Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute
- lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile (Õunapuu 2008) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: - autoriõigus, - autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, - nn tööstusomand. 2.1 Autoriõigused Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi (Teder 2010). Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama (Õunapuu 2008) Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse
tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus, kunsti ja teadusteostele ning nende õigused; 3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio ja televisiooniorganisatsioonidele (autoriõigusega kaasnevad õigused); 31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;
Siin tuleb rõhutada kahte momenti. Igal õiguse institutsioonil on oma reguleerimise valdkond ja autoriõigus kaitseb kirjandus kunsti ja teadusloomingut. Tehnilise loomingu resultaat jääb autoriõiguse poolt kaitseta, v.a. kui see on vormistatud teadusteosena. Autoriõigus kaitseb vaid teose väljundusvormi, mitte aga otseselt tema sisu. 3 Alates 12.12.1992 kehtib Eesti Vabariigis Autoriõiguse seadus, mis sätestab kirjandus, kunsti- ja teadusteoste autorile spetsiaalse õiguse (st. autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused ning autoriõigusega kaasnevad õigused (õigused teoste esitajatele). Autoriõigus tekib teose loomisega. Teose loomiseks loetakse teose mingis objektiivses tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise momenti.
Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2
(2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. (3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 7. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. 8. Autoriõigus on tsiviilõiguse normide kogum, millega korraldatakse kirjandus, kunsti ja teadusteoste loomisel ning kasutamisel tekkivaid suhteid. Autoriõigus on autori isiklike õiguste kogum – õigus autorinimele, teose avaldamisele, reprodutseerimisele (taasesitamisele, paljundamisele), levitamisele, puutumatusele ja tõlkimisele, tasu saamisele teose kasutamise eest. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. 9. Isiklikud õigused (12) õigus autorsusele;
Samuti on IO alati tähtajaline ehk õigused kehtivad kindla aja jooksul. Pärast teatud perioodi möödumist ei ole teose või leiutise autoril enam oma loometööle ainuõigust ning mõnede eranditega (isiklikud õigused) võivad seda ühtsetel alustel kasutada kõik. Intellektuaalse omandi puhul on alati olulise tähtsusega tekkimise ja avaldamise hetk, kusjuures sageli pole vahet, millises vormis seda tehakse. IO liigid 1. Autoriõigus Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. 2. Autoriõigusega kaasnevad õigused Esitajaõigused Muusikute, tantsijate, näitlejate jne õigus oma esitusele. Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused Õigus saateid salvestada, kopeerida, levitada.
tööstusliku arengutasemega 19. sajandi lõpul. Peatähelepanu oli tööstuslikele leiutistele rahvusvahelise patendikaitse andmine, aga ka kirjandus-, teadus- ja kunstiteoste autorikaitse. Varaseimad suure rahvusvahelise osalejaskonnaga intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevad lepingud olid Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsioon (1884), mis reguleeris patentimist, ning Berni konventsioon (1886) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste õiguskaitse alal. Kaasajastatud kujul on need kokkulepped jäänud kehtima tänaseni, haarates nüüdseks üle 100 osapoole. Nii Pariisi kui Berliini leping põhinevad vastastikuse eeliskohtlemise põhimõttel: kaitset kohaldatakse vaid nende riikide vahel, kes lepingus osalevad ning garanteerivad sellega intellektuaalomandi mõlemapoolse kaitse oma territooriumitel. 1967. aastal kirjutati alla Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsi-ooni
autori varalised õigused eralduvad tema moraalsest põhiõigusest. Autori algsed, n-ö loomulikud õigustused on siiski tagatud kehtiva seadusega. Autoriõigus tagab ühelt poolt, et autoril on reaalne õigustus ja volitus määrata oma teose kasutamise viisi ja ulatust, ning teiselt poolt, et teose kasutajad saaksid teost lubatud viisil ja ulatuses kasutada, sõltumata autori hilisemast meelevallast.20 1.3. Autoriõigusekaitse Ideaalses ühiskonnas toimub kogu kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomise ja kasutamise protsess tõrgeteta.Kõiki loomingulisi teoseid kaitstakse ja keegi ei vaidlusta seda. Autor, tööandja ja teised teose õiguspärased kasutajad naudivad neile kuuluvaid autoriõigusi ja autorilepinguid täidetakse täpselt. Kuna me ei ela ideaalses ühiskonnas, tuleb küllaltki sageli ette vaidlusi, lepingute mittetäitmist ja õiguste rikkumisi.21 Autorikaitse tegeleb autoriõiguste tagamisega ja selle eesmärk on loomingu õiguskuuleka
tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus, kunsti ja teadusteostele ning nende õigused; 3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio ja televisiooniorganisatsioonidele (autoriõigusega kaasnevad õigused); 4) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;
Mitteresidendile ülekantavalt tulult tasutakse tulumaksu, kui ta annab üürile või rendile või koormab piiratud asjaõigusega Eestis asuva kinnisasja või Eesti registrisse kantud vallasasja; üürib või rendib Eestis kasutamiseks vallasasja (TMS §29,lg.6). Residendist füüsilise isiku maksustatavaks litsentsituluks loetakse tasu õiguse loovutamise eest ja vastavalt maksustatakse tulumaksuga tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. Oluline on teada, et näiteks oma tarbeks arvutiprogrammi ostmisel makstav tasu ei ole litsentsitasu, nagu pole seda ka kinopileti, DVD, postkaardi või mistahes muu kunstiteose ostmine
annaabi.ee 
