kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused
Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. KOV ülesanded: Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip; Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga; Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. Teemasid eksamiks: KOV tulubaas, eelarve (kuidas toimib tasandusfond, hariduskulude toetus, sotsiaalhoolekande kulude toetus – uurige RM-i veebist) ja ülesanded; Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt?
Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil 33. Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves I osa II osa III osa TULUD RIIKLIKUD MAKSUD: Toetus- ja Kaupade-teenuste Üksikisiku tulumaks (58%) tasandusfond müük Maamaks (100%) Sihtotstarb. Muud tulud Ressursimaks e loodusvara kasut. õiguse erladised tasu KOHALIKUD MAKSUD: (100% KOV eelarvesse) Loomapid. maks Mootorsõid. maks Lõbustusmaks Reklaamimaks Teede-tänavate sulg. maks Parkimistasu KULUD Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse, majandus
Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult. 33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 34. Kohalikud maksud, nende sisu Loomapidamismaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemismaks, parkimistasu. 35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank.
korraldamise (samuti ehituse) puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku vm osa sulgemine; *Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil 33.Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves. Tulud: Maksud, materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt, toetused, sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV- le Kulud:?? 34. Finantssüsteemi ülesehitus FINANTSINSITUTSIOONID *Finantsasutused pangad, kindlustusfirmad, väärtpaberivahendajad *Finantsturg turg, kus saavad kokku mõne finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine FINANTSTOOTED *Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms *Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus
sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel. Kohaliku omavalitsuse teede hoidu on võimalik rahastada omavalitsuse eelarve tulubaasist e. maksutuludest, tuludest kaupade ja teenuste müügist, muudest tegevustuludest ning riigi poolt teedele sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest sh välisvahendid. Igal aastal riigieelarve seadusega nähakse ette kohalikele omavalitsustele eraldised tasandusfondist. Tasandusfond on toetus, kus otstarve jääb riigi poolt määramata. Tasandusfond on ette nähtud kohalike omavalitsuste teenuste osutamise võimaluste ühtlustamiseks. Seejuures arvestatakse kohalike omavalitsusüksuste teede pikkusega, mis aitab arvestada erinevustega nende kuluvajaduses (riigieelarve seadus § 3 ,,Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted"). Alljärgnev tabel kajastab kohalike omavalitsuste kulutusi teedesse, teehoiukulude
teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint"
avatus, ausus ja väärikus. Riigi- ja KOV eelarve Eelarve koosneb tuludest ja kuludest. Tulud: ölaekumised maksetest, toetustest, omatuludest, sihtrahadest, laenudest, jääkidelt, muud laekumised. Tulud võivad olla süsteemne ja ebaregulaarsed. Tulude ja kulude erinevad mahud kuude lõikes. Mõnedel kuudel on terav investeeringute vajadus. Mitte kunagi ei laeku OV tulud 1/12 aastaplaanist. Toetuste laekumine. Tasandusfond – laekub riigieelarvest iga kvartal kokkulepitud proportsioonides, arvestades juunikuus suured puhkuserahad ja maksud. Muud tulud: muud maksud – maamaks, ressursimaks, kohalikud maksud; muud tulud – asutuste tulud, toitlustamise eest, kohamaksud, vara müügist, rendist, teenused, tasaarvlemine; sihtotstarbelised rahad ja aastavahetuse jääk. Kulude planeerimine teostatakse arvestades KOV-ile seadusega pandud kohustused; lepingulised kohustused;
vaja jne.) (3) Maksussteem vib osutuda ebaefektiivseks (Vimalik nide: kski omavalitsus ei julge mobiilseid tootmistegureid maksustada, kuna need vivad siirduda mujale.) (4) Maksukogumisel mastaabisst (5) Vrdsuse taotlemine raskem. Kohalike omavalitsuste rahastamine Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas vga mitmekesine. 2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski munitsipaalomandis] (4%), Varade mk (3%), Eraldised teistelt omavalitsustelt [osutatakse avalikku
annaabi.ee 
