RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3
ehitustingimuste määramine. Kohaliku omavalits siseste ülesannete jaotuse määramikseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis-ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Selle kehtestab kohalik omavalitsus. 5. Mis on üleriigiline planeering? On kogu riiki hõlmav planeering, mis sisaldab tasakaalustaud ja säästva arengu pm, loob riigi regionaalse arengu kujundamise aluseid, asustuste arengu, üleriigiliste taristute ja transpordi arengu suunamine. eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamise ning maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmise. Roheline võrgustik 6. Mis on maakonnaplaneering, kuidas võib maakonnaplaneeringut koostada? Maakonnaplaneering (MP) paneb paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted, selle planeeringu
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru)
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ..
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru)
veetasemega, rannikualade planeerimisel kliimamuutustest tingitud mõjudega arvestamine- püsiva jääkatte puudumise tõttu tingitud tormide suurenenud mõju rajatistele (sh sadamad, pankrannik) ja liiva liikumisele. Vajalik mõjude hindamine. Eraisikud võiksid oma vara kindlustada. Praktikad Eestis- Tartu linna planeering 2030+, energiasäästlikud materjalid ja ehitusmeetmed (kohalikud ehitusmaterjalid, puidu laialdane kasutus), olemasolevate hoonete taristute renoveerimised. * Üleujutused – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Aasta keskmine sademete hulk tõuseb, sademete rohked sajud sagenevad, veekogudes veetasemed tõusevad, mis võivad ajapikku sundida inimesi mujale kolima. Veekahjustused hoonetel ja muudel varadel. Meetmed- majade vundamentide tõstmine ja uusrajoonides maapinna tõstmine * Kuumalained – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud
Teema on tõusnud tänaseks hetkeks väga oluliseks, kuna pidevalt suurenev sõidukite arv liikluses, on viinud olukorrani, kus praegune ja ka planeeritav taristu vajab läbimõeldud otsuseid. Siinkohal tulevadki meile appi erinevad nutikad lahendused, mis aitavad vältida inimeste subjektiivseid hinnanguid. Otsuste langetamisel on võimalik toetuda faktidel ning reaalselt võrreldaval infol. Referaat sisaldab erinevaid intelligentseid lahendusi, mida on kasutatud (või plaanitakse kasutada) taristute uurimisel. 3 1. TARISTU UURIMINE 1.1. Millepärast tasub taristut uurida Tänapäevases kapitalistlikkus maailmas on võimalik peaaegu kõike viia korrelatsiooni rahaga, seetõttu on ka taristu haldamisel ja väljatöötamsel äärmiselt oluline leida optimaalne raha kasutus nii objekti rajamiseks kui ka selle hoolduses. On vaja kindel olla, et see rahuldaks ühiskonna vajadusi
ja tööjõukulu määrade põhjal korrigeerituna vastavalt Balti riikide oludele. Uuringu tulemusena on taristu opereerimiskulud esialgu madalamad ning kasvavad järk-järgult tasemele ligikaudu 69000 eurot raudteetrassi kilomeetri kohta aastas. Tööjõukulude osas eeldati, et see kasvab vastavalt reaalpalga kasvutempole projekti tulemuste eluea jooksul. Analüüsist lähtub, et Rail Balticu prognoositav hoolduskulu kilomeetri kohta on sarnane teiste Euroopa riikide taristute haldamise keskmisele. (EY 2017) Majanduslik analüüs hindab raudtee kasutustasudest saadud tuludeks 2,6 miljardit eurot ning sotsiaalmajanduslikuks puhaskasuks 16,2 miljardit eurot. Kuludeks on 7,9 miljardit eurot ning taristu jääkväärtuseks hinnanguliselt 1,275 miljardit eurot. (EY 2017) Taristuettevõtja tulude leidmisel võeti aluseks turu maksevõime. Uuringu kohaselt on taristuettevõtja aastaks 2031 kasumlik ning pikas perspektiivis jätkusuutlik, kuid vajab kuni
annaabi.ee 
