tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust.
Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/EELK#Rootsi_territoriaalkirik http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg Mäeots, A; Lukas, T; Laur, M; Tannberg, T. 1997. Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita
Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad üksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lõpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lüürilisi dialooge koori ja näitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.(Lill,A.2004, lk 187) Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest üks (korüfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rääkis koori nimel.(Lill,A.2004, lk 146) Nii näitlejad kui ka koor kandsid uhkeid ja eredavärvilisi rõivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja kõrgete kandadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimases ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka
Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad üksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lõpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenis veel lüürilisi dialooge koori ja näitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.(Lill,A.2004, lk 187) Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest üks (korüfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rääkis koori nimel.(Lill,A.2004, lk 146) Nii näitlejad kui ka koor kandsid uhkeid ja eredavärvilisi rõivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja kõrgete kingadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimastes ridades istujad. Komöödia näitlejate
o o polüandria (mitmemehepidamine), kus üks emane paarub mitme isasega, igal isasel aga on vaid üks emane sigimispartner Jaguneb analoogselt polügüüniale. Polüandria on võrreldes polügüüniaga suhteliselt harv nähtus, esineb lindudest näiteks mõnedel kurvitsalistel; o o polügünandria (segaabielu), kus nii emased kui ka isased paaruvad mitme partneriga, seega segu polügüüniast ja polüandriast. Esineb näiteks teatavail lindudel; o o promiskuiteet (valimatu paarumine), kus mingeid kindlaid paarisuhteid üldse ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu. Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid Kuna eelmises peatükis käsitletud põhjustel tasub isastel otsida rohkem sigimispartnereid,
Peegeldunud kiir võib teatud tingimustel olla ka täielikult polariseeritud. Sellist olukorda kirjeldab Brewsteri seadus: dielektriku pinnalt peegelduv valgus on täielikult polariseeritud siis, kui peegelduva ja murduva laine levimissuunad on omavahel risti, kusjuures polarisatsioonitasand on risti langemistasandiga. (langemistasand on määratud laine levimissuuna ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaaliga.) tan α= dielektrik/εõhk Murdumisel: Teatavail tingimustel (erilised ained, suured mehaanilised pinged, tugevad elektriväljad jne) võib murduv laine jaguneda kaheks: tavaliseks ja ebatavaliseks laineks, kusjuures mõlemad on polariseeritud omavahel risti olevais tasandeis. Nähtust kutsutakse kaksikmurdumiseks ja seda kasutatakse polariseeritud valguse saamiseks seadme abil, mis koosnevad kahest osast kokkuliimitud prismadest. Tuntum neist on Nicoli prisma ehk lihtsalt
väljaselgitamine süütegude üldarvust, samuti ka kurjategijate soo, vanuse, haridustaseme, rahvuse vms uurimine. Väljendatakse protsentides. c) Kuritegevuse dünaamika all mõeldakse kuritegevuse seisundi või struktuuri muutumist teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida
Õiguskaitse praktika tõestab veenvalt seda, et kuritegude geneesises paljudel juhtudel etendavad olulist osa kannatanud ise. Kannatanu isiksuse uurimine omab olulist tähtsust mitte ainult kuriteo kvalifitseerimiseks, vaid ka kuritegevuse uurimiseks ja ennetamiseks. Viktimoloogiliste andmete tähtsust on rõhutatud mitmed autorid. Nii näiteks kirjutab V. Minskaja, et kohtupraktika loeb subjekti vastutust kergendavaks asjaoluks kannatanu amoraalset käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23 21 Raska Eduard. (1994). Kuritegevus ja kriminaalpreventsioon Eestis. Tallinn:,Juura, lk 148. 22 Kriminaalpoliitka arengusuunad aastani 2010
Selliste liikide emane võib olla kindel, et kõik järglased on kindlasti tema omad. Seevastu isane ei saa olla sada protsenti kindel, et ta hoolitseb just enda geenikoopiate eest, sest emastel võib esineda paariväliseid kopuleerumisi ka teiste isastega peale oma sotsiaalse partneri. Kaks viimast punkti seletavad ühtlasi, miks uniparentaalset isahoolt esineb enamasti just kaladel. Veekeskkonnas ei ole kehasisene viljastamine teatavail põhjustel otstarbekas ja siin koeb emane kõigepealt vette oma munarakud, misjärel isane need viljastab. Sellest tulenevalt on emasel võimalus esimesena lahkuda isane kindel, et järglased on tema omad. Paarivälised suhted – Lisaks mõjule vanemhoole jaotuse suhtes sugupoolte vahel avaldavad kaks eespool loetletud asjaolu – sugurakkude erinev hind eri sugupoolte jaoks ja isaduse tõendamatus – olulist mõju ka sigimiskäitumise muudele aspektidele, sh paarivälistele suhetele
annaabi.ee 
