m kuni 400 m jooksudes ning kuni 4x400 m pikkustes teatejooksudes koostatakse järgmise ringi jooksud rangelt eelmises ringis saavutatud kohtade ja aegade põhjal. Eri jooksudes saavutatud võrdsete aegade puhul võistlejate reitingutabelisse paigutamisel ja aegadega edasipääsejate väljaselgitamisel peab fotofiniši vanemkohtunik nende võistlejate ajad määrama 1/1000 sekundilise täpsusega. Kui ka selliselt pole võimalik paremusjärjestust määrata määratakse võistlejate järjestus reitingutabelis loosiga.
annaabi.ee 
