Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn.
lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele. PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr. menhir; triliit; dolmen (mega lithos) megaliitiline, megaliitne; kromlehh Stonehenge kr.1900 e.m.a. Stonehenge'i kromlehh Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi
Neoliitikum lõpeb metallide kasutuselevõtuga (pronks) Pronks levib 3. at eKr laiemalt lõunapoolsemates maades. Eestis lõpeb neoliitikum 2. at eKr. mesoliitikumis koopamaalingud kaovad, sest kliima soojeneb petroglüüfid kaljudel, kividel. Kivi on kraabitud, lisatud värvi. Leidub P-Europas soome-ugri rahvaste elukohas. Mingi lind. Tehti juba mesoliitikumis, Eestis pole. neoliitikumis elati koobastes vähe (Tassili mäestik H. Lhote) Tekivad esimesed asulad, mida ümbritsevad kaitsekraavid. Jericho (~7500 eKr), teine vanem asula Catal Hüjük (puudusid tänavad, majad kokku ehitatud) Majadest on pärit seinamaalid 4-5. saj eKr Catal Hüyüki hiigelajast. Esimene linnakaart. Esimest korda sulatati pronksi (6.saj eKr) Peamine linna jõukus obsidiaanist (vulk. kivim) valmistatud esemetele (väga tugev) Malta saarelt algab megaliitarhitektuur (mega+lihtos e. suur kivi) Malta omapäraks
· Ka inimest kujutati üldistatult · Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras · Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti · 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias · Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad 10 000-12 000 aastat vanad · Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti · Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine
nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Keskmisel kiviajast - 8. ja 7. aastatuhandest - on pärit kompositsioonid inimestest, loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja- Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal
Kaljo Põld. Ta on tänapäevaste petroglüüfide kunstnik. Kasutab petroglüüfide motiive graafikas. Petroglüüfide motiive kasutab oma ehetes Summatavet Kärt. Kõige suurem petroglüüfide leiukoht on Lääne-Mongooli mägedes, mis on hiljuti leitud ning nad on kuni 10 000 a. vanad. Soome-ugri petroglüüfidel on tugevad aasia petroglüüfide mõjutused. / Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. / Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed. Erinevad paleoliitilisest koopamaalist oma realistlikuse poolest. Sellest ajastust on pärit ka esimesed hoonete seintelt leitud seinamaalid, mis leiti Türgist Ankara lähedasest Catal Hüyük'ist, kus pärineb ka kõige vanem teada olev maakaart, kust algab kartograafia ajalugu ning Catal Hüyük on rajatud umbes 6500 eKr
Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg.
spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taandub realistlik käsitlus, kasutatakse siluetti. Süvendrelieef-graveering( petroglüüf) Alta kaljujoonised, Norra u. 4200-500 e.Kr. Mollestrufossen, Norra Põdrad- palju kasutatud disainis tänapäeval
hauapaiga tähis, läbimõõt 60 m · Menhir kõrged püstised kivirahnud rühmiti megaliitehitiste juures (mitme km pikkune Carnac Prantsusmaal aga ka Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja väljaspool Euroopat) · Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, pealt katab ka kiviplaat; kivikalme, kuhu maeti korduvalt (Põhja-Aafrika, Aasia, Euroopa) · Koopamaalinguid polnud palju va Tassili koopamaalingud Põhja-Aafrikas, realistlikud ja värvilised
· Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras · Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti · 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias · Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad 10 000-12 000 aastat vanad · Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti · Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika
kõige pikemal päeval aastas tõuseb * menhir kõrged püstised kivirahnud, mis asusid rühmiti megaliitehitiste juures (LääneEuroopa, Skandinaavia, Saksamaa, väljaspool Euroopat) nt Carnac (Prantsusmaa) mitme kilomeetri pikkune * dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab pealt kiviplaat; kivikalme, kuhu maeti korduvalt (PõhjaAafrika, Aasia, Euroopa) * koopamaalingud polnud sellel ajastul palju nt Tassili (PõhjaAafrika) värvilised realistlikud maalingud PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal
u. 10 000 eKr. Tavaline rahvasterändamine on olnud ikkag Euraasiast Euroopa poole. Eestis on petroglüüfkunsti innukalt matkitud, sellega on tegelenud mitmed eesti kunstnikud. Sellega tegeles Kaljo Põllu ja ka Kärt Summatavet. Petroglüüfidel kujutatakse enamasti lindu. Kuna saamidele on pühaks loomas luik siis on arvatavasti sellega tegemist. Mõnes üksikus kohas on ka koopamaalikunt säilunud ja edasiarenenud. See on n. P-Aafrikas Saharas Tassili mägedest leitud kobastes (4000 eKr). Neid koopaid on pärast teist maailmasõda uurinud H. Lohte. Lohte samastab fantastilist kunsti (justkui skafandris ja kapuutsiga) Marsi elanikega. Kui maalikunsttis toimub allakäik, siis võib kiiret arengut näha arhitektuuris ja tarbekunstis. Neoliitikumis tekibki kiviarhitektuur. Lähis-Idast on leitud palju põlluharijate ja karjakasvatajate alasid Jeeriku (Jericho) (8000 eKr) piirkondadelt. sealsed majad oilid
sissetulekuallikas. Tuneesia on üks odavamaid Vahemereäärseid sihtkohti, samas suureneb turistide surve populaarsetele kohtadele, mis kahjustab nii neid regioone kui riigi mainet. Alzeeria vaatamisväärsused : Vaatamisväärsustest võib välja tuua näiteks Al Qal'a of Beni Hammad (225 km Alziirist lõunas); Tipasa varemed (foiniikia linn); Ghardaia (vaipade ja datlite linn), viie ksar'i (kindluslinna) M'Zab oru keskpunkt. Tassili n'Ajjer RPs on rikkalikult geoloogilisi vaatamisväärsusi (üle 300 liivakivist kulutatud kaare, kalju jmt.), arheoloogilisi mälestisi (sh. palju kaljujoonistusi) samanimelises mäheahelikus Sahara kõrbes riigi kaguosas. Maroko vaatamisväärsused : UNESCO maailmapärandisse kuuluvad Fesi vanalinn; Marrakechi vanalinn; AitBen Haddou; Meknese vanalinn; Volubilise varemed; Tetouani vanalinn; Essaouira (Mogador); Portugallaste kindluslinn Mazagan El Jadidas
annaabi.ee 
