Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tarbimisvajadust" - 11 õppematerjali

Fossiilsed kütused
4
docx

Fossiilsed kütused

Fossiilsed kütused- mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Peamised fossiilkütused: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste

Geograafia → Keskkonnageograafia
12 allalaadimist
Energia allikad
8
rtf

Energia allikad

; Energia transportimine kulukas 3.Taastumatud energiaallikad 3.1. Taastumatu energiaallikas on ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Nimetatud fossiilkütused on tekkinud geoloogilises minevikus. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütust, sest ka selle allikas, uraanimaak, väheneb kasutamise läbi. 3.2.Kasutamise probleemid Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust.

Muu → Tööohutus ja töötervishoid
7 allalaadimist
ENERGIAMAJANDUS 2
3
doc

ENERGIAMAJANDUS 2

kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn). Taastumatud energiaallikad on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest olulisemad on kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena. Taastumatuks energiaallikaks loetakse ka veel uraani kui tuumaenergia allikat. Vaidlusaluseks kütuseks on aga turvas ­ osa teadlasi peab seda pika taastumistsükli tõttu taastumatuks, teised jällegi taastuvaks. Taastumatute energiaallikate kasutamise põhiline probleem peitub selles, et need varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas lähema 100 aasta jooksul

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
Energiaallikad
16
odt

Energiaallikad

Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust. Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. Näiteks suureneb süsihappegaasi hulk atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Teiseks on varude vähenemine. 2.1. Fossiilkütused Eestis enim kasutatud maavara on põlevkivi, millest enamik riigi energeetikast sellel põhineb. Antud settekivim on pruuni või musta värvi ja kihiline. Põlevkivi, nimetatakse ka

Energeetika → Elektrimaterjald
16 allalaadimist
Majanduse alused
5
doc

Majanduse alused

tulu laekub X peredetsiilile gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus vaesuse põhjused- inimesest sõltuvad(riskijulgus, tahe) ja mittesõltuvad(sõjad, loodusõnnetused) 4. Turgude liigid: Tööturg, maaturg, kapitaliturg Asenduskaupade nõudlus- tarbimisvajadust sarnaselt rahuldavad kaubad(nt külakost- sa ei vii ju kallist asja, kui sa sellest ise väga suurt kasu ei saa. Kui leiad sama asja odavamalt, viid ikkagi selle) Täiendkaupade nõudlus- kaubad, mille tarbimine eeldab teatud teise kauba ostmist(autod ja bensiin- kui ostad auto, pead suurendama ka bensiini tarbimist) Nõudmise hinnaelastsus- nääitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise elastsus = % pakkumise muutusest kui hind kasvab 1 %.

Majandus → Majanduse alused
161 allalaadimist
Majandussotsioloogia tekstid 6-10
6
docx

Majandussotsioloogia tekstid 6-10

Ühine raha näitab kui partnerlust oma kaaslasega. Näiteks kasutatakse varasemaid sääste, et tasuda kaaslase varasemad võlad, et hüpoteeklaenude tingimusi parandada (võlg on meie oma). Kõige tähtsamaks eesmärgiks kujuneb korteri omamine ning lastesse investeerimine. Ühise rahaga paarid võivad silmitsi seista paljude väljakutsetega. Kuna kogu raha on mõlemale nähtav, siis see võib piirata individuaalset tarbimisvajadust. See võib viia boonuste või preemiate varjamis katsetele. Mõne paari vahel võivad esile kerkida kontrollprobleemid. Mõlemad väidavad, et haldavad ja kontrollivad oma raha koos, kuid tegelikult on ühel partneril suurem kontroll ja viimane sõna kulutuste üle. Mina ei pea päeviku, ega ka pea otseselt arvestust oma kuludest. Olen mõelnud sellele päris mitu korda, kuid see on kuidagi ära vajunud, sest otsest raha probleemi pole kunagi olnud

Majandus → Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
Keskkonnapoliitika eksami konspekt
10
doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

koosluste tagamine,maastike säilitamine. Tervist säästev ja toetav elukeskkond: parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra). Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendmine; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks. Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult osoonikihti kahandavad tehisained. Energia tootmine: toota mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur.

Loodus → Keskkonnapoliitika
66 allalaadimist
Raha ja inflatsioon
10
doc

Raha ja inflatsioon

kõrgem reaalne intressimäär. Näide 9 Oletame, et Suurbritannias on inflatsioon 4% ja USA-s 1%. Siis ei tohiks USA nominaalsed intressimäärad olla Suurbritannia omadest madalamad kui 2,97% (0,04­0,01)/(1+0,01). Juhul, kui see pole nii ja vahe on väiksem, kapital hakkab liikuma USA-sse ja vastupidi, kuni olukord tasakaalustub. Fisheri efekt kehtiks täielikult vaid siis, kui inflatsioonimäär ei mõjutaks tarbimisvajadust ja investeerimise piirefektiivsust ning kui inimesed arvestaksid inflatsioonimäära õigesti ette, mis on aga võimatu. Empiirilised uurimused näitavad, et seos intressimäära ja inflatsioonitaseme vahel ei ole väga range ja reaalsed intressimäärad ei ole kõikides riikides kaugeltki võrdsed (Zirnask. Raha, pangad ja ..., lk.142) Sellest ajast peale, kui valitsused ei saa kontrollida eurovaluutaturu intressimäärasid, on oodatavad intressimäärade erinevused vähenenud

Majandus → Raha ja pangandus
59 allalaadimist
Keskkonna juhtimissüsteem
18
docx

Keskkonna juhtimissüsteem

Ohustatud on elustiku liigid. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO ­kool 45.grupp Tuleks kaitsta maastikke riigi territooriumil tervikuna, mis tagab maastike ning liikide mitmekesisuse säilimiseks vajalikud tingimused. Tuleks vältida liikide elupaikade hävimist ning vähenemist. 4.1.3 Saastatuse vähendamine Tuleks toota energiat mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust. Tuleks arendada Eesti tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelista- tud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda. Osoonikihi kaitsmiseks tuleks kõrvaldada järk- järgult nii tööstusest kui kodumaja- pidamisest kõik osoonikihti kahandavad tehisained. Transpordi kasutamise puhul tuleks välja arendada keskkonnasõbralik ühistranspordi- süsteem, ohutu kergliiklus ja transpordi vähendamiseks tuleks luua asutus- ja tootmis-

Haldus → Töökeskkond
13 allalaadimist
Keskkonnapoliitika konspekt
14
docx

Keskkonnapoliitika konspekt

inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendamine ; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks. Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Energia tootmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem,

Loodus → Keskkonnapoliitika
155 allalaadimist
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

c) metallid, mille kasutamine viib nende varude hävimiseni ­ plii kõrgeoktaanilistes bensiinides, värvides, tsink tsingitud rauas, floor hambapastas, raud konservikarpides, alumiinium tetrapakkides jne. See on üks paljudest loodusvarade klassifikatsioonidest. Maa taastumatud loodusvarad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Näit. naftat moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, aga nii aeglaselt, et see ei kata inimese tarbimisvajadust. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid need saavad ammendatud arvatavasti selle aastatuhande esimese sajandi lõpuks, seega vaid 200 aastat pärast esimese puuraugu rajamist Pennsylvania õliallikatel Ameerikas. Ehkki uurimiste edenedes leitakse uusi mineraalseid jt. loodusvarasid, mille kasutusviisid võivad olla säästlikumad, ei tule neid kogu maailma ulatuses siiski enam juurde.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
786 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun