soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. SUHKRUASENDAJAD: MIDA NEIST ARVATA? Neile, kes soovivad suhkrut oma menüüs vältida, on tänapäeval mitu toitumisalternatiivi. Esiteks, magusad polüalkoholid, mis ikkagi annavad organismile teatud hulga kaloreid. Teiseks, valgulise või peptiidse olemusega magusamaitselised ühendid, mis potentsiaalselt võivad energiat anda, kuid mille metabolism energeetilisse ainevahetusse oluliselt ei suundu (taumatiin, monelliin, aspartaam). Energeetilise efekti tõttu saab nende kahe rühma esindajaid lugeda toitvateks magustajateks. Kolmas võimalus on kunstlikud magusained, mis organismis ei lõhustu ja energiat ei anna (näiteks sahhariin, tsüklamaat, jt.). Viimaseid tuntakse kui mittetoitvaid magustajaid. Looduslike ja kunstlike ühendite suhtelist magusust on võrreldud tabelis. Kunstlikke magusaineid sisaldavaid tooteid kasutab kindel tarbijate kontingent. Siia kuuluvad inimesed, kes
(seda ainult liigtarbimise korral) SUHKRUASENDAJAD Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Suhkruasendajad annavad võimalu-se nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. VERE SUHKRUSISALDUST TÕSTVAD JA MITTETÕSTVAD MAGUSTUSAINED Toitvad magustajad, mis organismis lõhustudes annavad kaloreid, on man- nitool, ksülitool, sorbitool, isomaltoos, aspartaam, taumatiin jt. Mittetoitvad magustajad organismis ei lõhustu ega anna energiat. Need on näiteks sahhariin tsüklamaat, atsesul-faam-K jm. LOODUSLIKUD JA SÜNTEETILISED MAGUSTUSAINED LOODUSLIKUD MAGUSTAJAD SUHKRUSIIRUPID vahtrasiirup MESI STEVIA suhkruleht SÜNTEETILISED MAGUSTAJAD aspartaam atsesulfaam K sahhariin SUHKRUASENDAJATE KASUTAMINE põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral.
ensüümid kalgendavad piima, pintselhalliku abil hallitusjuustu ja salaamit, bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel, tärklisest sahharoosi. 5. Milles seisneb probiootikumide ja prebiootikumide erinevus? Probiootikumid on head elusad mikroorganismid, mille tarvitades on tervist parandav toime, aga prebiootikumid on toidu koostisosad, mis loovad headele bakteritele meeldivat keskkonda ning halbadele halva. 6. Kirjelda 6. magusamaitselist proteiini. Taumatiin, monelliin, mabinliin, pentadiin, brazzeiin, curculiin. 7. Mis on funktsionaalne toit?Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel või bioaktiivse mõjuga toiduaine. 8. Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi möjutamisel või valitakse bioaktiivse möjuga toiduaine. 9. Mis on looduslik funktsionaalne toit?Mesi, küüslauk, astelpaju marjad. 10. Kus kasutatakse monokloonseid antikehi? Antigeen viiakse hiirtesse 11
Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon. a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi (silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin) b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud a) valgud, mis annavad erakordse tugeva magusa maitseaistingu(moneliin, taumatiin) Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. Esinevad nii taimedes , kui loomades (lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c)liigse kuua eest kaitsevad valgud Toksiline funktsioon a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin) b)Putukate mürgid (mesilaste mürgid) c)Madude mürgid- kesknärvisüsteem (kobra) punaste vereliblede hävitamine (rästik) Detoksikatsiooni funktsioon vastumürkidena toimivad valgud.
Neid iseloomustavad tunnused: *Magusus ligilähedane suhkrule *Energeetiline väärtus mõnevõrra väiksem suhkrust *Habasõbralikud, sobilikud suhkruhaigetele *Suures koguses põhjustavad kõhulahtisust Valgulised ühendid - aspartaam, taumatiin Nende iseloomulikud tunnused: *Väga kõrge magususega, lisa üliväikestes kogustes *Organismis lagunevad aminohapeteks *Aspartaam 250 korda magusam kui suhkur, ei soovitata lastele (v.a diabeetikutele, ainevahetushäireid põdevatele inimestele) *Taumatiin 1600 korda magusam
........................................................................8 4.2 Aspartaam................................................................................8 4.3 Tsüklamaadid...........................................................................8 4.4 Sahhariin..................................................................................8 4.5 Sukraloos.................................................................................8 4.6 Taumatiin.................................................................................9 4.7 Neohesperediin........................................................................9 4.8 Neotaam...................................................................................9 4.9 Polüdekstroos...........................................................................9 5. Kasutatud kirjandus........................................................................10
kiudained (mõned kõhnumistabletid) pole nii soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. SUHKRUASENDAJAD: MIDA NEIST ARVATA? Neile, kes soovivad suhkrut oma menüüs vältida, on tänapäeval mitu toitumisalternatiivi. Esiteks, magusad polüalkoholid, mis ikkagi annavad organismile teatud hulga kaloreid. Teiseks, valgulise võipeptiidse olemusega magusamaitselised ühendid, mis potentsiaalselt võivad energiat anda, kuid mille metabolism energeetilisse ainevahetusse oluliselt ei suundu (taumatiin, monelliin, aspartaam). Energeetilise efekti tõttu saab nende kahe rühma esindajaid lugeda toitvateks magustajateks. Kolmas võimalus on kunstlikud magusained, mis organismis ei lõhustu ja energiat ei anna (näiteks sahhariin, tsüklamaat, jt.). Viimaseid tuntakse kui mittetoitvaid magustajaid. Looduslike ja kunstlike ühendite suhtelist magusust on võrreldud tabelis. Kunstlikke magusaineid sisaldavaid tooteid kasutab kindel tarbijate kontingent
Läänemere kalad. 5. ligimeelitav Suhkrute magus maitse Lenduvate rasvhapete Magusamaitselised valgud, (õistaimede nektar) isuäratav lõhn (küpsev mida kasutatakse liha) suhkruasendajatena. (taumatiin) 6. transport Loomades täidavad Veres seotud kujul Hemolgobiin transpordib transpordifunktsiooni esinevad rasvhapped ning hapnikku kopsudest glükoos ehk lümfis ja piimas esinevad kudedesse. Vähesel määral veresuhkur. rasvakerakesed transpordib ka süsihappegaasi.
seega vajalik topelt kaloraaz sama magususe jaoks, eelsoodumus kõhulahtisuseks, niiskusesäilitaja, emulgaator, seob metalliioone. *Ksülitool (E967) on teatud tingimusel võimalik kasvajate tekitaja, häirib sülje ensüümide normaalset funktsioneerimist, niiskusesäilitaja, stabilisaator, emulgaator. *Maltitool (E965) on gaseeritud karastusjookides ja puuviljakonservides, emulgaator ja stabilisaator. 2. Valgulise olemusega magusamaitselised ühendid: *Taumatiin (E957) on 2000 X magusam sahharoosist, lagritsataoline järelmaitse, peamiselt närimiskummi maitsestamiseks, lisaks ka lõhna- ja maitsetugevdaja. *Monelliin on 3000 X magusam sahharoosist, katsetamisel. *Aspartaam (E9519 on tähtsaim, 200 X sahharoosist magusam ja identse maitsegakalorite hulk väikeja kasut valkude sünteesiks, selle metabolismis tekib kõrvalühendina toksiline ühend, millest tekib CO2, kasutama peaksid ülekaalulised. 3. Sünteetilised mittemetaboolsed
kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2. hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed) 3. loomsed allergeenid (karvloomad,linnud, selgrootud) · Toiduallergeenid (taimsed, loomsed)
· Funktsiooni täidavad ka membraani valgud. Näiteks kõhulihased. 3. Varuaineline · Loomades munavalgud, peamiselt munavalges, vähem muna rebus. Näiteks munas valke 10-12%, piimas valke umbes 5 %, loomadel on ka varuainena lihasvalgud · .Seemnete ja viljade valgud. Näiteks ubade ja hernestekaunas kõige rohke ,eriti soojaoas. 4. Ligimeelitav · Magusamaitselised. Valgud 200...300x magusam. Näiteks taimed: monelliin ja taumatiin. · Roisulõhnalised valgud. Näiteks putuktoidulised taimed kannpõõsas. 5. Kaitse · Kaitsevalgud. Näiteks okkad. · Võõrvalkude vastased antikehad. Iga kongreedse valgu vastu tekivad antikehad. · Valgulised mürgid: bakterirel-> botuliin, botox; taimedes-> ritsiin; kerakalast(fugu)-> tetrodotoksiin. · Kaitse äärmuslike temperatuuride eest. ,,antifriistüüpi" valgud alandavad boivedelike külmumis temperatuuri
b)Membraani pinnal paiknevad valgulised retseptorid. Ruumiline sobivus. 10. Biokatalüütiline funktsioon. Teatud valgud, mis viivad läbi biokeemilisi funktsioone(ensüümid). ENSÜÜMID - kiirendavad ning aeglustavad reaktsioonide kiirust. Maailmas on umbes 2300 ensüümi, millest 2000 esineb inimestel. 11. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud. a) valgud, mis annavad erakordselt tugeva magusa maitse aistingu(monelliin, taumatiin). Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski. b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. ("antifriis" tüüpi) Esinevad nii taimedes, kui loomades(lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c) liigse kuuma eest kaitsevad valgud. (kuumashoki eest kaitsevad valgud). N: kõrbetaimedel ja kõigil loomadel. 12. Ehituslik e. struktuurne funktsioon - suled, küünised, soomused. sarved. nukleiinhapped