20.saj I pool FUTURISM · Umberto Bucconi · Filippo Tommaso Marinetti · Carlo Carra 20.saj I pool FUNKTSIONALISM&KONSTRUKTIVISM · Walter Gropius · Frank Lloyd Webber Maailmasõdade aeg ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM&DADAISM&METAFÜÜSILINE KUNST · Jackson Polloc · Jean Hans Arp · Marcel Duchamp · Giogio de Chirico · Carlo Carra Maailmasõjad SÜRREALISM · Salvador Dali · Sigmund Freud · Karl Gustav Jung · Andrei Tarkovski · Bergmann · Frederico Fellini · Bunuel · Joan Miro 1955-1970 NEODADA · Jasper Johns · Robert rauschenberg · Jean Tinguley 20.saj II pool POPKUNST · Richard Hamilton · David Hockney · Andy Warhol 20.saj lõpp&tänapäev · Jaak Arro · Navitrolla · Jeff Koons
v=3pJMnq1g9L4 autor: Vladimir Šainski 3) Belka ja Strelka 4) Maša ja Karu https:// www.youtube.com/watch?v=UrEc08h3_eo autor: Vasily Bogatyrev (77a) -on vene helilooja, tunnustatud Eduard filmimuusikaArtemjev- looja. -Esimeseks filmitööks oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu" -Praeguseks on ta muusika kirjutanud enam kui 200 multi- ja mängufilmile ja teinud koostööd selliste tuntud vene filmirežissööridega nagu Andrei Tarkovski, Nikita Mihhalkov ja Andrei Kontšalovski. - Uuemad ja tuntumad filmide tunnusmeloodiad: -The Odyssey (1997): https:// www.youtube.com/watch?v=BE5R_JdSanQ - 12 (2007): -The Postman's White Nights (2014): -Sunstroke (2014): -sündis 20. jaanuaril 1934. (80a) Vladimir Daskevitş -vene helilooja. -on kirjutanud muusika 80 näidendile ja üle 150 filmile -Teiste hulgas kirjutas ta ka tunnusmeloodia kultussarjale "Sherlock Holmes ja doktor Watson„ -
päeval inimesed mõtlevad. Ookean kui laps, ei taha neile halba. Külalised on nende inimeste suurim ja peidetud asi, sellepärast nad neid pelgasidki. Probleemistik. Kris armub uuesti oma naisesse (külalisse). Eraldatus, kuidas käib elu maast eemal, kolmekesi suures kosmosejaamas. Üksinda oma tubades ja omavahel ka eriti ei suhtle. Unenäo ja reaalsuse vahel väga õhuke piir. Ebareaalne: planeedid, külalised, koguteos ju ulme. Tehtud 2 filmi. 1972 Tarkovski tehtud. 2002 Soderbergh. "Kuradil ei ole varju" Aili Helm Hilja Rüütel sündis 1921. Oli prosaist, meditsiiniõde jaNõukogude vastane. Patareivangla kogemus, keskendub naisvangile, optimismi ja kurbuse vastanduslikkus (vastandlikud tunded). Eestluse ülistamine. Peategelane oli ilus, noor, optimistlik, kangekaelne. Kirjeldas elu Nõukogude vanglas: tülgastav toit, kudusid, vähe said magada, teeseldi haigust et haiglasse saada, oli süsteem et vangide vahel suhelda.
Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda. Ühesugune õigus naistele ja meestele. III Loengu konspekt. Kirik Euroopa jaoks. Osad shiftid on tulnud piibli käsikirjadest. Kirik õpetas Euroopat kaasaegselt mõtlema, kaasaegselt end kirjas väljendama. Kirik elab kindlatel tekstidel. Tänu kirikutele hakatakse kirja panema suulisi tekste, mida väärtustatakse, selle kaudu, et nad pannakse kirja. Tarkovski on 20.saj vene režisöör. Tema üks olulisemaid filme on Andrei Rublof. Euroopa oli üks suur kaubateede võrgustik. Kaubatee on kultuurivahetustee. Valdadel olid omad piirid. Koos kaubaga levis uudis. Ristiusustamise käigus hakkab liikuma informatsioon ristiusustamise kohta. See hakkab levima ka valitsejate kaudu. Ungari on hea näide sellest, kuidas ristiusu vastuvõtmine muudab rahva saatust, valitseja võtab vastu ristiusu. Ristiusu levikule aitasid kaasa naised
Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda. Ühesugune õigus naistele ja meestele. III Loengu konspekt. Kirik Euroopa jaoks. Osad shiftid on tulnud piibli käsikirjadest. Kirik õpetas Euroopat kaasaegselt mõtlema, kaasaegselt end kirjas väljendama. Kirik elab kindlatel tekstidel. Tänu kirikutele hakatakse kirja panema suulisi tekste, mida väärtustatakse, selle kaudu, et nad pannakse kirja. Tarkovski on 20.saj vene režisöör. Tema üks olulisemaid filme on Andrei Rublof. Euroopa oli üks suur kaubateede võrgustik. Kaubatee on kultuurivahetustee. Valdadel olid omad piirid. Koos kaubaga levis uudis. Ristiusustamise käigus hakkab liikuma informatsioon ristiusustamise kohta. See hakkab levima ka valitsejate kaudu. Ungari on hea näide sellest, kuidas ristiusu vastuvõtmine muudab rahva saatust, valitseja võtab vastu ristiusu. Ristiusu levikule aitasid kaasa naised
Me ei tea, millistesse linnadesse ja küladesse korraldas Kahn Roomast väljasõite. Võib-olla jäid nende hulka ka inimtühi Parma oma metafüüsilise lossi ja toomkiriku ümber oleva harmoonilise linnaruumiga, Mantua, mis on kui mingi teise planeedi kauge kaja. Või hoopis Pisa, mis seisab keset lauskmaad kui lummav elektrijaam; Bagno Vignoni, kus linna peaväljaku asemel on aurav kuumaveebassein ning kus Tarkovski väntas oma parima filmi "Nostalgia"; San Gimignano, mille väike pilvelõhkujate parv meenutab natuke Richardsi laborite torne; Monteriggioni, mille rahu ja vaikus etendub meile selge geomeetriana. Ka sealt võis Louis Kahn saada inspiratsiooni oma tahukalise kiviastronoomia tarvis. Lill Kahni tsentraalsed plaanid meenutavad lille kujundit, nagu ka paljude iidsete pühakodade plaanid. Stuupade plaanid meenutavad lille. Ka mandala on lill
„Raudse eesriide“ sulgumine ja võitlus „kodanlike mõjudega“- Kodanlike mõjudega võitlus oli taustaks ideoloogilise kontrolli tugevnemisele. Raudne eesriie sulgub jällegi tugevamalt. Kultuuri- ja kunstiinimeste väljasaatmine- hakatakse üsna massiliselt NL-st välja saatma neid kultuuri- ja kunstiinimesi, kes ei nõustunud mängureeglitega, mis võim ette nägi. Kirjanik Brotski, mitmed teised, Solženitsõn, filmirežissöör Tarkovski, dirigent Rostokovits jne. Nn magnetofonirevolutsioon- Läbi muusika toob Lääne kultuuri NL-i. Plaate jõudis veidi vähem, aga magnetofonide laiatarbekaubaks muutumine tõi kaasa ka teatud paradigma muutuse NL kultuuris- sellele ei suudetud kontrolli rakendada. Lääne muusika tulek NL-i erinevaid kanaleid kaudu on väga põnev ja nüansirikas protsess. Humanitaarteaduste suukorvistamine- Väga jõuliselt tungitakse peale ka
Antud situatsiooni kujundamiseks ja visuaalseks esitluseks on filmitegijad palju vaeva nänud. ,,Püünises" on selline psühhiaatriline virtuaalreaalsus ,,teiseks realiteediks", mida ainult kasutatakse. Seda ei kirjeldata. Sellises virtuaalreaalsuses leitakse vastuseid patsiendi probleemidele. Tegemist on nagu tuleviku visiooniga tänapäeval teada psühhiaatrilisest ravist. Näiteid filmidest võib veelgi tuua, kuid siis läheb ,,loetelu" liiga pikaks. Kuid võtame näiteks Tarkovski ,,Stalkeris". Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad. Esinev tavaline keskkond on tegelikult ainult näiline. Teise maailma viib üle sõit raudteel. Kuid soov muuta keskkonda või hetkeline ruumis liikumine on inimeste unistuseks juba tuhandeid aastaid. Tehnoloogia ilmumisega on inimesed küll ruumis kiiremini liikuma hakanud, kuid tehnoloogia on suutnud ka kujutluse eemale
Antud situatsiooni kujundamiseks ja visuaalseks esitluseks on filmitegijad palju vaeva nänud. ,,Püünises" on selline psühhiaatriline virtuaalreaalsus ,,teiseks realiteediks", mida ainult kasutatakse. Seda ei kirjeldata. Sellises virtuaalreaalsuses leitakse vastuseid patsiendi probleemidele. Tegemist on nagu tuleviku visiooniga tänapäeval teada psühhiaatrilisest ravist. Näiteid filmidest võib veelgi tuua, kuid siis läheb ,,loetelu" liiga pikaks. Kuid võtame näiteks Tarkovski ,,Stalkeris". Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad. Esinev tavaline keskkond on tegelikult ainult näiline. Teise maailma viib üle sõit raudteel. Kuid soov muuta keskkonda või hetkeline 26 ruumis liikumine on inimeste unistuseks juba tuhandeid aastaid. Tehnoloogia ilmumisega on
Antud situatsiooni kujundamiseks ja visuaalseks esitluseks on filmitegijad palju vaeva nänud. „Püünises“ on selline psühhiaatriline virtuaalreaalsus „teiseks realiteediks“, mida ainult kasutatakse. Seda ei kirjeldata. Sellises virtuaalreaalsuses leitakse vastuseid patsiendi probleemidele. Tegemist on nagu tuleviku visiooniga tänapäeval teada psühhiaatrilisest ravist. Näiteid filmidest võib veelgi tuua, kuid siis läheb „loetelu“ liiga pikaks. Kuid võtame näiteks Tarkovski „Stalkeris“. Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad. Esinev tavaline keskkond on tegelikult ainult näiline. Teise maailma viib üle sõit raudteel. Kuid soov muuta keskkonda või hetkeline ruumis liikumine on inimeste unistuseks juba tuhandeid aastaid. Tehnoloogia ilmumisega on inimesed küll ruumis kiiremini liikuma hakanud, kuid tehnoloogia on suutnud ka kujutluse eemale