Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka eesti keele ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti. Ülikooli mõningates teaduskondades on vaja õppida siiski ka algset ladina keelt. Üks suur eelis on Kreekal minu arvates Olümpiamängude korraldamine. Roomal pole selles suhtes midagi vastu panna. On ju Olümpiamängud üks suurimaid võistlusi maailmas, kuhu võistlema pääseda on iga sportlase eluunistus. Just nii suur tähtsus on sellel mitu tuhat aastat vanal traditsioonil veel tänapäevalgi. Juba siis oli olümpiavõitja tiitel väga ihaldatud ja on seda ka veel nüüd
Variatsioonikordaja V = 0,124486724 Variatsioonirea ulatus U 25-15=10 Tulemus Minu töö põhjal saab järeldada mitut asja: 1) Üle 50% lõpetanud meestest eelistavad Tallinna Tehnikaülikooli, üle 50% lõpetanud naistest eelistavad Tartu Ülikooli. Seega vastas minu üks hüpoteesidest tõele. 2) Kõige eelistatumad ülikoolid on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. 3) Naiste osakaal on suurem humanitaarsemates teaduskondades, meestel reaalsemates teaduskondades. 4) NRG lõpetajad eelistavad kõige rohkem Matemaatika-informaatika ja Loodus-ja tehnoloogiateaduskonda. 5) Vilistlased veedavad nädalas keskmiselt 20,6 tundi ülikoolis. Minu teine hüpotees osutus valeks. 6) Lõpetanud on suuremas osakaalus väga rahul NRG ettevalmistusega ülikooliks. 7) Naised vastasid küsitlusele aktiivsemalt kui mehed 8) Enamik mehi soovib tulevikus saada inseneriks. Naiste sooviks on saada
informatsiooni internetist ja loomulikult ka muusika õpikust. Minu teema arvuti ja muusika hõlmab enamasti ainult elektroonikaga seonduvaid muusika elemente elektroonilist muusikat. 2 1920. a tekkeaeg Elektroonilise muusika tekke ajaks võib lugeda 1920 aastaid. Lev Termen (Leon Theremin), kes oli laiade huvidega, ülikoolis õppinud paralleelselt füüsika ja astronoomia teaduskondades ning samal ajal õppinud veel konservatooriumis, hakkas eksperinteerima elektrilise signaali helisignaaliks muundamisega. Hiljem, aastatel 1927-38, tegutses Theremin USAs RCA kontserni laborites, kus tegeles elektroakustiliste uuringutega. Tema mitme aasta töö kandis vilja valmis esimene elektrooniliselt heli tekitav seadeldis Termenvox. Lev Thermen suri 1993 aastal 93 aastaselt Moskvas. 1930 - Termenvox 1930 aasta sensatsioon Termenvox tuntud ka Theremini
pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine); retoorikat(knekunst); ja dialektikat(loogika, vaidluskunst). Krgemas astmes e.quadriviumis aga aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. 3. Kuidas oli korraldatud ppet keskaegsetes likoolides, mida seal piti? (ehk: mis teaduskondades piti, kus saadi aluspet, mis keeles ja kuidas piti s.t. loengud ja dispuudid; lk 76) Keskaja likool oli jagatud nelja allksusesse ehk teaduskonda. Aluspet anti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli htlasi kige suurem. Alles seejrel tohtisid lipilased minna teoloogia-, igus- ja meditsiiniteaduskonda. Prast aluspetuse lbimist vis omandada bakalaureusekraadi. See on esimene ja htlasi kige madalam akadeemiline kraad, mida likoolis oli vimalik saada
olla ka kasutuses kuni tänapäevani. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka eesti keele ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti. Ülikooli mõningates teaduskondades on vaja õppida siiski ka algset ladina keelt. Rooma on tänapäeval tuntud veel ka omanimelise numbrisüsteemi poolest. Nagu ma arutlust kirjutama hakates arvasin, oli Kreeka ja Rooma saavutuste mõju tänapäeva maailmale võrdse suurusega. Aga kuna töö pealkiri näeb ette siiski kummagi eelistamist teisele, siis lähtudes isiklikust seisukohast valiksin mina Rooma. Seda seepärast, et minu jaoks on Roomast pärit rohkem tähtsaid leiutisi kui Kreekast. Samas ei saa ma eitada
üliõpilased. Üliõpilastel enamasti puudusid raamatud. Õppejõududele oli ettemärgitud kindel loengute plaan. Keelatud sõnaline dikteerimine. Vahetevahel saatsid aadlikest üliõpilased enese asemel kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani. Nõuti et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt, nagu kirikus jutlustades. Tudengite seas aga olid rohkem hinnatud dispuudid.Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades, kõige sagedamini aga filosoofia- ja usuteaduskonnas. Samuti toimus teaduslik vaidlus promoveerimise ehk teadusliku kraadi andmise puhul. Tolleaegsete arvamuste kohaselt olenes õppejõu teadlasemaine eelkõige oskusest vaielda. Üliõpilaseks võeti kogu õppeaasta jooksul.Ametlikule immatrikuleerimisele järgnes mitteametlik vastuvõtmine üliõpilaspere liikmeks. Korraldajate arvates oli see üksluisesse üliõpilasellu meeldivat vaheldust toov nali
ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud nii aadlikele kui ka linnakodanikele ja talupoegadele. Talupojad ülikooli siiski ei pääsenud. Ülikoolist sai kuninga auks Academia Gustaviana. Klassikalisele ülikoolile kohaselt oli Tartu ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kusjuures filosoofiateaduskonnas õppisid kõik tudengid. Seal omandati teistes teaduskondades õppimiseks eelteadmised. Ette oli nähtud üheksa aasta pikkune õppeaeg. Nii nagu kogu Euroopas oli Tartu ülikooli õppekeel ladina keel. Ühtne õppekeel võimaldas käia erinevates Euroopa ülikoolides õppimas. Laiema harituse nimel kasutasid mitmed seda võimalust. Immatrikuleerimiseks polnud nõutud, et sisseastuja oleks lõpetanud mõne muu kindla kooli. Ettevalmistuseks oli filosoofiateaduskond. Nii võetigi ülikooli suisa lapsi, teismeeas noorukid olid tavalised
kunstide magistriks ning astuda ühte neljast kõrgemast teaduskondadest. Õpetati loengute ja dispuutide vormis. Kohalkäimine oli kohustuslik ning puudumise korral tuli maksta trahvi. Loengud algasid koidikul ja lõppesid päikeseloojangul. Ülikoolide esimestel sajanditel puudusid kindlad ruumid õppetööks. Õppejõud pidasid loenguid oma kodudes või üüritud ruumides, vahel ka tänavatel. Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades ning need olid üliõpilaste lemmikosa. Keskaegsete ülikoolide tase oli üllatavalt madal. Näiteks ei saanud nõrgemad õpilased Eukleidese viienda teoreemi tõestamisega hakkama, Pythagorase teoreemi tõestamisega võisid vaeva näha magistrid ja doktorid. KOKKUVÕTE Keskaja inimese maailmapilti mõjutas suuresti kristlik kultuur ja Katoliku kirik. Oluliseks peeti oma seisusega rahulolu. Keskajal ei hinnatud haridust eriti kõrgelt.
kohustust, kuni aastani 1817 ei pidanud lõputunnistuse saamiseks tegema eksameid. Peterson pidi juba eksameid tegema - ühe suulise ja ühe kirjaliku. Aasta varem oli ülikooli astunud Fahehlmann õppis arstiteaduskonnas. Pole teada eesti kultuuriloos fakti, et need kaks meest oleksid omavahel kokku puutunud, kuigi Tartu oli tol ajal palju väiksem linn kui praegu. Lisaks ei olnud seal õppimas väga palju eestlasi. Ühelt poolt õppisid erinevates teaduskondades, Peterson tuli Riiast, boheemlasliku literaadihoiakuga, Liivimaa kõrgeima haldusametniku toetus (Petersoni geniaalsust oli märgatud ja seetõttu leidis mõjukat toetust), hakkas Tartusse jõudes elama boheemlaslikku tudengielu, korporatsioonielu. Tema suurimaks tööks Tartus tuleb pidada Soome mütoloogia tõlkimist ,,Mythologia Fennica" Ganander. Soome mütoloogia oli kirjutatud rootsi keeles. Kristjan Jaak Peterson tõlkis Soome mütoloogia rootsi keelest
annaabi.ee 
