veenvale kommunikatsioonile viitavad tunnused (atraktiivsus, autoriteet jne). Keskenduda võib eelkõige aga ka sisulisele, teemakohasele ja olemuslikkusele. Kui mõjustatav on motiveerutud teavet töötlema ja seda ka asjatundlikult oskab ning tal võimaldatakse küsimusse süveneda, on tegemist süstemaatilise sõnumitöötlusega. Olulistemaks teguriteks on sellisel juhul argumentide tugevus, asjakohasus ja teabeedastuse asjatundlikkus. (Butler, McManus, 2002) Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilitamisele. Sellele ideele toetudes väitis Festinger, et tunnetuslik ebakõla on hoiaku muutumise peamiseks motiiviks. Meid kõiki mõjutab otseselt või kaudselt teiste inimeste käitumine. Käitumist mõjutab tavaliselt juba teiste inimeste kohalolek. Üksinda kodus olles võime me olla hoopis erinevad sellest, kes me oleme rühmas.
SUHTLUSROLL INFOGA SEOTUD ROLL OTSUSTAMISE ROLL esindaja esindamine info vastuvõtja suhtlus uuendaja probleemidele väljaspool, alluvatega, aruandluse uued lahenduse tähelepanuavaldused uurimine resursside jagaja strat töötajatele infojagaja korraldab läbirääkija parimate juhtija-eestvedaja alluvate teabeedastuse lepingu tingimuste saamine motiveerimine kõneleja (info teistele) arusaamatuste lahendaja sidepidaja suhtlemine info väljaspoole tavapäratute probleemide org.juhtidega, vajalike organisatsiooni lahendamine org.väliste inimestega Juhtide kompetentsid: suhtlemis kavandamis, administreerimis meeskonnatöö
haigused vahele ei sega. Informatsioonitöötluse paradigmast lähtuvas suunas rõhutatakse, et mõtlemisprostsessi ise intelligentsuse hindamisel olulisemad kui nende protsesside tulemused. Mõtlemist analüüsitakse mitmetasandilise psüühilise teabetöötlussüsteemi mõistetes. Intellekti kvaliteetse avaldumise alusekd on tähelepanu kiirus ja püsivus, arutluskäikude ja järelduste kiirus, lühimäli kvaliteet ja maht, teabeedastuse ja muunduste veastus, samatüübilise materjali säilimine sellisena pikemate ajavahemiku vältel, arutluste ja arvestuste vahetulemuste meelespidamine ning muutumatuna 15 säilimine nende hilisema kasutamise hetkeks. R.Sternbergi kolmekomponendilises intelligentsusteoorias taotletakse integraalsemat lähenemist. Sund,mis tunnustab intelligentsuse pljusust, hülgab komplekslähenemise. Iga inimene valdab mitmeid intellektuaalseid eeldusi.
valitsusasutused, lennufirmad, moefirmad, kohalikud firmad, õllefirmad, pangad. Plakati-ja tänavareklaam – eeliseks praktiliselt piiramatud võimalused suuruse valikul, hea seostatud müügi-ja iniemste liikumiskohtadega, hea nähtavus ja mõjusad värvilahendused, maksimaalselt saab ekspluateerida graafika võimalusi, kauapüsiv reklaamteade, tehniliste võtete rakendamine, odav, avaldab mõju ööpäevaringselt. Miinuseks üksikasjalikkuse puudumine, üksnes visuaalse teabeedastuse kasutamine, plakatitel olevat peenemat teksti ei loeta, ei ole kaitstud lõhkumise eest, ei saa teha täpsemaid arvestusi auditooriumi kohta, ei saa valmistada üleöö. Peab leidma suure, lööva idee. Autotööstus, autokummitootjad, pangad, kinnisvarafirmad, hotellifirmad. Reklaamkirjad, otsepostitus – võimalus kasutada teksti ja pildielemente vabalt, teate loomisel on piiranguteks üksnes postisaadetiste saatmisega kaasnevad
edastamine tõusujoones, s.t kergemalt raskemale. * Näitlikustamise - näidete, pildimaterjali vm kasutamine arusaamise hõlbustamiseks, lisa- ja jaotmaterjalide jagamine. * Rakendamine - uue teabe rakendusvõimaluste tutvustamine. * Kordamine - olulise, ka keeruka teabe rõhutamine, kordamine ning ümbersõnastamine. · Osalemine - kuulajate kaasamine käsitletava probleemi arutellu (küsimuste esitamine, tagasiside), nende individuaalsuse arvestamine. * Aja kasutamine - intensiivse teabeedastuse vahel puhkepauside tegemine, et kuulajad saaksid infot mõtestada ning lõdvestuda. Informeeriva kõne puhul keskendutakse teate edastamisele ja selgitamisele. 3.2. Kõne osad Nii nagu kirjalik tekst, koosneb ka suuliselt esitatud kõne kindlatest osadest. Selgelt liigendatud kõne aitab kuulajatel tajuda selle ülesehitust ning seetõttu ka kõne sisu paremini mõista. Alljärgnevalt on kõne jaotatud kolme ossa, juttu tuleb kõne
7.6.1 Avaliku arvamuse kujundamise olemus Avalikke suhteid kujundatakse kogu ühiskonnaga; kõigiga, keda mõjutab või seob firma tegevus. Avaliku arvamuse kujundamist ehk SUHTEKORRALDUST juhitakse firmale sobivas suunas, ta on pikaajaline ja sisaldab firma, tema tegevuse ja toodete kuvandi loomist ning tutvustamist teabelevivahendites. Avaliku arvamuse kujundamine võib olla: 1. tasuta kujundamine – firma teavet avaldatakse meediakanaleis, mille eest ei maksta ja teabeedastuse algataja ei olda. Siin võib tulla ka negatiivseid lugusid, mis kahjustavad firma mainet; 2. tasuline kujundamine – see on firmast lähtuv ja kinnimakstav (avalike ürituste sponseerimine, demonstratsioonide korraldamine). Luuakse positiivset imidžit. Toetus tegevus võib olla firmasisene (firmal on oma suhtlusosakond või suhtekorraldaja) või firmaväline (teenus tellitakse suhtekorraldusfirmast). 7.6.2 Avaliku arvamuse kujundamise planeerimine
kirg,2.intiimne lähedus (sõprus) , 3. Kohusetunne ja pühendumus. Suhete mallid Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid , mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju , suureneb tõenäosus , et teisedki ei kuuletu nii kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu)
Kohusetunne ja pühendumus. Suhete mallid Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid , mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. 43 Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju , suureneb tõenäosus , et teisedki ei kuuletu nii kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu)
treeningut Kognitiivne psühholoogia (Bruner,Broadbent,Miller,Neisser,Simon,Posner) Teoreetilises plaanis ennetas kognitiivpsühholoogia ratsionalistlikke, konstruktivistlikke ideid Lähtub arusaamast,et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastivõtvat,muunduvat,säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja nähtuste kohta käivad psüühilised esindused (representatsioonid) ning tasemetevahelist teabeedastuse ellu viivat seesmised (otsesele vaatlusele varjatud) protsessid Inimesed ja loomad on kui infot vastuvõtvad,salvestavad,muundavad,kasutavad süsteem.See süsteem on mitmetasandiline,keerukamad ja lihtsamad Inimese eelistused,valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses Motivatsioon tekib mingite vajaduste baasil,vajaduste põhiselt tekib motivatsiooniline seisund,mis näitab,mida tuleb teha,et vajadusi rahuldada Abraham Maslow vajaduste hierarhia: 1
annaabi.ee 
