Increasing Returns and Path Dependence in the Economy. Artiklis arutleti teemal tasuvuse suurendamine ja rajasõltuvus majanduses. Tävapäraselt on majandusteooria ülesehitatud peamiselt eeldustel, et tulu väheneb. Sellised majandusmeetmed tekitavad negatiivset tagasisidet, mis omakorda stabiliseerib majandust. Negatiivse tagasiside korral (tulu vähenemisel) kaasneb majanduses mõju ühele tasakaalupunktile, kuid positiivse tagasiside puhul (tulu suurendamisel) muudab see paljusid tasakaalupunkte ehk see soodustab kõrvalekaldeid ning tulemuseks võib olla hoopis teistsugune süsteemi konfiguratsioon. Kunagi ei saa kindel olla, et erinevate majandustulemuste hulgast valitust on üks ainuke ja parim lahendus. Viimastel aastatel on majanduspoliitika teoreetikud arendanud just majandusvaadet, mis põhineb positiivsel tagasisidel. Tehnoloogiad tavaliselt paranevad, kuna inimesed ja ettevõtteid omandavad kogemusi, mis
: Vale 9. 11. Eelarvejoon EJ näitab kõiki võimalikke kahe hüvise koguselisi kombinatsioone, mille tarbimine annab ühesuguse rahulduse (kogukasulikkuse TU);V.: Vale 10. 12. Vebleni efekti võib nimetada ka demonstratsiooni- ehk prestiiziefektiks; V.: Õige 11. 13. Kaupade A ja B ühikuhindade tõustes nihkub tarbimiseelarvejoon EJ tarbija konstantse sissetuleku korral alla vasakule (sissepoole);V.: Õige 12. 14. Joon, mis ühendab tarbija tasakaalupunkte muutuva sissetuleku korral on Engeli kõver; V.: Vale 1. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui: d)MUA /PA = MUB /PB e) MUA = MUB 2. Kui kogukasulikkus TU kasvab, siis piirkasulikkus MU on: c) positiivne ja kasvav või kahanev 3. Tarbija eelarvejoone EJ (BL) tõusu muutumise põhjuseks on muutus (1 kuni 4 õiget vastust): d) ühe või mõlema tarbitava kauba ühikuhinnas, kui need ei muutu
b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d. Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline 5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist): a. Nihkub EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale b. Nihkub EJ paremale c. Nihkub EJ vasakule d. EJ-i ei mõjuta 6. Eelarvejoon näitab: a. Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b. Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse c. Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbja saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral d. Hüvise A kogust, millest tarbja on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B 7. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub: a. Rahaline sissetulek b. Ühe või mõlema hüvise hind c. Asenduse piirmäär d
Vali üks: a. 36 b. 124 c. 276 d. 156 Küsimus 35 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Asenduse piirmäär näitab: Vali üks: a. kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes b. kahe hüvise omavahelist hinnasuhet c. asendusefekti suurust d. tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks Küsimus 36 Küsimuse tekst Eelarvejoon näitab Vali üks: a. kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b. kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse c. hüvise A kogust, millest tarbija on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B d. kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral Küsimus 37 Küsimuse tekst EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) Vali üks: a. kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest b
korral b. hüvise A kogust, millest tarbija on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B c. kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse d. kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral 12/17 Arvestustest 3.1 Küsimus 32 Kauba A hinnatõus: Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. suurendab kauba A peale kulutatud küsimus rahaühiku piirkasulikkust b. vähendab kauba A peale kulutatud
sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Sissetuleku-tarbimise kõver – Optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. Paribus). See ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku- tarbimise kõver on tagasipöörduv (sissetulek kasvab, aga kauba tarbitav kogus väheneb), lähedaste asenduskaupade puudumisel on sissetuleku-tarbimise kõver vertikaalne sirge.
Sissetuleku tarbimise kõver.(joonis 11) Joonis 11 · Eeldatakse sissetulek muutub , hind konst · Ü1-Ü4-ÜKK · I1-I4-eelarvejooned · Sissetulek on kasvanud, eelarvejoone nihe paremale. Hinnad=CONST=eelarvejoonetõus ei ole muutunud · Qx-Qxy-kauba X optimaalsed kogused. · Sissetuleku tarbimise kõvera optimaalsete tarbitavate kogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu. Ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutust tarbimisvalikutele. Joonisel 11 kaup x on normaalkaup kuna sissetuleku- tarbimise kõver on positiivase tõusuga. Joonisel 12 (Inferioorse kauba X sissetuleku tarbimise kõver) · Teatud I tasemest alatest tarbija tunnetab, et x on väheväärtuslik (Qx võib olla ka 0) Joonis 13 · Kaubal X ei ole lähedasi asenduskaupu. Erineva sissetulekutaseme korral ostetakse kindel kogus (Qx*) kaupa X
· U1 - U4 - ükskõiksuskõverad · I1 - I4 - eelarvejooned · Sissetulek on kasvanud, eelarvejoone nihe paremale, hinnad = const. eelarvejoone tõus ei ole muutunud. · Qx1 - Qx4 - kauba X optimaalsed kogused · E1 - E4 - kauba X optimaalsed kogused Joonis 11 SISSETULEKU-TARBIMISE kõver - optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. paribus). Ta ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Joonisel 11 kaup X on normaalaup, kuna sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (I kasvades suureneb ka Qx). Joonis 12 Inferioorse kauba X sissetuleku-tarbimise kõver. - Teatud I tasemest alates tarbija tunnetab, et X on väheväärtuslik (Qx võib olla ka null). - Kui I1 - I2 , kogus kasvab Qx1 - Qx2 - Kui I2 - I3 , kogus väheneb Qx2 - Qx3 - Kui I3 - I4 , kogus väheneb veel
d) MUA –MUB = PA/PB; 25. Tarbija valikuteooria eeldab, et: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; b) tarbijatel on piiratud sissetulek; c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; d) kõiki nimetatuid. 26. Eelarvejoon näitab: a) hüvise A kogust, millest tarbija on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B; b) kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral; c) kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral; d) kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse. 27. Mõlema kauba hinna tõustes nihkub: a) eelarvejoon vasakule; b) eelarvejoon paremale; c) ükskõiksuskõver vasakule; d) ükskõiksuskõver paremale. 28. Sissetulekute suurenedes nihkub a) eelarvejoon vasakule; b) eelarvejoon paremale; c) ükskõiksuskõver vasakule; d) ükskõiksuskõver paremale. 29. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub a) tarbija eelistusjärjestus;
Tarbimiskõvera tõusu määrab ära MPC. Mida suurema osa suurenenud sissetulekutest tarbijad ära tarbivad, seda järsem on C kõver. Mudeli lihtsustamiseks on eeldatud, et I ei sõltu SKP tasemest (seetõttu nimetatakse neid autonoomseteks kulutusteks). Nende liitmisel tarbimisele saadakse kogukulutuste (aggregate expenditures, AE) kõver. Punktis, kus ristuvad 45 kraadi joon (sellel joonel asuvad punktid tähistavad erinevaid tasakaalupunkte, kus planeeritud ja tegelikud kulutused ehk SKP on võrdsed) ja kogukulutuste kõver, on majandus tasakaalus. See tähendab, et kogutoodang, mida firmad on tootnud, ostetakse ka ära. Kui toodetakse kogust, mis on suurem kui SKP*, siis on kulutused väiksemad kui kogutoodang. Selle tulemusel firmade laovarud suurenevad, mis annab neile signaali, et tootmist tuleb vähendada, mistõttu algab liikumine tasakaalulise SKP* suunas.
Hilisem periood 70ndate lõpp kuni Tolstoi surmani. Elu lõpupoole soovib ta lahti öelda oma suurteostest. Ta tahab kirjutada lihtrahvale. Anna Karenina ja Sõda-rahu on mõeldud haritud lugejale. Tolstoi kirjutas ka veel näidendeid (tuntuim ,,Pimeduse võim"). Tolstoi oli pärit aadliperekonnast. Tolstoid vaevas ka süükompleks lihtrahva ees. Seetõttu nägi Tolstoi oma ideaale lihtrahva elus. Erinevalt D-st püüab Tolstoi oma loomingus leida tegelaste elus ja iseloomudes tasakaalupunkte, mitte dissonantse. Tolstoi nägi endas kui kirjanikus eluõpetajat. Ta kuulutas, et kirjandus peab olema midagi enamat kui lihtsalt kirjandus, see peab olema eluõpetus. Tolstoi eelkäijaks on Gogol, kes väitis sama. 8. oktoober 2009 Tolstoi sündis Tuula kubermangus Jasnaja Poljana mõisas. Tolstoi on kirjutanud mälestusi. Ta kirjutab sellest, kuidas ta suhtus vanematesse. Isa isik oli väga tähtis Tolstoi kirjanikuks kujunemise puhul. Isa oli talle igasuguseks eeskujuks
annaabi.ee 
