vees. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil: toorainete kaevandamine,purustamine,doseerimine ja märjalt jahvatamine, lobri korrigeerimine,lobri põletamine klinkri saamiseks,klinkri jahvatamine koos kipslisanditega,tsemendi ladustamine ja pakkimine. Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn. Hüdratsioon. TSEMENDI tardumine ja kivinemine tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi,kuid ei võta vastu välist jõudu. tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaaltingimuste kivinemise järgi nn. Normtugevus. Mahupüsivuse alla mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mite muuta oma mahtu ega deformeeruda Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskondades. ERITSEMENDID
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit);
katusematerjalina • Madratsite valmistamisel Fenoplast Fenoplast (HOC6H5 + CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: • puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed
6. Milliseid sideaineid nim. hüdraulilisteks sideaineteks ja nimeta neid kaks? 7. Kuidas ja millest saadakse õhulupja? 8. Mille jaoks kasut. Lupja? 9. Kuidas ja millest saadakse hüdraulilist lupja? 10. Kuidas saadakse kipssideaineid? 11. Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist? 12. Kipsi plussid ja miinused? 13. Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass?
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem
Varasematel katsetel oli lisatud kipsile kas liiga palju või liiga vähe vett, millest olenevalt tuli taignakoogi diameeter vastavalt liiga suur või liiga väike. Mida rohkem vett lisada, seda väiksem on kipsi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljaaurutamisega. [1] Kipsitaigna tardumisaegade määramiseks võeti 200 g kipsi ja eelnevalt leitud normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk (48,5%), mille seguga leitakse selle koguse kipsitaigna tardumiseks vajalik aeg – 30:56 (min:sek). Kipsitaigna tardumine võttis liiga kaua aega, mis on võib-olla tingitud kipsi kvaliteedist, liiga suurest veehulgast või ebatäpsetest mõõtmistest. Kirjanduses öeldakse, et kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit ja peab lõppema enne 30 minutit. [2] Kipsiblokkide paindetugevus oli keskmiselt 3,47 N/mm2 ning survetugevus 7,23 N/mm2. Võrdluseks - Knauf WHITE standardkipsplaadi paindetugevus on pikisuunas ≥ 6,8 N/mm2 ja ristsuunas ≥ 3 N/mm2
pulber on sideaineks, mis kujutab endast valget või veidi hallikat värvi. Peale kipsi segamist veega CaSO 4 . 0,5 H 2 O+1,5 H 2 O=Ca SO 4 .2 H 2 O toimub tema tardumine ja kivistumine. [3] Saadakse uuesti kiptopelthüdraat, mis võrreldes pool hüdraadiga lahustub vees tunduvalt vähem. Saadud kolloidne mass muudab plastse kipstaigna pooltahkeks massiks. Protsessi kui sellist nimetatakse kipsi tardumiseks, mille juures eraldub soojust. Hiljem tekivad kipsi kristallid, mis kasvavad üksteisega kokku, tekitades tehiskivi. Võrreldes teiste sideainetega on kips väga kiire tardumisega. Kipsi taignale lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust, et kipsi tardumist vaja aeglustada. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% ja tänu sellele täidab täpselt vormid ja tiheneb. [3], [4] Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuste järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse või sortidesse
Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. 22. Millised on amorfsed metallid, kuidas neid saadakse? Kui sulametalli jahutada väga kiiresti, siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristallilisele struktuurile. Saadakse amorfne metall, millel puudub metallile omapärane korrapärane aatomite paigutus. 23. Mis on vabakristalliseerumine, tera kuju? Kristalliseerumiseks e. tardumiseks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse olekusse. Kristalliseerumine leiab aset siis, kui süsteem läheb üle termodünaamilisest püsivamasse, vähima vaba energia olekusse, s.t, et kristallide vaba energia on väiksem vedela oleku vabast energiast, s.o. vabakristalliseerumine. 24. Kuidas liigitatakse teraseid kvaliteedi järgi? -tavalise kvaliteediga -kvaliteetsed -kõrge kvaliteediga -eriti kõrge kvaliteediga
· Toorainete kaevandamine · Toorainete purustamine · Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine · Lobri korrigeerimine · Lobri põletamine klinkri saamiseks · Klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga · Tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn . hüdratsiooniprotsessid(hüdratatsioon).´ Tsemendi kivinemine ja tardumine · Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välis jõudu. · Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevuspiiri.tsemendi tugevusklass määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaalingimustes kivinemise järgi nn . normtugevus.
tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitab oma tugevuse ka vees. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil: *Toorainete kaevandamine *Toorainete purustamine *Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine *Lobri korrigeerimine *Lobri põletamine klinkri saamiseks *Klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga *Tsemendi ladustamine ja pakkimine. Tsemendi tardumine ja kivinemine. *Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kui ei võta vastu välist jõudu. *Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. Tsemendi omadused. Tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevuse 28 päevase normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus.
Sümmeetrilise tsükli korral on väsimuspiiril vähim väärtus. Seetõttu määratakse väsimuspiir tavaliselt sümmeetrilise tsükli jaoks. Väsimusteimi tehakse erimasinatega: ●paindel vastava väsitusmasinaga,kus pöörlevatteimikut koormatakse paindekoormusega ●tõmbel-survel vastava tõmbemasinaga ●väändel vastava väändemasinaga 5. Kristalliseerumine – nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia)→kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Kristalliseerumine algab kristalliseerumiskeskme tekkimisega ja jätkub nende arvu ja mõõtmete kasvuga. Puhta metalli kuumutus-jahutuskõver – Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver
on võimalik ka siis, kui esimene kiht pole veel täidetud. A kui madalamatel t'-idel), c suurenemise tõttu. C kasvuga kasvab ka elektriväljaga elektrofiltris (vaata ülaltoodud joonist). Tööstusgaasid kvasikeemiliste r-nide summa. Adsorptsiooni isotermide tardumiseks vajalik t'; elektrolüütide lisamise tõttu. puhastatakse eelnevalt suitsust ja tolmust. Jõudnud elektrofiltrisse, põhitüübid: isotermide uurimisel leiti, et ainult mõned neist Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja tekkib aerosoolis koroona lahendus, tekkinud elektronid ioniseerivad vastavad Langmuiui võrrandile. Eksperimentaalsete AI-de analüüsil lagunemisprotsessid on pöörduvad
Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri moodustumise tagajärjel on kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel, tardumine võib toimuda: spontaanselt, t'-i muutuste mõjul (tekivad kiiremini madalamatel t'-idel), c suurenemise tõttu. C kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik t'; elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel.
kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel. Tardumine võib toimuda: 1) spontaanselt 2) temperatuuri muutuse mõjul (tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel) 3) kontsentratsiooni suurenemise tõttu ( igal kolloid- või polümeeri süsteemil on piiriline kontsentratsioon, millest lahjemad lahused ei tardu). Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise
reaktsioonid veega, b) toimub kristallhüdraatide kristallisatsioon nendest vesilahustest (moodustuvad geelid ja kristallide tsentrid nende sees ) c)moodustunud kristallhüdraatide ümberkristallumine antud temperatuuril ja keskkonnatingimustel püsivamateks ühenditeks (uusmoodustisteks). Hüdratatsiooni mehanism ja kiirus uusmoodustiste moodustumisel on sõltuv nii tsemendi koostisest ja omadustest kui ka keskkonnatingimustest. 4.7.3.4.Tsemendi tardumine ja kivinemine Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välist jõudu. Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. 4.7.3.5.Portlandtsemendile esitatavad nõuded (Physical, chemical and mechanical requirements) · Absoluutne tihedus (density) e· Tugevus (strength) · Tardumisajad (setting time)
6. Milliseid sideaineid nim. hüdraulilisteks sideaineteks ja nimeta neid kaks? 7. Kuidas ja millest saadakse õhulupja? 8. Mille jaoks kasut. Lupja? 9. Kuidas ja millest saadakse hüdraulilist lupja? 10. Kuidas saadakse kipssideaineid? 11. Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist? 12. Kipsi plussid ja miinused? 13. Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on
üksteisest. Defineerime siin tarret kui nähtuse üldmõistet. Tarde eriliik on geel. Tardumine võib toimuda: 1) spontaanselt 2) temperatuuri muutuse mõjul (tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel) 3) kontsentratsiooni suurenemise tõttu ( igal kolloid- või polümeeri süsteemil on piiriline kontsentratsioon, millest lahjemad lahused ei tardu). Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Geelid 1)Koagulatsioonigeelid 2)Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel
Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi turustatakse: lahtiselt, pakituna paber- või kilekottidesse. Koti raskus on enamasti 40 kg. 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine 96 Tsemendi veega segamisel tekib tsemenditerakeste ümber kleepuv kile – geel. See liidab terakesed omavahel kokku ja tekib pooltahke mass. Seda protsessi nimetatakse tsemendi tardumiseks. Esimestel päevadel kivistub tsement kiiremini, hiljem aeglasemalt. Joonis 7.7.1. Tsemenditerakeste hüdratsioon tardumisel. Normaalseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Tegelikult ei lõpe 28 päevaga tsemendi kivistumine. Kivistumine kulgeb väga aeglaselt jätkuvalt isegi aastaid. Tsemendi tardumine ja kivistumine sõltuvad väliskeskkonna tingimustest. Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhutemperatuuri +20ºC, õhuniiskust 90...100%.
annaabi.ee 
