tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus. H2O + CH3COOH + mp + CH3COONa CH3COONa = CH3COO- + Na+ K= Pärast tahke naatriumetanaadi lisamist värvub lahus oranziks, järelikult pH suurenes. Happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon alanes.
ja ioonide vahel nihkub molekulide tekke suunas. Katses 5 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värvus oli roosa. Lahus tuli jagada kaheks, ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Uue lahuse värvus oli heleroosa. Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 ⇄ 𝑁𝐻4 + + 𝑂𝐻 − 0,06 0,06 0,06 -Kontsentratsioonid mol/dm3 𝑁𝐻4 𝐶𝑙 ⇄ 𝑁𝐻4 + + 𝐶𝑙− Hüdroksiidioonide konts. lahuses vähenes, sest tasakaal liikus ammooniumioonide tekke suunas. [𝐾+ ]∗[𝐴− ] 0,06∗0,06 𝐾= 𝐾= = 0,06 [𝐾𝐴] 0,06
reaktsiooni. 22. Vaatame pöördumatut reaktsiooni A B. Kuidas avaldub reaktsiooni kiirus aine A kontsentratsiooni kaudu? V= 23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? (erinevad reaktsioonid) a) E + L EL 2 järku (E)+(L) b) EL E +L 1 järku (EL) 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L, ja nimetajasse EL kontsentratsioon. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts ja nimetajas E ja L konts korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni mõõtühik on 1/M. 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant sõltub temperatuurist ja katalüsaatori juuresolekust.
Gibbsi vabaenergia arvutamine · Konstantsel temperatuuril ja rõhul: · Standardne reaktsiooni vabaenergia: · Temperatuuri mõju reaktsiooni vabaenergiale: 25. Keemiline potentsiaal · Keemiline potentsiaal näitab, millist kasulikku tööd võib põhimõtteliselt anda ühe mooli antud aine läbireageerimine või üleminek faaside vahel, kui teiste komponentide massid seejurues ei muutu (neid on võetud suures liias). 26. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid · Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena;reaktsioon toimub päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega. · Tasakaalu konstant (Kc) on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist. · Tasakaalukonstandi väärtused. K>1 ülekaalus saadused K<1 - ülekaalus lähteained 27. Tasakaalukonstandi sõltuvus
(keemilised reaktsioonid), mille Gibbsi energia väheneb. Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (∆G < 0). 44. Gibbsi vabaenergia arvutamine. Konstantne rõhk ja temperatuur deltaG=deltaH-T*deltaS deltaG=-T*deltaS Standardne reaktsiooni vabaenergia G=Gsaadused-Glähteained 45. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal on termodünaamilise potentsiaali osatuletis aine moolide arvu järgi. 46. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL K=(C)^C*(D)^D/(A)^A*(B)^B Kc=(C)^C*(D)^D/(A)^A*(B)^B p=(Pc)^C*(Pd)^D/(Pa)^A*(Pb)^B 47. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist.
miks)? a) Tasakaalulises reaktsioonis hakkab pöördreaktsioon toimuma kohe, kui on hakanud tekkima produktid. ÕIGE b) Kui muuta reaktsioon kiiremaks, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid suurenevad. ÕIGE c) Tasakaaluolekus on reaktsiooni Gibbsi energia võrdne nulliga. ÕIGE d) Tasakaaluolekus on reaktsiooni standardne Gibbsi energia võrdne nulliga. VALE (suvaline temp ja konts jne) 22. Koosta järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstantide Kc avaldised: a) CO(g) + Cl2(g) ⇌ COCl(g) + Cl(g) b) 2 H2S(g) + 3 O2(g) ⇌ 2 SO2(g) + 2 H2O(g) 23. Kirjuta reaktsioonijagatis Q: a) 4 Bi(t) + 3 O2(g) → 2 Bi2O3(t) b) N2O3(g) → NO(g) + NO2(g) 24. Vaatleme reaktsiooni CO(g) + H2O(g) ⇌ CO2(g) + H2(g). a) Kuidas muutub H2 osarõhk, kui CO2 osarõhku tõsta? b) Kuidas muutub CO2 osarõhk, kui CO osarõhku vähendada? c) Kuidas muutub H2 kontsentratsioon, kui CO kontsentratsiooni suurendada?
Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 32. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TDeltaSsum 33. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 34. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks). Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. 35. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele
reagentide lisamine voi eemaldamine; rohu suurendamine voi alandamine; temperatuuri tostmine voi alandamine. Seega on voimalik nihutada tasakaalu pari- voi vastassuunas. Kui G saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile G = H TS 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Tasakaalukonstandi vaartus naitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur vaartus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ulekaalus saadused K on vaike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ulekaalus lahteained. 41. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. Osadel ainetel laheb vaiksemaks, teistel suuremaks. 42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus.
Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 60. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TdeltaSsum 61. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 62. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks). Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. 63. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist.
ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile ΔG = ΔH – TΔS Dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju): – reagentide lisamine või eemaldamine; – rõhu suurendamine või alandamine; – temperatuuri tõstmine või alandamine. Seega on võimalik nihutada tasakaalu päri- või vastassuunas 39. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Homogeensete tasakaalude korral on lähteained ja saadused samas faasis Heterogeenne tasakaal – kui tasakaalus osaleb rohkem kui üks faas siis tasakaalukonstant sisaldab ainete kontsentratsioone või osarõhkusi reaktsiooni toimumise faasis. 40. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Kc on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist
Kui temperatuuri ei ole constant., siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopiamuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile. Le Chatelier’ printsiip – dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju) 39. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. 40. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. 41. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: • reaktsioonist osa võtvate ainete kontsentratsioonist • olekust • peenestusaste • temperatuurist • katalüsaatoritest • rõhust (gaaside puhul) Kiiruse all mõistetakse reegline omaduse muutust ajaühiku kohta Reaktsiooni kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
märgatavalt ja võib isegi märki muuta! Standartne reaktsiooni vabaenergia: 25. Keemiline potentsiaal? Keemiline potensiaal on termodünaamikas potensiaalse energia vorm mida saab ära kasutada või vabastada keemilise reaktsiooni ajal. See on vaba energia kasvu mõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süsteemis, kusjuures süsteemi muud parameetrid ei muutu. - keemiline potentsiaal - so Gibbsi energia osatuletis üht liiki molekulide järgi i = (G/ni)P,T,n. 26. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid? Keemiline tasakaal. Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamisekskasutatakse tasakaalukonstanti K: reaktsiooni: Keemilise tasakaalu tingimused
39. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier’ printsiip Dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju) (6. loengu slaidid). ● Reagentide lisamine või eemaldamine ● Rõhu suurendamine või alandamine ● Temperatuuri tõstmine või alandamine 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks). Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe 41. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule
on nihutatud paremale - saaduste tekke suunas. 12. Mida näitab tasakaalukonstandi väärtus? Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti K. Reaktsioonisegu tasakaalulist koostist kirjeldab tasakaalukonstant, mis võrdub saaduste aktiivsuste korrutise ja lähteainete aktiivsuste korrutise jagatisega, kusjuures iga aktiivsus on astendatud vastava aine stöhhiomeetrilise kordajaga tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis. 13. Koosta järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstantide Kc avaldised: a) CO(g) + Cl2(g) ⇌ COCl(g) + Cl(g) Kc=[COCl][Cl]/[CO][Cl₂] b) 2 H2S(g) + 3 O2(g) ⇌ 2 SO2(g) + 2 H2O(g) Kc= [SO₂]2[H2O]2 /[H2S]2[O2]3 14. Kirjuta reaktsioonijagatis Q: a) 4 Bi(t) + 3 O2(g) → 2 Bi2O3(t) Q= [Bi2O3]2 / [Bi ]4 [O2]3 b) N2O3(g) → NO(g) + NO2(g) Q= [NO][NO2]/[N2O3] Q – reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 15
Hakkab moodustuma ainet A 22. Vaatame pöördumatut reaktsiooni A B. Kuidas avaldub reaktsiooni kiirus aine A kontsentratsiooni kaudu? v=d(A)/-dT 23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? E+L=EL 2.järku EL=E+L 1 järku 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon Koff=(E)(L)/(EL) Assotsiatsioon Kon=(EL)/(E)(L) Dissotsiatsiooni ühik M ja assots. Ühik 1/M 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? Temperatuurist ja katalüsaatori juuresolekust. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist ja reageerivate ainete konsentratsioonist 26. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus ajast t antud järgmise
22. Vaatame pöördumatut reaktsiooni A B. Kuidas avaldub reaktsiooni kiirus aine A kontsentratsiooni kaudu? V= 23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? (erinevad reaktsioonid) a) E + L EL [E]1[L]1 = 1+1 = 2 2 järku b) EL E +L [EL]1 = 1 järku 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust tasakaalukonst. sõltub ka keskkonna tingimustest nagu temp. katalüsaatori juuresolek ei mõjuta tasakaaluolekut (ainult kiirendab selle saabumist.), sõltub reageerivate ainete kontsentratsioonidest. Tasakaalukonstant - reageerivate ainete kontsentratsioonidest, temp-st
2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 (pKaR) mõiste, ligikaudsed väärtused. Aminohappe pI ja kuidas ta avaldub. Keskkonna pH väärtust, mille juures bipolaarsete ioonide kontsentratsioon on maksimaalne (molekuli summaarne laeng võrdub 0), nim aminohappe isoelektriliseks punktiks (pI). Konkreetse aminohappe pI väärtuse määravad ära molekulis sisalduvate dissotsieeruvate rühmade (-COOH ja-NH2) dissotsiatsiooni tasakaalukonstantide väärtused. [ =] : ][ ; < 5% + 57 % + 97 = 6 6 Dissotsieerub karboksüülrühm: [ > =]
Le Chatelier' printsiip Dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju): reagentide lisamine või eemaldamine; rõhu suurendamine või alandamine; temperatuuri tõstmine või alandamine. Seega on võimalik nihutada tasakaalu päri- või vastassuunas. 39. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Tasakaalukonstandi väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur väärtus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused K on väike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained 40. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Kc on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist. 41. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus.
Miinusmärk seepärast, et aine A vähenemine on negatiivne nähe, reakts. kiirus aga on defineeritud positiivse väärtusena. Kui oleks avaldatud B kaudu, siis miinust poleks. 26. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? (erinevad reaktsioonid) a) E + L EL 2. järk b) EL E +L 1. järk 27. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüümligand kompleks. Kuidas avaldub dissotsiatsiooni ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu. Millised on tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L kontsd ja nimetajasse EL konts. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts. ja nimetajas E ja L kontde korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni K mõõtühik on 1/M. 28. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest (Kiiruskonstant, erinevalt reaktsiooni
Temperatuur • tõstmisel endotermilise reaktsiooni suunas • alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas Rõhk • tõstmisel väiksema gaasi moolide arvu suunas • vähendamisel suurema gaasi moolide arvu suunas Tahke aine kontsentratsioon, peenestusaste, segamine või katalüsaatori kasutamine mõjutavad vaid reaktsiooni kiirust, mitte aga tasakaalu! 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Kus Kc on iseloomulik konstant, mis oleneb Kui reaktsioonis osalevad gaasilised ained: temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist [𝐶]𝑐 [𝐷]𝑑 𝐾1 [𝑝𝐶 ]𝑐 [𝑝𝐷 ]𝑑 𝐾𝑐 = 𝐾𝑐 = =
kiirus aga on defineeritud positiivse väärtusena. Kui oleks avaldatud B kaudu, siis miinust poleks. 26. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? (erinevad reaktsioonid) a) E + L EL 2. järk b) EL E +L 1. järk 27. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüümligand kompleks. Kuidas avaldub dissotsiatsiooni ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu. Millised on tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L kontsd ja nimetajasse EL konts. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts. ja nimetajas E ja L kontde korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni K mõõtühik on 1/M. 28. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a)
tasakaalukonstandi pöördväärtusega. · Reaktsioonivõrrandis koefitsientide korrutamisel mingi arvuga tuleb tasakaalukonstandi väärtus võtta vastavasse astmesse. · Reaktsioonivõrrandis koefitsientide jagamisel mingi arvuga tuleb tasakaalukonstandi väärtusest võtta vastav juur. · Kui uuritavat reaktsiooni saab esitada mingi kahe teise reaktsiooni summana, siis selle reaktsiooni tasakaalukonstant saadakse liidetud reaktsioonide tasakaalukonstantide korrutamisel. Tasakaalukonstandi suurusest võib teha järgmisi järeldusi: · Kui tasakaalukonstant on väga suur (Kc > 103), kulgeb reaktsioon praktiliselt lõpuni tasakaaluolekus lähteainete kontsentratsioon väga väike. · Kui tasakaalukonstant on väga väike (Kc < 103), siis reaktsioon praktiliselt ei toimu. .. Vahemikus 103 < Kc < 103 on tasakaalulises süsteemis märgatavas koguses nii lähteaineid kui saadusi
annaabi.ee 
