temperatuuridega, mistõttu on nad looduses paremad kohanejad. Negatiivne on see,et geneetiliselt muundatud kaladesse võib koguneda mürke, ning see võib sattuda lõpptarbija,inimese toidulauale.Kui geneetiliselt muundatud kalad sattuksid loodusesse tõrjuksid laborikalad tavalised kalad välja ja ettevaatusabinõuna tuleks vähemalt paljunemisealised kalad avaveekogudest eemal hoida.Ükski transgeenne kala pole saanud rohelist tuld inimtoiduks kasutamiseks. Selles artiklis ei ole tavalugejale mõisteid lahti selgitatud, näiteks:transgeenne,geneetiline muundamine. Lisaks on veel kasutatud lühendit GM, mis ei pruugi olla igale tavalugejale üheselt mõistetav , või üldse mõistetav. Ma arvan,et artiklis peaks ikka kõik sõnad ilusti välja kirjutama,et tavalugeja saaks endale võõrasõna teha interneti abiga selgeks, kuid kui on kasutatud lühendeid ei pruugi inimene aru saada,et on mõeldud seda sama assja nagu näiteks tõin GM
Puudusid võimalused kuulata raamtuid CD'lt või lugeda neid internetist. Isegi kohustuslikku kirjandust ei vaevu paljud õpilased lugema vaid kasutavad internetist leitud kokkuvõtteid, mis on küllaltki üksikasjalikud. Enamiku kaasaegsete teoste põhjal valmivad ka filmid, mille vaatamine on jälle kergema vastupanu teed minek, sest nõuab vähem aega ja on tunduvalt huvitavam. Raamatupoed pakuvad laias valikus üliilusates köidetes raamatuid, kuid nende kättesaadavuse tavalugejale teeb raskeks kõrge hind. Samal põhjusel on ka raamatukogudes uudisteoseid vähe võitu, sest ka nende ostmisvõimalused on piiratud. Noore inimese kirjandushuvi pärsib kohustuslik kirjandus, mis on tihti rangelt piiritletud. Võibolla kui oleks suurem valiku vabadus oleks ka rohkem huvi. Tunnetades ohtu, et raamat võib järjest kaugemaks jääda on olukorra päästmiseks ka ühtteist ettevõetud. Heaks näiteks oli 2010 aasta kuulutamine kirjandusaastaks,
Émile Zola teost ,,Söekaevurid" on just tema väärtushinnangute tõttu võetud mitmeti Nõukogude liidu ideoloogia üheks alusteoseks. Kuna teos kirjeldab ühe aasta jooksul vältavat õnnetust ning lõpeb lootustandvalt Étienne'i pääsemisega, võiks teose algne pealkiri olla peamine märksõna. Kevad kui lootus, taassünd -- sellise pealkirjaga Émile Zola ehk viitas kunagisele olukorra paranemisele. Isiklik arvamus Raamat annab hea pildi 19. sajandi eluolust, kuid on tavalugejale liiga depressiivne. Zola põhjalikud kirjeldused on kohati liialt võikad, et mõjuvad sokeerivalt ning muserdavalt. Teoses on palju mõtteainet inimmoraali ning -õiguste üle. Hoolimata sellest, et teos on üle saja aasta vana, leidub seal ka tänapäevaseid jooni, mis ei lase lool aeguda ja unustusse vajuda. Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%89mile_Zola http://seacoast.sunderland.ac.uk/~os0tmc/zola/zola.htm
saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus. Tähtis koht on mälestustel ja hetkeseostel. Romaanid on tavalugejale raskesti mõistetavad. Sündmustik on sageli ebareaalne. Aja ja ruumi suhted tavatähenduses mõistetamatud. Teostes puudub ühtne järjepidev tegevuse arendus. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco
Eesmärkide lahendamiseks tutvutakse erinevate internetiallikatega. Allikadena kasutatakse varasemaid üliõpilastöid, esitlusi ning muid otsingumootorist leitud infoallikaid. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjeldatakse referaadis käsitletavaid mõisteid. Teine osa sisaldab kokkuvõtlikku ajaloo kirjeldust UML-i kohta. Kolmas osa kirjeldab Sequence-ja Scenario diagram´i struktuuri, tarkvara ning kasutusvaldkondi. 1. MÕISTED Referaadi teema võib olla spetsiifiline tavalugejale ning paljud lühendid ning võõrsõnad võivad jääda arusaamatuks. Võõrkeelsetest sõnadest ka eesti keelde tõlkimine ei pruugi olla piisav mõistete seletamiseks. Järgnevalt selgitab autor mõned mõisted, mis teevad edasise referaadi lugemise lihtsamaks ja jälgitavamaks. UML (Unified Modeling Language, unifitseeritud modelleerimiskeel) on üldotstarbeline modelleerimiskeel, millega visualeeritakse peamiselt keerulist tarkvara või protsessi. UML on
· Toompea vanglas tutvus Tuglasega · 1910 1919 Tartus emakeeleõpetaja · 1922 abiellus Ida Hokkaneniga · 1923 Helsingi ülik e.k ja kirjandus lektor · Käis tihti Saaremaal ja Muhus · Suri 16.01.1942 maovähki. Looming · Oluline märksõna kaugus · Meeleolu nukker, sünge · Üksikinimese suhe maailmaga · Impressionism meeleolu täpne edasiandmine · Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline: sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. murelane, vedrujas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun · Tema luulekogud olid sõnaseletustega · Saartelaulik rand, kadakad, meri, luited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud
· Toompea vanglas tutvus Tuglasega. · 1910 1919 Tartus emakeeleõpetaja · 1922 abiellus soomlasega · 1923 Helsingi ülikoolis eesti keele ja kirjanduse lektor. · Käis tihti Saaremaal ja Muhus · Suri 16.01.1942 maovähki. LOOMING · Oluline märksõna on kaugus. · Meeleolu nukker, sünge. · Üksikinimese suhe maailmaga · Impressionism meeleolu täpne edasiandmine · Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. Murelanesipelgas, vedurjas - ,sinkuma vinguma, muhetama rohetama, kanane tüdruk, neiu, õletama karjuma, lakk peakate, uisusaun paadi ootajate koht. 6 · Tema luulekogud olid sõnaseletustega. · Saartelaulik rand, kadakad, meri, muited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud"
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati
Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on
1905 a vangistati ta kahel korral. Toompea vanglas tutvus ta Tuglasega. 1910-1919 oli Tartus emakeeleõpetaja. 1922 abiellus Ida Hokkaneniga. 1923 oli Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Käis samal ajal tihti Muhus. Suri 16. jaanuaril maovähki. Looming: Oluline märksõna on kaugus. Meeleolult nukker ja sünge. Käsitleb üksikinimese suhet maailmaga. Impressionism-meeleolu täpne edasiandmine. Kasutas murdesõnu. Luulekeel oli tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. Murelane, vedurjas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun. Nimetatakse ka saartelaulikuks- rand, kadakad, meri, luited. 1908-,,Villem Grünthali laulud" 1914- ,,Kauged rannad" 1924- regivärsis lugu ,,Toomas ja Mai" 1927-,,Tuules ja rannas" Tegeles rahvalauludega. Kasutas regivärssi. Kõik aastaajad olid esindatud. Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas
sellega uue pinge lugejas. Seega meenutab selline uudis klassikalist novelli. Lõpus on probleemide lahendus, kõige olulisem, kõige parem fakt. Lõppu sobib ka müni huvitav detail, tsitaat, kuid mitte kunagi moraal. Seda kompositsiooni kasutatakse pigem lühikeste humoorikate lugude rääkimiseks. Pööratud topeltpüramiid Selles räägitakse samast olulisest sündmusest kaks korda. Sellise uudise ülesehitus on järgmine: 1.Juhtlõik. 2.Vähemdetailne teemaarendus tavalugejale. 3.Detailne, spetsiifilisem arendus erihuvidega lugejale. 4.Taust ja perspektiiv. See mudel koosneb kahest üksteise peale asetatud pööratud püramiidist. Esimene neist räägib teema lahti lihtsalt, väheste detailidega ja ilma spetsiilisi mõisteid kasutamata. Seejärel räägitakse sama materjal teist korda üle, kuid nüüd pikemalt, rohkemate detailidega ja tihti erialaterminite abil. Esimene lahtirääkimine on mõeldud tavalisele lugejale, kellel puudub teemavastu sügavam
Discourse Studies ja Discourse & Communication kauaaegne toimetaja Teun A. van Dijk on sõnastanud publitseerimisväärsele diskursusanalüüsile esitatavad nõuded oma kodulehe rubriikides ,,What do we mean by 'discourse analysis'?" ja ,,Instructions to authors: Pre-review your own paper first!" Lühidalt kokku võttes peab diskursusanalüüs olema detailne, süstemaatiline ja teoorial põhinev. Detailsus tähendab analüüsi teksti süvastruktuuride ja nn tavalugejale märkamatute üksikasjade (nt sõnavara aspektide) tasemel, tuues eksplitsiitselt välja, missugust ideoloogilist, poliitilist või kultuurilist funktsiooni detail diskursuses täidab. Süstemaatilisus viitab sellele, et valitud diskursuse aspekte tuleb uuritavates tekstides analüüsida järjekindlalt, selge metodoloogilise skeemi alusel. Teoorial põhinemise all peab van Dijk silmas, et analüüsi teoreetilis-metodoloogilises sissejuhatuses tuleb selgelt välja
annaabi.ee 
