vaid oli kirjas, et käendajad vastutavad solidaarselt), seega nad § 150 kohaselt vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 6. Vastuväited 6.1. Võlgniku vastuväited käenduslepingust (VÕS § 142 lg 6) - tuginemine võlgniku kahju hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest (-) - tuginemine tasaarvestusele laenuandja nõudega, kuid ise ta võlgniku nõuet tasaarvestuseks kasutada ei saa (-) - muud võlgnikule kuuluvad vastuväited va VÕS § 149 lg 2, kuid ei saa kasutada ise võlgniku õigust tühistada, taganeda, tasaarvestada (st kujundusõigused) (-) - vastuväide vastutuse ulatusele tulenevalt tagatiste vähenemisest VÕS § 149 lg 5 (-) 6.2. Käendaja enda vastuväited käenduslepingust
8. RKTKo 3-2-1-190-13, p 27 – nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu 9. RKTKo 3-2-1-29-14, p 19-21 – tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega 10. RKTKo 3-2-1-11-15, p 14 – solidaarvõlausaldaja vastuväited 11. RKTKo 3-2-1-46-17, p 16, 31 –kinnistu üleandmiskohustuse täitmine ja vastutus rikkumise eest isikute paljususe korral 12. RKTKo 2-13-37940/136, 28.11.2017 – ühe solidaarvõlgniku tasaarvestusele tuginemine teise solidaarvõlgniku poolt Kolmandad isikud: 13. RKTKo 3-2-1-142-00 (Tõrva Vara) – kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu muutmise ajaline piir. 14. RKTKo 3-2-1-94-02 – lepingu muutmine ainult kolmanda isiku nõusolekul, NB! 15. RKTKo 3-2-1-140-05, p 13 – ehtne ja ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks 16. RKTKo 3-2-1-147-12, p 11- eelleping kolmanda isiku kasuks 1. Isikute vahetumine 1.1. Nõude loovutamise mõiste ja liigid
sissenõutav (passiivnõue ei pea olema sissenõutav); 2) õigus nõuda passiivnõude täitmist passiivnõue (teise poole nõue tasaarvestava vastu); 2) tasaarvestaval poolel on õigus kohustus täita (Kohustuse võib aga VÕS § 84 lg 1 järgi üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul) ehk kas teisel poolel on õigustatud huvi mitte täitmiseks. RKTKo 3-2-1-59-10, p 10, 12 – vastuväited tasaarvestusele, vastastikusus Asjaolud: AS-i TARMEL hagi Ühiselamu Projekt OÜ vastu 703 708 krooni 48 sendi ja viivise saamiseks Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Kohus peab hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. RKTKo 3-2-1-23-11, p 10-12 - tasaarvestus kohtumenetluses Asjaolud: Svetlana Osminkina hagi Nelja Simonova vastu 150 000 krooni saamiseks. Kostja ja hagejal on üksteise vastu nõuded.
Kui müügileping osutub tühiseks ja sooritus tuleb tagasi täita, kuid see pole võimalik sõiduki hävimise tõttu, siis on põhjust kohaldada poolte nõuete nö saldeerimist ehk saldoteooriat. Seda peaks kohus omal initsiatiivil tegema. Kuna sõiduk oli väärt 2000 €, peaks B tagasi andma 2000 € ja A peaks tagastama müügi hinna 3000€. Tekib saldo B kasuks 1000€. B-l on nõue 1000€ saamiseks. Iseenesest saldoteooria sarnaseb tasaarvestusele, saldoteooria puhul ei ole nõutav tehing, tasaarvestuse puhul on vajalik tasaarvestuse tehing. Saldoteooriat saab rakendada, kui täidetakse tagasi vastastikku lepingut ja üks pool ei saa enam asja tagastada. Kui auto oleks alles, ei oleks mingit põhjust saldoteooriat rakendada. 75. Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) soorituse eseme hävimise või kahjustamisega tekitatud kahju eest ning
ning kui üks võlgnik on nõude kas täies mahus või osaliselt juba rahuldanud, reguleerib õigus, millega on reguleeritud võlgniku ja võlausaldaja võlasuhe, samuti võlgniku õigust nõuda hüvitist teistelt võlgnikelt. Teised võlgnikud võivad toetuda kaitsele, mis neil oli võlausaldaja suhtes, nende ja võlausaldaja vahelisele võlasuhtele kohaldatava õigusega tagatud ulatuses. Artikkel 17 Tasaarvestus Kui õigus tasaarvestusele on poolte vahel kokku leppimata, on tasaarvestus reguleeritud õigusega, mida kohaldatakse nõudele, mille suhtes tasaarvestust nõutakse. Artikkel 18 Tõendamiskoormis 1. Käesoleva määruse alusel lepingulise võlasuhte suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse sel määral, mil see sisaldab lepingulise võlasuhtega seonduvaid seadusest tulenevaid eeldusi või tõendamiskoormist. 2. Lepingut või tehingut võib tõendada mis tahes viisil, mida tunnustab kohtu asukohariigi
Kas ja mida saab B oma õiguste kaitseks teha? §415 kaja esitamine 9. Töövõtja A esitas tellija B vastu hagi ehituse töövõtulepingu järgse tasumata tasu väljamõistmiseks. B arvates ei võlgne ta A-le midagi, kuna tehtud töö on puudustega ja osaliselt tegemata ning osalt viivituses, mistõttu võlgneb A talle raha puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ja leppetrahvina. Oma nõuded on ta tasaarvestanud A nõudega. A vaidleb tasaarvestusele vastu ja märgib muu hulgas, et tasaarvestuseks tuleb esitada vastuhagi ning pealegi on B nõuded ebaselged ja ta saab esitada neile vastuväiteid. Milline hinnang anda õiguslikule olukorrale? 10. Erakonna R liige A esitas R vastu hagi erakonna üldkogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuna üldkogu kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Pärast hagi esitamist heitis R juhatus A erakonnast maine kahjustamise tõttu välja. Lisaks
Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 200 lg 4 järgi välistab tasaarvestuse igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Seega on ringkonnakohus maakohtule õigesti ette heitnud kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamata jätmist. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus vaidlust kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu üle sisuliselt ei lahendanud, võis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.
poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Oluliseks vastuväiteks on võlgniku õigus rahuldada uue võlausaldaja nõue tasaarvestusega. Üldreeglina saab tasaarvestust teha ainult sellise vastunõudega, mis on tasaarvestava nõudega vastastikkusesuhtes, st et tasaarvestatavad nõuded peavad olema tekkinud samade isikute vahel. Seadus kehtestab aga erandeid, mille järgi on võimalik tasaarvestusele oma vastuväidetes tugineda ka siis, kui vastastikkusus nõuete vahel puudub. Nii võib võlgnik vastavalt VÕS § 171 lg-le 3 talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Selline õigus vastab ka üldisele VÕS § 171 lg-s 1 sätestatud põhimõttele loovutuse ajal olemas olnud vastuväidete esitamise 66 lubatavusest uue võlausaldaja nõudele
poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Oluliseks vastuväiteks on võlgniku õigus rahuldada uue võlausaldaja nõue tasaarvestusega. Üldreeglina saab tasaarvestust teha ainult sellise vastunõudega, mis on tasaarvestava nõudega vastastikkusesuhtes, st et tasaarvestatavad nõuded peavad olema tekkinud samade isikute vahel. Seadus kehtestab aga erandeid, mille järgi on võimalik tasaarvestusele oma vastuväidetes tugineda ka siis, kui vastastikkusus nõuete vahel puudub. Nii võib võlgnik vastavalt VÕS § 171 lg-le 3 talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Selline õigus vastab ka üldisele VÕS § 171 lg-s 1 sätestatud põhimõttele loovutuse ajal olemas olnud vastuväidete esitamise 66 lubatavusest uue võlausaldaja nõudele
takista täitemenetluse korraldamist kogu nõude osas (vt otsuse p 21), on kohtud ebaõigesti käsitlenud hageja väidet, et laenusaaja on tasaarvestanud kostja nõude vähemalt osaliselt hageja nõudega kostja vastu, mille hageja loovutas laenusaajale. Kohtud ei ole vastunõuet analüüsinud, leides vaid, et see oli tasaarvestuse ajaks aegunud ja tasaarvestus seega lubamatu. Kolleegium leiab, et vastunõudele ja tasaarvestusele tuleb anda sisuline hinnang. Kuna alama astme kohtud seda ei teinud, tuleb kohtuotsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kogu kostja tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud, on sundtäitmise jätkamine lubamatu. Kui kostja nõue on lõppenud osaliselt, tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses võib täitemenetlus jätkuda.
annaabi.ee 
