Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja vtted. Visuaalne uurimine. Uuritakse: 1) seinte ja lagede krvalekaldeid projekt- tasandist. 2) sondeerimisega meisli vi puuriga. 3) tarindite varjatud kahjustusi kahtlasete kohtade avamisega. 4) tarindite nhtavaid kahjustusi. Laboratoorne uurimine. Laboratoorselt uuritakse tarinditest vetud proovikehasid, mis valmistatakse ette jrgmiselt: 1)puiduproovid mdanik-kahjustuse selgitamiseks tehakse puurimisega. 2) teraseproovid selle tmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja lgisitkuse mramiseks. 3) betoonitarindist puuritakse vlja proovikehad lbimduga 10 cm, krgusega 12 cm. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. koloogilised aspektid. 1)Ajalooliste hoonete mistlik renoveerimine. 2)Vhendada mttetut prgi ja ehitusjtmete hulka.
•kahjustab viimistlust Lumi ja jää Niiske siseõhk •kondenseerub klaasi ja •sulamine/jäätumine raami sisepindaldele põhjustab mehaanilist •tungib klaaside vahele koormust Sademevesi Ehitusniiskus •tungib ümbritsevatest •tungib aknasse otse või tarinditest aknatarindisse naabertarindite kaudu Tuul •põhjustab mehaanilist koormust, kaldvihma 3 Aken Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken (ruumide tuulutamine ning piisav loomulik valgustus). Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.
kihid! 65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid;
kihid! 65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid;
Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted. Passiivmeetmete hulka kuuluvad: radoonitõkketarindid, õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke vähendamise abil ning pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest välisõhku. [5] Väikeste aluskonstruktsuoonide puhul kasutatakse radooni ohutuse tagamiseks näiteks Visqueen radoonikile. Toode on kasutamiseks vundamendi valu all tõkestamaks radooni pääsu hoonesse. Radoonikile sobib enamik vundamendi tüüpidele passiivseks radooni tõkestus kihiks. Samuti omab kile esmaklassilisi niiskustõkke omadusi.
Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted. Passiivmeetmete hulka kuuluvad: radoonitõkketarindid, õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke vähendamise abil ning pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest välisõhku. [5] Väikeste aluskonstruktsuoonide puhul kasutatakse radooni ohutuse tagamiseks näiteks Visqueen radoonikile. Toode on kasutamiseks vundamendi valu all tõkestamaks radooni pääsu hoonesse. Radoonikile sobib enamik vundamendi tüüpidele passiivseks radooni tõkestus kihiks. Samuti omab kile esmaklassilisi niiskustõkke omadusi.
Kordusküsimused 1. Eesti seadusandluses toimiv kalapüügiviiside klassifikatsioon 2. Mille poolest erinevad kalapüünised teistest insenerlikest tarinditest? 3. Millised jõud mõjuvad püügil olevale kalapüünisele? 4. Mis on üleslükkejõud? 1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük
64. Joonista köetava hoone kohal haljaskatus, kirjuta juurde kihid! 65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. 74
korstna ühenduslõõrid, olenemata arvust tehakse võimalikult vertikaalsed. Kui mingil põhjusel ei saa ühenduslõõre vertikaalselt paigutada on lubatud lõõri kõrvalekalle 30 kraadi, sel juhul on veel tagatud korstna tõmme ja välditud sooja pikenemisest tingitud pragunemine Hoone sees olevate suitsulõõride välispinnatemperatuur võib kõige rohkem olla 80 kraadi, Suitsulõõride läbiminekul hoone ehituslikest tarinditest pannakse läbiviimis kohtadesse isolatsiooniks 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojaisolatsioonimaterjali Vundamendid tehakse betoonist või looduskivimüüritisena Rajamissügavuseks piisab 50-60 cm, kui pinnas on külmakerkeline siis peab sügavus olema allapoole külmumispiiri Suitsulõõrid peavad olema kogupikkuses puhastatavad Vundament tehakse korstnast iga külje pealt vähemalt 10 cm laiem ja pehme pinnase korral vähemalt 30 cm
sammu kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks. Löögimüra isolatsiooni tagatakse: Elastse põrandakattega kaetud küllalt massiivne vahelagi Kerge, kihiline tarind, mille koosseisu kuulub ujuv või tõstetud põrand või elastselt kinnitatud ripplagi Põrandakate ja ujuv põrand peab olema eraldatud teistest tarinditest ja tehnoseadmetest elastse vahekihiga, et heli ei kanduks edasi mööda tarindeid. Õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab massiive tarind või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega; soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi. Vahelagi tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vahelakke ei jääks kahe veeaurutihedate materjalikihtide vahele mõnda kuivamist vajavat materjali ja vahelaest pääseb niiskus välja
Mineraalvill erineb teistest sooja- ja heliisolatsioonimaterjalidest just tooraine järgi. Mineraalvill saadakse mineraalaine sulatamisest. Sellele järgneb sulami või sulamassi kiududeks pihustamine. Põhiliseks tooraineks või komponendiks mineraalvillade tootmise juures on mineraalaine. Selleks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jms. Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi
Kuna hoone välispiirete (välisseinte, põrandate ja katuste) soojuskaod arvutatakse välis- piirdeosa soojusjuhtivuse ja sisemõõtudega arvutatud pindala järgi, tuleb nurkade (välissein- välissein, põrand-välissein ja katuslagi-välissein) lisasoojuskaod võtta eraldi arvesse geomeetriliste joonkülmasildade lisajuhtivustega. Lisajuhtivus on soojuskadu vattides külmasilla kaudu, kui temperatuuride erinevus on üks kraad. Ka muud võimalikud tarinditest tulenevad külmasillad (nt. akna seinakinnituse sõlm, jäigastussidemed, müüriankrud) võetakse arvesse vastava külmasilla lisajuhtivusega. Vajaduse korral teisendatakse välispiirde summaarne lisajuhtivus keskmiseks välispiirde soojusjuhtivuseks, jagades välispiirde summaarse lisajuhtivuse kasutatava arvutustarkvara reeglite järgi määratud välispiirde pindalaga. 6.1 Meetodid 6.1.1 Mõõtmine
3 - rahuldav 4 - hea 5 - väga hea Joonis 2.2 Näide hindamisskaala vastetest soklipealse veelaua puhul. Seinte kandevõime kahtluste korral kontrolliti alumiste palkide olukorda, uurides biokahjustuste (puidumädanik, putuka/mardikakahjustused) olemasolu. Vajadusel võeti palkidest puurproove (visuaalselt kahjustamata materjalidest /tarinditest/ konstruktsioonidest) (vt. Joonis 2.3), mida vaadeldi visuaalselt ning tehti mikrobioloogiline analüüs. Uurimismetoodika hõlmas samuti uuritavate elamute elanike küsitlemist. 39 Joonis 2.3 Puurproovide võtmine katusekonstruktsioonist ja välisseina alumistest palkidest. Renoveerimistööde vajadust hinnati erinevatele hoone osadele kolmepallisel skaalal:
annaabi.ee 
