vaatasime juhuslikult sinna, kuhu ei olnud plaaniski. Miks ütlesime sõna, mida poleks pidanud üldse ütlema või mis pani meid eelistama poes üht kingapaari teisele, samas kui kingad pea samasugused välja näevad. See on vaid imetilluke osa kõigist salapärasustest, mis inimest saadavad. Meie käitumine, me hing ja loomus võimalik, et kõige müstilisemad asjad maailmas, kus oleme elanud aastatuhandeid, õppinud tundma keerulisi teaduseid, kuid siiski mitte päris kindlalt teades, mis toimub meie endi sees, me hinges. Kindlasti olete tundnud tunnet, kui lonkav inimene paistab justkui kuidagi imelik, teistest erinev, või on kuidagi imelik sõita ühes sõidusuunas samal ajal kui kõik teised tulevad teile vastu. Kuna kõik oleme eraldiseisvad isiksused siis oleme omamoodi erinevad, ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist `mina' näha
filosoofid, et maailm on alati eksisteerinud ja eksisteerib ka tulevikus. Selline väide tõi esile kiriku pahameele. Seoses ühiskonnas toimuvate muutustega (linnade kasv,rahvastiku kasv, sõjad, kaubanduse areng jne.) ning valitsemise ja seaduste keerukusega tuli vajadus uut tüüpi haritud meeste järele. Piiblitedmistest enam ei piisanud. Seoses sellega hakkasid õpetajad kogunema Oxfordi, kus nad pakkusid võimalust õppida seadust ja teisi ilmalikke teaduseid (matemaatika, loodusteadused, filosoofia, loogika) raha eest. Õpiti renditud tubades. See oli väike revolutsioon, sest nüüd võis õppida ka see, kes ei olnud vaimulik. Õpiti ladina keeles ja see võimaldas vahetada teadmisi kõikide erinevate piirkondade vahel vaatamata seal kõneldavale keele. Nüüd hakati õppima Jumalale lähemale saamise asemel selleks, et parandada oma võimalusi elus. Tänu uutele tedmistele tulid ka uutmoodi õpetlased, kes pidasid end tõe eest sõdijateks.
materiaalsem arusaam ja seletus, kui Platonil, kes oli vaid ideedemaailmas kinni. 3. Milline seos on Aristotelese jaoks poliitikateadusel ja täpisteadustel? Igaüks otsustab õigesti asjade üle, mida ta tunneb ja teeb nende suhtes hea otsuse -- just nendes asjades, milles ta on haridust saanud, üldises mõttes aga siis, kui on kõigis asjus haritud. Täielik täpsus ei ole võimalik. Poliitika ei ole puhas teadus, sest koondab hästi palju erinevaid teaduseid kokku. Poliitikas orientiir puudub. Latt olgu alati pigem liiga kõrge, sest siis on püüdlused maksimumi peal. omane otsida iga tegevusliigi puhul täpsust niivõrd, kuivõrd asja loomus seda võimaldab. 4. Mille poolest erinevad Platoni ja Aristotelese käsitlused filosoofia ja poliitika vahekorrast? Platoni arvates peaksid poliitikas tegutsema vaid filosoofid. Aristoteles arvas,
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna
sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon, mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus) Mis on loodusteadus? Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid. Loodusteadused jaotatakse mateeria liikumise vormide( füüsika, keemia, bioloogia), uurimisobjektide(kolloidkeemia, mikrobioloogia),uurimisviiside(täppisteadused, ekperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise( ajalooline geoloogia) või ruumilise jaotuse järgi( regionaalne füüsiline geograafia). Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseadusi, nad loovad looduskasutuse teoreetilise aluse. Fundamentaalsetele
näilisus ei taga tõelist teadmist. Platon selgitab näilisuse ja tõelise maailma eristust koopa-näitega (üks kuulsamaid filosoofia ajaloos). Ette tuleb kujutada gruppi inimesi, kes on aheldatud koopa seina külge, näoga seina poole. Nad ei näe, mis toimub nende selja taga vaid suudavad näha ainult varje seinal, mis langevad seljataga olevatelt esemetelt. Kuna vangid on aheldatult olnud terve oma elu, peavad nad varje tõelisteks. Varjude üle arutatakse ja luuakse algelisi teaduseid. "Neil oli seal kombeks tänada ning austada seda, kes nägi kõige täpsemalt mööduvaid varje, mäletas kõige paremini, millised varjud neile tavaliselt eelnesid, järgnesid või esinesid samaaegselt, ja suutis selle põhjal kõige paremini ennustada, mis on tulemas."2 Rahuldudes ainult meeleliselt tajutava maailmaga, näeme vangide kombel vaid näilikku maailma. Reaalse maailma tajumiseks peab küündima selleni, mis paikneb selja taga. Ideede maailma saab vaid mõtlemise abiga
• Mõtlen, järelikult olen olemas • Saan kahelda vaid olemas olles • Peab olema miski, millele kõik näilik ilmneb - mina • Descartes’i filosoofia esimene otsitav printsiip • Kogu tema filosoofia lähtekoht • Talle ei piisa traditsioonilisest, teaduslikust, tõenäolisest teadmisest. Ta vaatleb olemasolevaid raamatutarkuse ja hariduse liike ja tõdeb, et need ei paku vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada • Teaduseid õppides avastas üha rohkem oma teadmatust • Hindas koolides õpetatavat • Aga olemasolev teadmine ei vasta tõsikindluse nõuetele 5. HING JA KEHA • Kas inimesel esineb keha kui ka vaim? Kuias keha ja vaim omavahel seotud? • Dualism - inimesel on keha ja vaim, mis mõjutavad teineteist DESCARTES ON • Monism - füüsilised tähtused on ühtlasi vaimunähtused või ka vastupidi • Nt
jääb inimesest kaugele. Riigiteooria- riigis on vaja tagada terviklikus ja ühtsus. Esitas ideaalse ühiskonna korraldus lähtudes inimhingest: inimhingel on 3 osa: mõistus, meeled ja mõistuseta meel; mis on tarkus, mehisus, mõõdukus. Aristoteles-toonitas, et teadmiste kogumiseks on vaja kogemusi ja mõistust. Tema kirjutas raamatuid eetikast, loogikast, füüsikast jne. Platoni õpilane(ei olnud nõus Platoni ideedega). Filosoofia tekkis Vana-Kreekas ning kuna temast arenes palju teisi teaduseid, kujuneski filosoofiast nn. katusteadus. Filosoofia algaski probleemiga: kust saab elu alguse ning kuhu ta hääbub? 6. saj eKr. tugevnes Ateenas demokraatia ja koos sellega hakkas arenema nn. klassikalise filosoofia koolkond. 6.-5. saj eKr olid filosoofid loobunud looduse vaatlemisest, nad tundsid huvi inimese ja temaga kaasnevate probleemide vastu. Pilet 2 1. Eesti ajaloo sõlmpunktid: 5 olulisemat sündmust või protsessi, mis muutsid elu Eestis.
õigust (Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks). Itaalias (Bologna, Pavia) õigusteaduse keskus. Hiliskeskajal eeldatakse, et vaimulik on õppinud ülikoolis. Gloss märkused koodeksitele (õigustele), ääremärkus. Nimetatakse õiguses glossaatorite ajajärguks. Rooma õigus käsitles valitsejat seaduseandjana, germaani õiguses on seadused Jumalast. Rooma õiguses on valitseja õigusest kõrgemal. 12. sajandil kõikidel aladel süstematiseeriti teaduseid, saab alguse skolastika. Kõrgkeskaja I poolel (1220 30) koostas Ike Repow ,,Saksi õiguspeegli", nii kriminaal -, tsiviil kui lääniõiguse kogu. Mõnedel aladel õigus (õiguspeegel) 19. sajandil, viimane tsiteering 1933. aastal Saksamaal. Omaabi =FAIDA =FEHDE Omaabi ehk kui muul viisil õigust ei saadud, võis pidada selle nimel reeglistatud sõda. Kes kaotas pidi vanduma, et ei maksa kätte. Vaenused kõige ohtlikumad talupoegadele, aadel võis pageda linnusesse
annaabi.ee 
