19.sajand Viini kongressi tulemused: 1) Legiti imsuspõhimõte- taastada tuli valitsenud dünastiate võim. - Selles t põhimõttest lähtudes viidi läbi restauratsioon: Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki. 2) Tasak aalupõhimõte- luua mandril tasakaal suurvõimud vahel. - Sellek s moodustati Prantsusmaa ümber nn puhverriikide vöönd, et takistada Prantsusmaa laienemispüüdlusi. - Ühen dati Belgia ja Holland Madalmaade Kuningriigiks - Tugev
Väga paljud seadmed peavad töötama muutuva koormusega. Astaatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus on konstantne sõltumata objekti koormusest. 2 Staatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus sõltub mõnevõrra objekti koormusest. Kasutatakse statismi mõistet: tasak tasak X - X = ob max tasak ob min 100% =2 4 % X obkesk tasak tasak
rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada *Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määram jäätmete hooldamine samuti kohapeal *Loodusvara tuleb Ökosüsteemi mõiste: =elusorganismid +keskk; biosfääri kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades talituslikult iseseisev osa, on isereguleeruv ja püüdleb kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei tasak poole, sisald tootjaid, tarbijaid ja lagund. saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, Ökosüsteemi elusosa. millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi: Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada Produtsendid ehk tootjad ja
Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz Inertsijõud: näiv jõud,mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale arvestama. T=2L*C, Lvõnkeringi induktiivsus C
pruunmullad pehme põllukultuuride viljelemiseks Rohtlad Lähis troopiline/ tasakaalustatud Üle 1m kamardumine Kõige parasvöötme mand viljakamad, ei mustmullad Sad hulk tasak toimu auramisega läbiuhtumist Kõrb ja poolkõrb Lähis troop/par.man/troop Aursamise Õhuke Sooldumine Võimalik Kuiv ja sad vähe ülekaaluga sed kasvatada
motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk. vahel), kõrgemad toimingud: planeerimine, otsustamine, analüüsimine, mälu, tajuprots., teadlikkus, õppimine jms PNS: perifeersed närvid, mis aktiv. erin. kehaosi - kraniaal- ja seljaajunärvid
Kvaasielastsusjõud jõud, mis muutuvad samade seaduspärasuste järgi nagu elastsusjõud. Lained võnkumiste ruumis levimise protsess. Laine levimisel keskkonnas ei kandu keskkonnaosakesd lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk-osakesed laine levimise sihis (vedelikud, gaasid, tahked), ristlaines aga risti laine levimise suunaga (tahked). Niikaua kuni eksisteerib laine, võnguvad kk-osakesed oma tasak-asendite ümber, kusjuures erinevate osakeste võnkumised toimuvad faasinihkega. Lainepikkus kahe lähima ühesuguses faasis võnkuva punkti vahemaa =vT ja =v. Lainefront pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa piirkonnast, kus võnkumisi veel ei ole. Samafaasipind ühesuguses faasis võnkuvate punktide geomeetriline koht, saab tõmmata läbi mistahes punkti, mis on laineprotsessist haaratud. Samafaasipindu on palju ja nad on liikumatud, lainefronte on üks ja
(jämedispersse süsteemi osakesed). 8. Kuidas määrata osakeste sisaldus antud raadiuste vahemiku jaoks integraalsel ja diferentsiaalsel jaotuskõveratel? 17 9. Milliste disperssete süsteemide korral kasutatakse sedimentatsioonanalüüsi kesktõukejõuväljas? Millest sõltub osakese liikumise kiirus sedimentatsioonil kesktõukejõuväljas? Settimiskiirus Piiri nihke järgi saab arvutada M väärtuse, peab olema tasak. 10. Mis on difusioonilis-sedimentatsiooniline tasakaal? Kujutame ette sadenemisel tasakaalulist olukorda. Sadestumisel toimub [massiülekanne] . Samas toimub see kahes suunas, difusiooni ja sadestumise protsessidele vastavalt. Difusiooni korral on [massiülekande] avaldis järgmine (Ficki seadus): Sadestumise korral aga Seega kui on saavutatud tasakaal, siis Ehk teisisõnu sadestumine ja difusioon on tasakaalus (difusioonilis-sedimentatsiooniline tasakaal).
suvaliselt valitud voolujoont tingimus: v2/2+gh+p=const. seda nim. Bernoul-li võrrandiks. Ehkki võrrand on tuletatud ideaalse vedeliku jaoks, kehtib ta küllalt hästi ka reaalsete vedelike puhul, kui sisehõõrdumi-ne nendes on väike. (joon.3) §39. Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru pikeneb lo+x võrra ning resultantjõu projektsioon teljel x (tähistame selle x-i f-ga) omandab väärtuse f= mg-k(lo+x). Arvesta-des tasak.tingimust, saame f=-kx. Miinusmärk valemis tähendab seda, et hälve ja jõud on vastassuunalised: kui
pV=ΔnRT. c=n/V, π=ΔcRT. 149. Osmoregulatsioon – paistetus. Peamised osmolüütikumid taimedes: suhkrud/ tärklis, K+, org happed. Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev bipolümeer: kui turgor läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis sadeneb lahusest välja ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärkil hüdrolüüsitakse suhkruks. 150. Nernsti tasakaaluline potentsiaal: elkem potents erinevus kahel pool rakumemb. Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V. 151. Voolamine – peamine trasnport, 1/η, η-viskoossus. Süstoolne/ diastoolne. 80- 130. 152. Viskoossus isel sisehõõrdumist. Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. (tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 153. Aasta keskmisena Maa igale ruutmeetrile 342W päikest. Maa peegeldusvõime e albeedo 0,3
Näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reakts ehk pöörduv, st selline olek, kui reakts lähteainete ja saaduste konts ei muutu, kuna pärisuunalise reakts kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O. Tasakaalukonstant: K =K1/K2= [(C)p*(D)q] /[(A)m*(B)n], kus pärisuunaline v1=K1(A)m*(B)n, vastassuunaline v2. Le Chatelier' printsiip: tasakaalses süst tasak nihkumine toim selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele N:kui tõsta rõhku gaasilises süsteemis, siis nihkub tasakaal mahu vähenemise suunas. Tasakaalu nihutamnes nim tasakaalu parameetri (temp, konts, rõhk) muutmist: 1)kasutades ühe komponendi liiga 2)saaduse pidev eemald süst-st 3)muuta tingim. N:temp muutumisel, muutub ka tasakaalu konts väärtus: N2O4=2NO2; rõhu suuren. kaldub reakts sinna, kus maht on väiksem: N2+3H2=2NH3. Katalüüs on
annaabi.ee 
