.... pakkumine (P)(majapidamised) 4 3 T 2 1 ........................... nõudlus (N)(ettevõtted) 0 5 10 15 20 25 kogus Lõikepunkt on turutasakaalu punkt. Selles punktis oleks turg tasakaalus. (T) T=15[(tasakaalu kogus- Q null ) ; 3 (tasakaalu hind-H null ) ] Ideaalne seisund, kus ettevõtted tulevad omakaupa müüma ja kõik saab müüdud. Tasakaaluhind on hind, mille puhul müüjate poolt pakutav ja ostjate poolt nõutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukoguseks nimetatakse tasakaaluhinnale vastavat kaubakogust. Selline seisund turul on väga haruldane, tavaliselt on turu hind kas kõrgem või madalam. Kui turuhind on kõrgem kui tasakaaluhind, siis on pakutav kogus suurem kui nõutav kogus ja seega tekib turule ülejääk Selline olukord on iseloomulik turu- ja segamajandusele. .....-Kauba ülejääk. Kui turuhind on madalam kui tasakaaluhind, siis on pakutav kogus väiksem kui nõutav kogus ja seega tekib turul puudujääk.
Q=f (p) või QS=f (p) ja nimetatakse pakkumisfunktsiooniks. Sageli kasutatakse nõudlusfunktsiooni ja pakkumisfunktsiooni pöördfunktsioone: p = f -1 (QD ) p = g -1 (QS ) Seega, kui Q=f (p) teostab teisenduse p Q, siis selle pöördf. Teostab teisenduse Q p. Hinda p*, mille puhul nõudlus võrdsustub pakkumisega nimetatakse tasakaaluhinnaks. Vastavat kaubakogust Q* nimetatakse tasakaalukoguseks. Pöördfunktsioon Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooni saame, kui seame selle funktsiooni muutumispiirkonna f(X) igale elemendile y vastavusse need funktsiooni y=f(x) määramispiirkonna elemendid x, mille korral f(x)=y. Kirjutame x = f -1 ( y ) a2006 TTU M.Veimer 15 5
TURU TASAKAAL Kanname nõudlus- ja pakkumiskõverad ühele joonisele: 1 10.02.2014 TURU TASAKAAL Turu tasakaal nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed. Hinda p*, mille puhul nõutav kogus võrdub pakutava kogusega, nimetatakse tasakaaluhinnaks (equilibrium price). Vastavat kauba kogust q* nimetatakse tasakaalukoguseks (equilibrium quantity). TURU TASAKAAL ülejääk puudujääk Ülejääk pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb; 2 10.02.2014 TURU TASAKAAL
11.- 0 500 -500 10.- 0 600 -600 Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. Joonis 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse-pakkumise mudel. See joonis vajab kindlasti kujundaja abi, ma ise ei saa paremaks. 20 Pakkumine T 15 hind 10 Nõudlus 5
Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks turu tasakaal tähendab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil nõudlus ühtib pakkumisega tekib turu tasakaal.pannes nõudluse ja pakkumise kõvera ühele teljestikule saame nõudluse pakkumise mudeli. Kõverad lõikuvad nim tasakaalupunktiks. Vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kogust tasakaalukoguseks. Tasakaal püsib kuni tuleb mingi mõjur ja tasakaal hakkab nihkuma. Ülepakkumise puhul langeb hind ja tasakaalu hinnani (kinnisvara). Defitsiidi tingimustes hind tõuseb ja siis stabiliseerub(tatar, nafta). Nõudluse mõjur- munad sisaldavad kolesterooli. Mõjurid -nõudlus- hind väheneb ja samuti pakutav kogus. Suureneb pakkumine Riik sekkub ja kehtestab miinimumhinna- alla mille ei tohi küsida (miinimumpalk)
12.- 10 400 11.- 0 500 10.- 0 600 Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. 9 Joon is 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse- pakkumise mudel. TURUHIND Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove
· Pakutava koguse vs pakkumise muutused: o Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud. o Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind. Turu tasakaal · Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks. · Tasakaaluhind on kokkuleppehind, mille eest müüjad on nõus samapaju müüma, kui ostjad on nõus ostma. · Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna · korral ületab pakutava koguse. · Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne
pm M QS0 QS1 Q* QD1 QD0 Joonis 19. ImpordiKogus piirangute (Q) mõju Kõigepealt tasub tähele panna, et suletud turu (st rahvusvahelise kaubanduseta) korral kujuneks tasakaaluhinnaks p* ja tasakaalukoguseks Q*, kuna seal on kodumaine nõudlus D ja kodumaine pakkumine S tasakaalus. Kuid avatud majanduse korral, kui importkaupade hinnatasemeks on pm ja importpakkumiseks M, siis tekib olukord, kus sellise hinnaga on kodumaised tootjad nõus pakkuma kogust QS0, kuid kuna nõudlus on QD0, siis imporditakse kogus, mis jääb QS0 ja QD0 vahele. Mis aga juhtub, kui valitsus otsustab kehtestada tollimaksu t? Tagajärjeks on imporditava toodete hinna
puudub mõte ja selle jätame kõrvale. Nõutav kogus qD Vastus: Tasakaal turul saabub 12,5 kroonise hinna korral. 12,5 Hind p Juuresolev joonis kujutab nõudmise-pakkumise mudelit. Nõudmise ja pakkumise lõikepunkti nimetatakse tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kaubakogust tasakaalukoguseks. Piirkonda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Piirkonda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. 19 Matemaatika ja statistika 2008/2009 ÜLESANDED Ülesanne 3-9 Tooteühiku tootmiseks tehtavad kulutused on 30 kr ja nõudlust kirjeldab funktsioon
lahendil puudub mõte ja selle jätame kõrvale. Kontroll: q S (12,5) ' 2 @ 12,52 % 3 @ 12,5 & 70 ' 280 q D (12,5) ' 380 & 8 @ 12,5 ' 280 Vastus: Tasakaal turul saabub 12,5 kroonise hinna korral. Graafik joonisel 26 kujutab nõudmise-pakkumise mudelit. Nõudmise ja pakkumise lõikepunkti nimetatakse tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kaubakogust tasakaalukoguseks. Piirkonda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Piirkonda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. ÜLESANDED 3.17 Tooteühiku tootmiseks tehtavad kulutused on 30 kr ja nõudlust kirjeldab funktsioon q (p) ' & 100 p %10 000 , kus p on toote hind. Leida, millise hinna korral on kasum 100 000 krooni. 3
annaabi.ee 
