Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimine klassikalise tingituse toimel Vene füsiloog Ivan Pavlov märkas koerkatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud
Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab
4.2 Väliuuringud Väliuuringu all mõeldakse laboratooriumist väljaspool toimuvat süstemaatilist teadmiste kogumist, mis tagatakse planeeritud meetodit või aparaati kasutades. Eksperimendist erineb väliuuring selle poolest, et uurija ei saa vabalt reguleerida tingimuste muutumist, vaid peab rahuldama loomulikes tingimustes ilmnevate käitumismuutuste süstemaatilise registreerimisega ja otsima muutuste võimalikke põhjusi. Teamiste üldistatavust püütakse väliuuringutes tugevdada sellega, et uuritav grupp on teatud reeglite järgi (nt: loosimisega) valitud valim suuremast põhigrupist. Tänu valimi esinduslikkusele võidakse selle tulemusi üldistada kogu põhigrupi kohta käivateks (nt: hoiakuid ja arvamusiväljaselgitavates intervjueerimisuuringutes gallupi küsitlustes määratletakse algul uuritav põhigrupp ja siis püütakse tagada see, et põhigrupi kõik alagrupid
tööriistade vorme selle abil, mida nad juba teavad ja oskavad. Võgotski defineeris arengutsooni kui ,,vahemaad" ühelt poolt selle vahel, mida indiviid võib korda saata üksi, ilma kõrvalise abita ja teiselt poolt selle vahel, mida ta võib saavutada ,,täiskasvanu juhtimisel või koostöös võimekate kaaslastega" (1978, lk 86). Tähtis on siin ka arusaamise ja tegutsemise potentsial. Tedmised on miski, mis tuleb ladustada indiviidide teamiste tagavarasse ja õppimise probleem on need sinna paigutada. Teadmisi kasutab inimene oma igapäevases elus ning see on ressurss, mille abil lahendatakse probleeme, käsitletakse olukordi otstarbekalt. Oluline on oskus olukorda määratleda, mis võimaldaks probleemi lahendada ja edasi minna. Teadmiste käsitlemisel intellektuaalse tööriistana väljendatakse seisukohta inimese toimimisest, mis tunnistab loovust ja jätab ruumi muutustele
valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel;
valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus
See vaateväli võib hõlmata mõnes punktis rohkemat kui teistes sõltuvalt keele ehitusest, mis ühel juhul võimaldab nähtuste seoste äärmiselt täpset piiritlemist, kuna teisel juhul jätab mõtte puudulikult sõnastatuks. Samas rõhutab Worfi teooria ka vastupidist väitele, et kultuur mõjutab keelt: teatav kultuuritüüp on tingitud teatavast keeletüübist, mis mõjustab kogu teamiste omandamise protsessi. 57. Psühholingvistika teooriad Psühholingvistika tegeleb inimesega suhtelmisprotsessidega. Seega kuulvad selle teadusala vahetusse huviringi kõnelemisega ja kõne tajumisega seotud psüühilised ja füsioloogilised sähtused, intellektuaalne ja emotsionaalne suhtumine antud kommunikatsioonisse ning isiksuse psühholoogia kujunemise kultuuriline ja sotsioloogiline taust. James Mill, John Stuart Mill
! *privileegide puudumine ühiskonnas *inimeste omvahelised kokkulepped, teatavad lepingud ühiskonna toimimiseks *teatav jumalik seadus *riik ei olnud enam jumala tahe aluseks hoopis teatav ühiskondlik leping * valitsejad on rahavteenija, teatav leping rahvaga *Rousseau kui valitsus rikub lepingut, kaob ära rahva allumiskohustus *inimese põhiõigused ei allu lepingutele *miks ei toimi? Rahva rumalus, kiriklikud doktriinid, dogmad, mida teeb kirik, et takistada teamiste levikut? aespootia (tänapäeval dikatuur) *moskoovia (tänapäeva mõsitses Venemaa) *õiglase ühiskonna loomine vägivaldsete vahenditega Prantsuse revolutsioon 17 *valgustuse hilisemfaas radikaalsem * Marx hakati ostima vise, kuidas reaalselt maailma ümber seada, et see toimima hakkaks SOTSIALIStlik maailmavaade hakkas levima *sotsialistide vastus: miks ühiskond ei toimi? ERAOMAND kollektiivne
Kindlustamaks õppimine nende põhimõtete kohaselt, soovitas BRUNER kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilaste tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. Sotsiaalne interaktsioon mõjutab õppimist positiivselt vähemalt kolmel asjaolul: I õpilase isiklikule õppematerjalitajule lisandub kaaslaste oma; II vastandlikud kujutlused õpitavast sunnivad analüüsima oma arusaamu
annaabi.ee 
