nutta hilisemas eas. Peale tanutamist sai mõrsjast noorik. Kolmanda päeva keskseim sündmus oli nn rahakorjandus. Kõik külalised pidid teatud taldikule panema mündi ning seejärel tohtisid nad võtta lonksu viina. Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamismärguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on lõppenud. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda.
hilisemas eas. Peale tanutamist sai mõrsjast noorik. Kolmanda päeva keskseim sündmus oli nn rahakorjandus. Kõik külalised pidid teatud taldikule panema mündi ning seejärel tohtisid nad võtta lonksu viina. Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamismärguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on lõppenud. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Huvitavaid fakte Kihlasõrmus o Vanem kui abielu traditsioon.
saajarahvas. · Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. · Pruudivend tõi veimed lauale, mille taga istusid noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma" VEIMEVAKA JAGAMINE · Pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. · Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - pulmade lõhki tantsimine. · Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. · Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi. · Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. · Eriti Lääne- ja Lõuna-Eestis järgnesid pulmadele järelpulmad, kuhu tulid ainult ligemad sugulased.
Veimekirst toodi koos vakarahvaga või käidi eraldi kirstu toomas. Veimede jagamise algatas saajarahvas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. Veimed olid veimevaka sees. Pruudivend tõi veimed lauale, mille taga istusid noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Kasutatud kirjandus: Kalits, V
Noorpaar istus laua taga, laual viinapudel ja tühi taldrik. Isamees kutsus pulmalisi laua juurde ükshaaval, nimepidi ja tähtsuse järjekorras, vaheldumisi saaja ja vakarahva hulgast. Igaüks pidi taldrikule panema mündi ja sai siis lonksu viina. Rahakorjamine oli ühise abistamise vorme nagu ka pulmakoti kaasavõtmine. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Kohati on peetud ka kahekordseid järelpulmi: nädala pärast mehe kodus ja kahe nädala pärast nooriku endises kodus. Kuigi pulmakommetes on rohkesti tegemist viinaga, ei tähenda see, et pulmades oleks vanasti palju joodud. Põhiline jook oli õlu. Tänapäev
Algselt kutsuti pulma ainult abielus sugulased. Tuttavad, naabrid ja eriti noorrahvas pääsesid pulma ainult kontvõõraste ehk lapulistena. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Pulmade lõpetamine Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Eriti Lääne- ja
vastupuiklejaid vägisi. Kogutud raha jäi mõrsjale. Noorikuga tantsimine oli pulmatseremoonia vältimatu osa. Arvestades tantsimise funktsiooni muudelgi puhkudel, näib ka nooriku tantsitamine algselt kuuluvat muistsetesse viljakus-või sigivusrituaali. Hiljem on sellele otsitud muid seletusi. Noorik pidi oskama hästi tantsida. Mida paremini noorik tantsis, seda rohkem teda kiideti ja peeti lugu. Erandlik on teade Tõstamaalt, mille järgi nooriku tantsitamisega ,,tantsiti pulm katki", s.o. lõpetati pulmapidu. Esimene pulmapäev peiukodus lõppes noorpaari tseremoniaalse, vastavate kommete ja laulude saatel magamaviimisega. Väga levinud oli komme panna noorpaar esimeseks ööks magama lauta (eriti just lambalauta). Nõudeks oli, et magamisase oleks heintest ning nimelt mitut liiki heintest, mida peig oli niitnud. Asemeriided toodi pruudi poolt. Aseme tegi üles kaasanaine, harva ka ämm või pruuttüdrukud
Paeltega kokkuseotud suka- ja kindapaar oli "täiend anded". Vaesem pruut andis kas sukad või kindad, need olid "pooled anded". Pulma ametimehed said "suured kimbud", kus olid särk, sall, sukad ja kindad. Esimesena anti veimed ämmale- ja äiale, siis said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Põhja-Eestis oli tuntud vakatants: iga veimekimbusaaja pidi kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad, kapsasupp või liha puudumine laualt. Märguandeks oli ka näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui sellest ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi ja kombeks oli lahkuda. Peeti ka järelpulmi, kuhu tulid ainult ligemad sugulased. Need peeti, kas nädal pärast pulmi või pulmadele järgneval pühapäeval enamasti nooriku endises kodus
lahkumise järel omapead. Lihtsustatult öeldes on tedemist sadisti ja masohhisti suhtega. Huhuu terroriseerib Popit. Ahvib ehk matkib inimest. Põhiliselt siiski lõhub, raiskab ja reostab. Eriti eemaletõukavad on tema söömiskombed. Novelli teises pooles saab Huhuust ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud,leiab ta kinnikeevitatud metallkasti ning asub tegutsema ilmses usus, et kastis on viin. "Taevased ratsanikud". Vana türklane teenib raha tänavatel ahvi tantsitamisega. Vilepuhujaks on alaarenenud poiss nimega Bova. Ühel ööhakul kägistab näljane Bova magava türklase, võtab tema raha, sööb arutult ja proovib ära ka teised üldtuntud naudingud.Hommikuks on raha otsas. Bova tuleb tagasi ja vajub unne. Ahv, jäljendades süüdimatult poisi tegu, tapab nüüd omakorda tema. Novelli kompositsiooni peetakse matemaatiliselt täiuslikuks. Hoolimatu naudiskleja klammerdub hetkesse. See on mentaliteet, millel puudub tulevikumõõde
Tingimata käidi kaevul. Kohati juba söömise ajal toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamisega haakub põlletamine. Ka põll oli abielunaise kohustuslik riideese. Alles pärast mitmeid katsetusi leiti pölle õige koht ja seoti see noorikule ette. 4 Pulmade lõpetamine Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda.
Vanades allikates on üksikuid teateid eestlaste sigivus- või tõrjemaagiliste tantsude kohta. Palju tantsiti lõbustuseks see oli võimalus suhelda, emotsionaalselt väljenduda ja end näidata. Pulmades olid tuntud pulmarahva tantsulised liikumised ja pruudi tantsitamine. Esimesena pidi mõrsjaga tantsima isamees või peigmees, seejärel peiupoisid ja siis muu pulmarahvas. Mõrsja tantsis alles pärast tanutamist, mõnikord lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Kogu maal tuntakse mõrsja tantsitamist raha eest. Mardi- ja kadrikombestiku kohustuslik osa oli mardi- ja kadrisantide tants. Maagilise iseloomuga võis olla tantsimine tule ümber suvistel kalendripühadel. Tantsiti ka talgute lõpetusel, nädalavahetusel jne. Pidusid nimetati mitmeti: (küla)säru(d), subrik, tantsud, pitspall, simman.Tantsude vaheaegadel mängiti ringmängu (pillimees puhkas). Väljas kõlbas tantsuks siledam kuiv koht, erilised tantsuplatsid olid kiige juures. Külmal
annaabi.ee 
