olemas oli, nende käed ulatusid lausa põlvedeni, kuid see võis olla ka evolutsioonilise jäänukiga. Ei ole veel kindel, kas Selam ja tema liigikaaslased suutsid puudel turnida, kuid arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga, ülakeha aga pigem ahviga ning abaluu sarnaneb kõigerohkem gorilla omaga, kael oli tõenäoliselt lühike ja jäme nagu praegustel inimahvlastel. Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või simpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest. 2
· Võõrad inimesed Avalik disants · 360 cm ja rohkem · Tähtsad isikud ja kelle vastu sa tunned aukartust · Nt president, peaminister, riigikogu esimees · Kinesteetiline ja vestibulaarne süsteem o Kinseteetiline süsteem- Koordinatsioon Kuidas ma suunan nt oma kätt Tegeleb liikumistaju ja koordinatsiooniga o Vestibulaarne- Tasakaal Tasakaaluorgan · Poolringkanalid · Sisekõrvas asub · Kuulmine o Kuulmiselundid kõrvas o Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus. o Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Inimene kõrgemat (ultraheli= suurem kui 20 000 Hz) ja madalamat (infraheli= vaiksem kui 16 Hz) ei kuule · Nägemine
Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma.
– bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill. Rasunäärmed avanevad karvafolliikulisse ning rasunäärme alla jäävad ka karvapüstitajalihased, mis kinnituvad karvafollikulile. Folliikulis paiknevad ka melanotsüüdid, mis määravad karva värvuse. 44. Meeleorganite üldine iseloomustus. Meeleorganid on nägemisorgan, haistmisorgan, kuulmisorgan, maitsmisorgan , tasakaaluorgan ja kompimisorgan. Kohastunud ärrituste vastvõtmiseks väliskeskkonnast, et hankida infot. Meeleelundites ärritusele reageerivad, närviimpulssideks muutvaid ja impulsse KNS suunavad rakud on retseptorid. * kemoretseptorid – tuvastavad kemikaalide distantsilt või otseselt (haistmine ja maitsmine). * fotoretseptorid – kolvid ja kepikesed, kolvikesed registreerivad värvi (lainepikkuse põhjal) ning kepikesed on tundlikud valguintensiivsusele.
ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3
Iga karvafolliikuli basaalsele osale kinnitub silelihaskoeline karvapüstitajalihas MEELEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Spetsialiseerunud stuktuurid, mis aitavad loomal adapteeruda pidevalt muutuvatele välis- ja sisekeskkonna tingimustele Reageerivad füüsikalistele (valgus, heli, temperatuurimuutused, mehaanilised mõjutused) või keemilistele teguritele Meeleorganid jagatakse: Nägemisorgan e silm Kuulmis- ja tasakaaluorgan (sisekõrvas paiknev Corti organ ja vestibulaarsüsteem) Maitsmisorgan Haistmisorgan Lisaks paiknevad mitmed sensoorsed süsteemid nii nahas kui ka nt lihastes ja kõõlustes (lihas- ja kõõlusekäävid) SILMA EHITUS. SILMAMUNA KESTAD. Silm on paariline organ, mis koosneb: Silmamunast Nägemisnärvist Peaaju kuklasagaras paiknevast nägemiskeskusest
5 Teises suunas paindumine suleb ioonkanalid ja rakk hüperpolariseeritakse. Ovaalaken→ümaraken (E kandumine) Mida rohkem rakk paindub, seda rohkem kanaleid avaneb, seda suurem sensonripotentsiaal, seda sagedasemad aktsioonipotentsiaalid. NB.Tigu paikneb sisekõrvas, kus asub ka tasakaaluorgan. Kuulmismeele keskus on OIMUSAGARAS. 46) Homöostaas: mõiste, kontseptsiooni kujunemise ajalugu (C. Bernardi ja W. Cannoni tööd), olulisemad homöostaatilised parameetrid. Homöostaasi printsiibi tähtsus bioloogias, meditsiinis, psühholoogias jm. Homöostaas on bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid.
areng taju, mälu ja mõtlemise areng nägemismeele kahjustuse tingimustes; kõne, mänguoskuste, sotsiaalsete oskuste ja eneseteeninduse varane areng. Meelepuuded piiravad teatud liiki info vastuvõtmist ning tekitavad probleemi maailma tajumisel, töötlemisel ja mõtestamisel. Milleks kuulmine? - Kuulmine kui oluline infoallikas võimaldab: o Tajuda helisid, o Teha kindlaks heliallikat ja selle asukohta. - Kuulmismeelel on juhtiv roll kõne omandamisel. - Kõrvas asub tasakaaluorgan, selle kahjustumisel tekivad motoorikaprobleemid. Heli omadused - Tugevus (dB) - inimkõrv kuuleb kõige nõrgemat heli 0 dB, vaikne sosin umbes 1,5m kaugusel on 10dB, sõitev auto 65dB, tavaline kõne 3m kaugusel 30-35dB. Üle 125 dB heli tekitab kõrvas valuaistingu. 25dB on piir normaalse ja vaegkuulmise vahel. - Kõrgus/sagedus (Hz) inimesed kuulevad helisid vahemikus 20-20 000 Hz. Klaveri madalaim heli 30Hz, kõrgeim heli on 4000 Hz
Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga. Utriculus ja sacculus on kaks membraanidest moodustatud kotikest, mille ülesandeks on säilitada tasakaalu sirgjoonelisel liikumisel (nt treppidel). Tasakaaluorgan võimaldab määrata ka pea
annaabi.ee 
