mitteomavalt vahendajalt. (2) Keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega või seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Valitsuse määrusega. Tarbijakaitseameti õigused ja kohustused (1) Tarbijakaitseametil on õigus: 1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, seejuures vajadusel sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte; 3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste rikkumise kohta; 31) nõuda Eesti Vabariigi nimel kohtu kaudu kolmanda isiku poolse tarbijate õigusi rikkuva
• esindada tarbijat lihtkirjaliku volikirja alusel kohtus ja muus riigiasutuses ning suhetes kaupleja või tootjaga • korraldada tarbijakaitsealaseid uuringuid; • teha koostööd tarbijakaitse järelevalveasutustega. Tarbijakaitseameti kohustused on: • teostada järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise kohta • teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks • teavitada üldsust kaupleja ja tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve; • nõustada tarbijaid, tarbijaühendusi ja kauplejaid ning aidata kaasa nende tarbijakaitsealaste teadmiste täiendamisele • pidada läbirääkimisi ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega, sealhulgas turguvalitsevate
mitteomavalt vahendajalt. (2) Keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega või seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Valitsuse määrusega. · Tarbijakaitseameti õigused ja kohustused (1) Tarbijakaitseametil on õigus: 1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, seejuures vajadusel sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte; 3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste rikkumise kohta; 31) nõuda Eesti Vabariigi nimel kohtu kaudu kolmanda isiku poolse tarbijate õigusi rikkuva
2) takistamatult siseneda kaupleja majandus- või kutsetegevuses kasutatavatesse ruumidesse ning avada kaupu vedavaid veovahendeid kaupleja või tema esindaja või politseiametniku juuresolekul; 3) nõuda kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud asjakohast teavet; 4) peatada tarbijale ohtliku kauba või teenuse pakkumine ja müük, kasutades vajaduse korral pitseerimist või plommimist; 5) teha kauplejale suulisi hoiatusi ja juhtida tema tähelepanu tarbijakaitsealaste nõuete täitmata jätmisele; 6) teha ettepanekuid pädevale isikule või institutsioonile kaupleja tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks seadusega ettenähtud korras, kui kaupleja ei järgi oma tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõudeid; 7) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi.
rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953; RK s 04.12.97 jõust.03.01.98 - RT I 1997, 93, 1561; RK s 10.02.99 jõust.15.04.99 - RT I 1999, 24, 359 RK s 25.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999, 30, 415) Paragrahv 12. Riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti õigused ja kohustused (1) Tarbijakaitseametil on õigus: 1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, seejuures vajadusel sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte; (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) 3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus;
eesmärgist täidavad need institutsioonid oma rolli tarbijate seaduslike huvide kaitsmisel ja tehes seda omavahelises koostöös. Tarbijakaitseameti ülesanne on teostada järelevalvet tarbijaturul, kaitsmaks tarbijat ohtliku ja puudustega kauba eest, nõustada ja koolitada tarbijaid, lahendada tarbijate pretensioone, teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. Mitteassotsiatsioonilin Kodanikealgatuslik tegevus-inimeste osalemine oma huvide järgimisel e huvirühm ja avalike küsimuste arutamisel võib aga võtta ka teisi vorme peale ühenduste liikmeks olemise näiteks esinemine meediakanalites Näide: (sealhulgas Internetis) kommentaaridega, allkirjade andmine ja
võivad asutada tarbijaliite ja -keskliite. Tarbijaühingu ja -liidu volitatud esindaja(te)l on õigus: 1. kontrollida müüja kohustuste täitmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pädeva ametiisikuga või iseseisvalt; 2. koostada avastatud õiguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse ametiisikule või pädevale asutusele; 3. esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes. Tarbijakaitseametil on õigus: 1. teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 2. kontrollida käesoleva seaduse täitmist; 3. lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus; 4. teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud ettekirjutusi; 5. kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6
(7) Tarbijaühendus esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta. § 21. Tarbijakaitseamet (1) Tarbijakaitseamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. (2) Tarbijakaitseameti peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve, juhindudes käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest. Tarbijakaitseameti pädevuses on: 1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks; 2) teostada järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle; 3) lahendada või edastada asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks tarbija õiguste tagamiseks kehtestatud nõuete rikkumise kohta ametile esitatud kaebusi; 4) teavitada üldsust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija
Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse oma pädevuse piires välja anda haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. Üheks Tarbijakaitseameti põhifunktsiooniks on tarbija kaebuste lahendamine. Kohaliku omavalitsuse tasandil. Omavalitsuse ülesandeks on korraldada oma haldusterritooriumil tarbijate nõustamist ja abistamist. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus abistada ja nõustada tarbijaid küsimustes, mis on seotud kohaliku omavalitsuse enda poolt seaduse alusel pakutavate teenustega (eriti universaalteenused nagu soojaenergia-, vee-,
Tarbijakaitseameti peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve, juhindudes käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest. Tarbijakaitseameti pädevuses on: 1) teostada järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle; 2) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks; 3) lahendada või edastada asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks ametile tarbija õiguste rikkumise kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 4) teavitada üldsust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve;
74). Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra valdava osa tootjate sissetulekuid (Meel 2003: 75). Tarbijakaitse seaduse § 2 lõike 1 alusel on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega (Tarbijakaitseseadus 2004). Euroopa Liidus on tarbijakaitsealaste õigusaktidega tagatud kõigile õigus võrdsele kohtlemisele nii supermarketist majapidamistarvete ostmisel, elektriarve tasumisel kui ka näiteks muusika allalaadimisel. Euroopa õigusaktidega tagatakse tarbijatele võrdne kohtlemine, lubatud normidele vastavad tooted ja õigus hüvitisele, kui miski on valesti (Tarbija- ja turundusõigus 2011). Kuigi tarbijat kaitsevad kaudselt ka muud seadused (nt konkurentsi-,
Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse oma pädevuse piires välja anda haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. Üheks Tarbijakaitseameti põhifunktsiooniks on tarbija kaebuste lahendamine. Kohaliku omavalitsuse tasandil. Omavalitsuse ülesandeks on korraldada oma haldusterritooriumil tarbijate nõustamist ja abistamist. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus abistada ja nõustada tarbijaid küsimustes, mis on seotud kohaliku omavalitsuse enda poolt seaduse alusel pakutavate teenustega (eriti universaalteenused nagu soojaenergia-, vee-,
55 võimaldab Finantsinspektsioonil näiteks teenuse osutamise nõuete rikkumist otseselt siduda hinnanguga tegevusloa tingimuste täitmise kohta. Seega oludes, kus otsustatakse tegevusloaandjana kasutada kehtivat Finantsinspektsiooni mudelit, tuleb õigusloome käigus eraldi anda hinnang sellele, kas on õigustatud Finantsinspektsioonile teatud tarbijakaitsealaste pädevuste andmine (lisaks Tarbijakaitseametile), mis võimaldaks tal teostada sisulist järelevalvet tegevusnõuete (mis valdavalt tulevad võlaõigusseadusest) täitmise üle ning on ühtlasi tegevusloa omamise tingimusteks. Selline Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti koostöö võimaldaks ka märkimisväärselt tõhustada riikliku järelevalvet tarbijakrediidi sektoris. 2) Täiendada nõudeid tarbija maksevõime hindamisele ja tagada nende järgimine