lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasisaldust Ak=0,5%. Lehtpuu puidu tüve põlevaine elementaarkoostis pärineb raamatust „Soojusgeneraatorid“ [1, lk. 23] Cp=50,5%, Hp=6,1%, Op=42,8% ja Np=0,6%. Väävli sisaldus on kuni 0,05%, mis jääb arvutustest välja. Tuha kuivaine koostise tarbimisaineks ümberarvutamiseks korrutatakse seda 0,8’ga
Sisemine niiskus eraldub täielikult puidu kuivatamisel temperatuuril üle 100 ºC. Puidu sisemine niiskus on ca 15%. Puitkütuste niiskus võib erineda suurtes piirides. Mööb- litööstuse jäätmete suhteline niiskus on 8 12%, kuid raiejäätmete niiskus 45 55%. Niiskus ei mõjuta ainult puitkütuse kütteväärtust, vaid ka ladustamise tingimusi, põle- mise temperatuuri ja suitsugaaside mahtu. Puidu niiskuse võib leida märja massi (ka tarbimisaine ehk kütus sellisena, nagu ta saa- bub katlamajja) ja kuivaine (kuiva massi) kohta. Mõnikord jaotatakse puit niiskuse järgi kolme kategooriasse: Õhukuiv (õhkkuiv) 20 (25), %, Poolkuiv 21 33 (26 50), %, Toores üle 33 (üle 50), %, kus esimene arv näitab suhtelist niiskust tarbimisaine ja teine (sulgudes) kuivaine kohta ja viimane leitakse valemiga: Suhteline niiskus tarbimisaine kohta leitakse valemiga: kus M märja puidu (tarbimisaine) mass, kg,
Tehniline analüüs annab informatsiooni tahkete kütuste omadustest nende kuumutamisel: kui palju eraldub kütusest lendosiseid, kui palju on analüüsitavas kütuses koksi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskuse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Kütuse elementaaranalüüsi tulemusena määratakse põlevaine süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli (üldväävli) sisaldus. Tarbijale saabuvat kütust nimetatakse tarbimiskütuseks. Kütuse tarbimisaine koostis: Ct Ht Ot Nt Sto Stp At W t 100% Kütuse kuivaines puudub niiskus. Kütuse kuivaine koostis: Ck Hk Ok Nk Sok Skp Ak 100% Niiskuseta ja tuhavaba kütust nimetatakse kütuse põlevaineks. Kütuse põlevaine koostis: C H O N S S 100% p p p p o p p
Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused. · Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja lenduva süsiniku sisaldus. Vastavalt nendele näitajatele toimub ka süte liigitamine. · Pruunsöed mittepaakuva koksiga, suure lendosiste sisaldusega üle 40% ja kõrge tuhavaba tarbimisaine kütteväärtusega
Qk Q 1 + Q2 + Q 3 + Q4 + Q 5 + Q6 3 m katlas kasulikult kasutatav soojus (kütteveele antud soojus) kaasaegsete gaasipõletite kasutamisel 3= 0% gaaskütusel 4 = 0%, maagaasi põletamisel 6 = 0% Maagaasi põletamisel kütuse kasutatav soojus tarbimisaine kohta Qa gaaskütuse kü eväärtus, kJ/m3; Qõ õhuga katlasse sisenev soojus, mis on kuumutatud väljaspool katelseadet, kJ/m3; Qk.f kütuse füüsikaline soojus, kJ/m3. Qa 36467000 3 Qõ 0 3 Qk.f 0 3 7 J Qk Qa + Qõ + Qk.f Qk = 3.647 10
1 Süsiniku hulk tarbimisaines C % [2], tab. I* 15 ÷ 90 2 Väävli hulk tarbimisaines S % [2], tab. I 0÷7 3 Vesiniku hulk tarbimisaines H % [2], tab. I 0,5 ÷ 12 4 Hapniku hulk tarbimisaines O % [2], tab. I 0,2 ÷ 16 5 Lämmastiku hulk tarbimisaines N % [2], tab. I 0÷3 6 Kütuse tarbimisaine niiskus W % [2], tab. I 0,5 ÷ 50 7 Tuha sisaldus tarbimisaines A % [2], tab. I 0 ÷ 70 8 Karbonaatse CO2 hulk tarbimisaines (CO2)k % [2], tab. I 0 ÷ 20 9 Karbonaatide lagunemisaste k CO2 - [2], lk. 18 0÷1 10 Lendtuha osa lt [2], tab. 0÷1 XVII÷XX
· Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca. 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral. · Puugaas puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 4.5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: Generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 [2]. Küttepuidu tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest Puit sisaldab 50 % süsinikku. Tänapäeval kaotab puit kütusena oma tähtsuse. Puit on tähtis tooraine keemiatööstuses ja teistes rahvamajandusharudes. Puidust saadakse tärpentiini ja piiritust. Puitu tarvitatakse paberi, kunstkiu ja plastmasside tootmisel [10]. 2.1 Tselluloos. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus. Ta on paberi, etenooli, mitmete tehiskiudude, jõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks.
o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust. Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik. Lämmastik ja hapnik on ballast. 12. Kuidas saab kasutada kütuse ülemist kütteväärtust? Suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes. 14. Millised on kütuse põlemisreaktsioonid? Heterogeenne ja homogeenne. 15
vabanevat soojushulka, puidul olenevalt puuliigist, niiskusest ja sellest kas on tegemist koore, okste, tüve või kändudega. [1] Rohtsed biokütused Õled ja energiahein, mõlemad saadakse põllumajanduslikult maalt. Kütusena saab kasutada nisu, rukki, odra ja kaera õlgi, mitmes riigis on põletatud ka nende teri. Õlgede kuivaine elementaarkoostis ja kütteväärtus ei erine oluliselt puidu vastavatest näitajatest, kuid kütteväärtus on siiski veidi madalam. Arvestades õlgede tarbimisaine tüüpilist niiskusesisaldust, mis jääb alla 20%, on õlgede tarbimisaine kütteväärtus isegi pigem kõrgem kui metsahakke kütteväärtus (tüüpilisel niiskusel 35 55%). Õlgede omadused sõltuvad tugevasti nii kasvukohast, kasvuajast ja kasvuaja ilmastikust, kui ka 5 mullastikust ja väetamisest. Lendaine sisaldus kõigub piirides 60 70%, mis on madalam kui puidupõhistel kütustel
kiirguse ja konvektsiooni teel Koldes on kiirguse osa üle 90%. Läbi küttepinna materjali, aga ka küttepindu katva välise ja sisemise sadestuste kihi kulgeb soojus soojusjuhtivuse teel. Kollete töö iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid näitajaid : Kolde soojuskoormus (soojusvõimsus)- kütuse põlemisel ajaühikus eralduv soojushulk kW, Qkolle = B Qat 6-1 kus, B - kütuse kulu kg/s, Qta- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg, Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2 Qkolle B Qat qA = = 6-2 A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3.
Tehis:koks) vedel(Looduslik:nafta, Tehis: raske kütteõli, kerge kütteõli, diislikütus, bensiin, põlevkiviõli jne.) ja gaasiline (looduslik gaas, Tehis: generaatorgaaspõlevkivigaas jne) kütus. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Kütuse tarbimisaine koostis: 𝐶 𝑡 + 𝐻𝑡 + 𝑂𝑡 + 𝑁 𝑡 + 𝑆𝑜𝑡 + 𝑆𝑝𝑡 + 𝐴𝑡 + 𝑊 𝑡 =100% Kütuse kuivaine koostis: 𝐶 𝑘 + 𝐻𝑘 + 𝑂𝑘 + 𝑁 𝑡 + 𝑆𝑜𝑘 + 𝑆𝑝𝑘 + 𝐴𝑘 = 100% 𝑝 𝑝 Kütuse põlevaine koostis: 𝐶 𝑝 + 𝐻𝑝 + 𝑂𝑝 + 𝑁 𝑝 + 𝑆𝑜 + 𝑆𝑝 = 100% Kütuse orgaanilise aine koostis: 𝐶 𝑜 + 𝐻𝑜 + 𝑂𝑜 + 𝑁 𝑜 + 𝑆𝑜𝑜 = 100%
A -> mustsusaste ja neeldumistegur on org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli praktiliselt võrdsed. Ε – on enamlevinud kehadele kindlaks kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Ct +Ht +Ot +Nt +St +At määratud ja tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. +Wt=100%, kus s- tuhk, w- niiskus, t- tarbimisaine. Tahke Emailvärvidel on 0,97 , ehk kiirgavad hästi soojust. kütuse suurenemisega suureneb nende C sisaldus kusjuures hapniku ja vesiniku sisaldus väheneb. Vedelkütuses esineb S org.te ühenditena, gaaskütustes aga kas vesiniksulfiidina või 17. Soojusläbikanne – kahe soojuskandja vaheline vääveldioksiidina
osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, Froonil suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. Konvektsiooniks nim. soojuse levikut, mis tekib teatava lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Ct Joonis: soojussisaldusega vedeliku või gaasiosakeste +Ht +Ot +Nt +St +At +Wt =100%, kus s- tuhk, w- edasiliikumise ja segunemise tulemusena. Soojusüle- niiskus, t- tarbimisaine. Tahke kütuse suurenemisega kanne on väga komplitseeritud, mida mõjutavad vooluse suureneb nende C sisaldus kusjuures hapniku ja vesiniku iseloom, kiirus, seadme geomeetriline iseloom ja sisaldus väheneb. Vedelkütuses esineb S org.te füüsikalised omadused. Newtoni valem: q=t [W/m2]. ühenditena, gaaskütustes aga kas vesiniksulfiidina või Soojusvoog seina ja voolava vedeliku või gaasi vahel on vääveldioksiidina
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
