usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral põimunud sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast, õiguskorrast jne, sest eelnimetatud kordade kujunemise aluseks on eriliigilised sotsiaalsed normid. Kordadest, mida iseloomustab samaaegselt ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus, sest suhted süsteemi sees on arvukad ja tugevad. (Vt Narits, 2004, lk 91-92.) Tava ja kõlbluse (moraali) paremaks mõistmiseks on asjakohane selgitada järgmist. Tava ja kõlbluse (moraali) struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk tava- ja kõlblusnormidest
üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise süsteeme iseloomustab ühtsus, süsteemi elemendid on omavahel seotud. Terviklikkuse tagab, et elementide vahel on arvukamad ja tugevamad suhted, kui näiteks mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus on süsteemide puhul väga lähedal asuvad mõisted.
Isereguleeruvus – reageerivad keskkonnatingimustele, seeläbi saavutavad optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri. Ühiskonnas on palju sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme). Nende olemus (potentsiaalne seostatus) sõltub üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on normatiivne alus. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordades: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne – normatiivne reguleermine, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Ühtsus iseloomustab normatiivse reguleerimise sees asuvaid süsteeme, sest süsteemi elemendid on omavahel seotud ja seetõttu tajutakse neid ühtsena (nt avanormid). Terviklikkuse tagav see, et suhted antud süsteemi elementide vahel on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel
õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. On ajalooline tõsiasi, et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi õiguse ajaloos võibki nimetada õiguse eelajalooks. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavald eraldunud moraali- või tavakorrast. Hiljem omandab üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. 11. Õiguse allikad: Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. Õiguse vormi ja allika mõiste kattuvad ja tavaliselt kasutatakse nneid samatähednuslikena. Nii õiguse vorm kui allikas tähistavad riigi õigustloova tegevuse vormilist resultaati, mis on ühiskonna liikmel õiguse ammutamise kohaks e. Allikaks. Ajaloos on olnud
Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud käitumismastaabid etalonid. Süsteem on seda liigendatum, mida rohkem on temas elemente. Üldine reegel norm üldise reeglite abil kindlaks määratud käitumisvariandid. Tavanormid nt tuttavate tervitamine. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. tegemist on normatiivse reguleerimisega. Normatiivse reguleerimise sees olevad süsteemid on ühtsed, sest süsteemi elemendid on seotud seetõttu tavakord ühtne. Terviklikkuse tagab see, et suhted süsteemis sees on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemi puhul väga lähedal asuvad mõisted.
surmanuhtlusega (kiviaja tingimustes üksi elamine). Igal juhul on siin olemas kriminaalkaristuse pôhitunnused hukkamôistva hinnangu ja väljaheidetule kitsenduste ja keeldude näol. Ajaloost on tuntud ka näiteks veretasu (sisuliselt veel eelmise sajandi algul, teatud tasemel rahvaste juures) kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja primitiivsed. Hiljem omandab ôiguse üks vôi teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab ôiguse ajalugu - ius scriptum. Vanimad kirjapandud ôiguse allikad on näiteks: Manu seadused, XII tahvli seadused (Leges duodecim tabularum) Russkaja pravda. Ius scriptum'i algperioodil säilisid veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Nii
õigusnormid Tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. pôhitunnused hukkamôistva hinnangu ja väljaheidetule kitsenduste ja keeldude näol. Ajaloost on tuntud ka näiteks veretasu (sisuliselt veel eelmise sajandi algul, teatud tasemel rahvaste juures) kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja primitiivsed. Hiljem omandab ôiguse üks vôi teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab ôiguse ajalugu - ius scriptum. Vanimad kirjapandud ôiguse allikad on näiteks: Manu seadused, XII tahvli seadused (Leges duodecim tabularum) Russkaja pravda. Ius scriptum'i algperioodil säilisid veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Nii ei iseloomusta ius scriptum'i
Tegemist on alusainetega, Tänapäeva ühiskonda iseloomustab inimsuhete keerukus ja ühiskonna diferentseeritus (näiteks on meil nüüd kübermaailm). Tekkinud on väga keerukas õigusnormide kompleks, mille struktuuri tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Süsteemi küsimusest: aktsiomaatilise süsteemi kriitika (Engish), suletud ja avatud süsteem õiguses (Esser) Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Siia alla kuulub ka õiguskord - aluseks õigusnormid. Kontinentaalses õigussüsteemis paigutuvad õigusnormid kodifitseerimisideest tulenevalt tinglikult suletud süsteemi, millele vastandub case law avatud süsteem. Samas on ka iga suletud süsteem avatud kõrgema astme süsteemile (nt kaubandusõigus - eraõigus - õigus). Õiguse tõlgendamine eeldab õiguse mõistmist teatud tervikuna. Väärtusjurisprudentsi
tervitavad. Ka liiklemises ootab inspektori poolt peatatud sõiduki juht, et liikluspolitseinik esitleks ennast. Need tavad ei kuulu piltlikult öeldes mitte ainult üksikutele indiviididele. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Toodud näited räägivad inimestevaheliste suhete tegelikust korrastamisest sotsiaalse reguleerimise süsteemis üldiste ja üldkohustuslike reeglite poolt. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Siit järeldub, et ühelt poolt on õigusnormid tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks inimkäitumises
annaabi.ee 
