tegema lõpparvet nõukogude võimu perioodiga. President Jeltsin alustas sellega: avati arhiive, tunnistati kuritegusid kuni Soome Talvesõjani välja. Nüüd on aga taas arhiivide kasutust piiratud, käib aktiivne diskussioon nõukogudeaegse salapolitsei asutaja ausamba taastamisest endisel kohal Moskva südalinnas ning igatsetakse taga kaotatud nõukogude suurimpeeriumi aegu. Riigis toimuvat mätsitakse koguaeg kinni ning tavakodanikul jääbki teadmata, mis tegelikult toimub. Valimistulemusi võltsitakse. Hea näide on sellest viimsed valimised, kus valimistulemuste protsen oli 100 asemel 140. Riigi majandus kasvab tublisti eelkõige naftast ja maagaasist saadud sissetulekute arvel. Ka tooraine eksport, metallidest kuni toorpuiduni, toob hästi sisse, samuti relvatööstuse eksport. Niikaua kui energia hind püsib kõrgel, on ka riigi majandusbilanss aktiivne ja kaubandusbilanss selgelt positiivne
riiki,lähedasi ja võitluskaaslasi.Et sellised inimesed ei muutuks Eesti ühiskonnas valdavaks,on vaja säilitada ja au sees hoida Eesti sõjaväge. Viiendaks põhjuseks,miks Eestile on vaja sõjaväge on see,et kui toimuvad looduskatastroofid,siis on võimalik päästetöötajatele appi tuua olukorda ja distsipliini valdavad sõjaväelased.Nii oli üleujutuse korral Pärnus kui ka raba-ja metsapõlengute puhul.Nendes olukordades on sõjaväelased pädevad ja omavad oskusi ja teadmisi,mis tavakodanikul suurel määral puuduvad.Seetõttu on riigil tõhusam kaasata kriisiolukordadesse sõjaväelasi. Kui vastata nüüd küsimusele,kas Eestile on vaja sõjaväge,siis vastuseks saab olla vaid "JAH".Sõjaväe kaotamine oleks kui oma riigi vabatahtlik loovutamine teistele sõjakamatele riikidele.See oleks ka oma esivanemate ideaalide hülgamine ja argpüksluse õigustamine.Sõjaolukord ja sõjavägi toob välja selle,mis inimeses on peidus.Kas ta on kangelane või argpüks
Eesti on maailma arvestuses IAI poolest 37 kohal, Hiina aga 94 kohal. Vahe on pea kolmekordne. 2006 aasta arvestusega oli Eesti IAI 0,893. Hiina IAI tase oli 2006 aastal arvestusega 0,762 See vahe on vägagi suur ning see näitab suuri erinevusi kahe riigi vahel. Kindlasti on erinevusteks majanduse korraldus. Hiinas on IAI kasv olnud stabiilsem arvatavasti tänu riigi ergutuspüüdlustele elavdada majandust. Kuid kurb saatus on see, et väga raske on tavakodanikul oma ettevõtet rajada kuna riigisisesed majanduslikud erinevused kipuvad üha kasvama. Eestis on olnud madalseis alates 2005 aastast , kuid see on tingitud arvatavasti ülemaailmsest majanduskriisist mis puudutas kõiki, va riike, kes toodavad ise endale kõik vajaliku. Selliseks riigiks on ka Hiina. Hiinas on SKT ühe inimese kohta olnud pidevalt madal. Kui 1980. aastal oli Eestis SKT ühe inimese kohta 9.048 $, siis Hiinas oli see vaid 524. 2016 aastaks pole Hiina veel suutnud
näomaskist. Ei hakka siinkohal välja kirjutama kõiki nüansse, vaid kirjutan artiklis välja toodud lõppsõna: Meie tuntud lauljatar sai 25 minuti jooksul kokku 14 tooteproovi ja üheltki müüjalt ei pidanud ta midagi manguma. Meie lihtkodanik kammis tunni ajaga läbi tunduvalt rohkem lette ja sai kokku neli tooteproovi. Eksklusiivsete naistelõhnade osakonnas nurrus müüjatar tuntud inimesega, kuid tavakodanikul soovitas osta tooteid saja euro eest ja ütles, et neil on näidiste jagamine keelatud! Kuidas on võimalik osta endale ülikallist parfüümi, seda enne normaalselt kodus testimata? Kellele on siis ikkagi tooteproovid mõeldud? Juba sõna tooteproov annab alust loota, et proovimiseks. Kui mujal maailmas on sämplite küsimine ja saamine täiesti normaalne, piisab vaid lahti seletada, mida sa soovid, siis Eestis see nii õlitatult ei tööta.
-15.-16.saj. -Renessanss-Rooma autorite esiletõus.Cicero,Livius,Tacitus. -Sekulariseerumine.Skolastika vs ,,vabad kunstid" -Autonoomia.Autonoomsed tegutsejad konfliktis.Riigid(=i)ndiviidid -Huvid.Riigi huvid<-> indiviidi huvid Humanism II:skeptitsism -16. saj skeptitsism<-> loomuõigus.Objektiivse õigluse olemas olu? -Michel Montaigne, antiikmõtleja Carneades:ei ole! -Lahendus:juhinduda eesmärgist e eesmärk pühendab abinõu -Montaigne´l jt:eesmärgiks riigi stabiilsus.Erinev moraal tavakodanikul ja riigivalitsejal. -16. saj I pool:Machiavelli:kuidas on kasulik? -16. saj II pool Raison d´etat teooriad.Ausus vs kasulikkus. Õnn Õnne mõiste *emotsionaalne seisund *seos naudinguga? *õnnelik elu-mida sellega mõeldakse? *kas võimalik objektiivselt määratleda? *"õnnelik ühiskond" Loengu sõlmpunktid. -antiikaegsed vaidlused õnne üle *õnne olemus *voorus jaõnn *õnneliku elu erinevad vormid
1939. aastal toimus tema esimene näitus. Okas on üks ENSV Kunstnike Liidu asutajaliige, ta on olnud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor, Firenze Kustiakadeemia auliige, Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliige, ning NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik. Tänu nendele positsioonidele oli Okasel võimalik käia välismaal ning esineda välisnäitustel Afganistaanis, Austraalias, Egiptuses, Vietnamis, Süürias ning paljudes Euroopa riikides, mis tavakodanikul NSVL-is võimalik polnud. Tema tuntuimateks töödeks on ,,Puhkav akt", ,,Pilved", ,,Naine ja hobune II" ja ,,Surnud maa". Tema saadud auhindade hulka kuuluvadd NSVL kunstide Akadeemia hõbemedal teose ,,Kalevipoeg eest", ENSV riiklik preemia ,,Estonia" laemaali eest, mitu Nõukogude Eesti preemiat, NSVL rahvakunstniku aunimetus, Suur Hõbemedal NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kunstiekspositsioonis esinemise eest jne.
2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada
aetud. "Kallis mees," pläristas pikk kodanik katkiste näpitsprillide tagant silma välgutades, "aga kust te teate, et mul seda ei ole? Kas otsustate ülikonna järgi?" [...] "Minul on võib-olla terve priimus täis seda valuutat," lõi ägedasti sekka kassi vurhvi tegelane, kes kõigest väest poodi trügis." (M&M lk 337-338). Autor on lisanud loole veel poekülastaja, kes vaid mängib turisti, sest see annab võimaluse ebaausal teel omandatu valuuta kahtlusteta realiseerida ja/või laseb tavakodanikul tunda end elitaarsena. Kui teose üheks põhitegelaseks on Saatan, siis ei ole võimalik mööda minna Jumala teemast. Bulgakov käsitleb seda kohe romaani alguses: Berlioz on veendunud ateist nagu tolleaegne eeskujulik kodanik ikka, sest Nõukogude Liit oli ametlikult ateistlik, ja püüab oma vestluskaaslast selles samuti veenda, et too suudaks paremini kirjutada poeemi Jeesusest, keda tegelikult kunagi ei olnudki ""Sul, Ivan," seletas Berlioz, "on väga hästi ja satiiriliselt välja
elektroonilised kraadiklaasid ning patareid. Sagedased ,,võõrkehad" ravimite seas on ka ziletiterad, juukseklambrid ja nõelad, kanüülid, küüneviilid, käibelt kaotatud peenraha, nööbid, vanad pastapliiatsid, insuliinisüstlad, veresuhkru mõõtmise aparaadid, taskuarvutid, käekellad, prillid jne. Kui osalt võib mõista teatud ,,võõrkehade" ravimite sekka sattumise loogikat, sest tegu on sageli küll mitte ravimitega ent siiski enese eest hoolitsemise vahenditega. Samas pole tavakodanikul enamasti jäätmete sorteerimise meetoditest erilist ettekujutust ja seega ei teadvusta nad endile oma teguviiside tagamaid, mis võivad olla ohuks jäätmete sorteerijatele. 16 Jäätmejaamas on hävitamisele suunatud ravimid kogutud 200 liitrisesse metallist vaati ning kõik erinevad ravimid on läbisegi (vt Joonis 2.7, Joonis 2.8 ja Joonis 2.9). Sageli
Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R