filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt. Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt mängida.Ta on abielus olnud näitleja Eino Baskiniga ja on lavastaja Roman Baskini ema. Hiljem olid elukaaslasteks Ilmar Tammur ja Gunnar Kilgas.Ital on üks poeg abielust Eino Baskiniga. Baskin ütleb, et Ever võib hinge tagant ära anda viimase veeringu, olles ise piltlikut öeldes näljas nagu kirikurott, ja seejuures teha näo, et just praegu tõusis ta söögilaua äärest vähemalt Versaille palees.Talle on looduse poolt palju antud ja muidugi ei ole ta ise seda jätnud."Ta armastab vaadata mitte ainult teatrietendusi või uudiseid, vaid on ka kirglik spordihuviline. 1953
otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom Paulus – Egon Nuter Joonatan – Margus Oopkaup Ello – Katrin Kohv Tralla – Aire Koop Kati – Vilma Luik Jaak Lõoke – Ilmar Tammur Jaan Lõoke – Ain Lutsepp Sulane – Oskar Liigand Maret – Rita Raave Inriid – Kaie Mihkelso Jaanus Roog – Jaan Rekkor
Looduskaitseühing Kotkas Looduskaitseühing Kotkas on Eesti looduskaitseorganisatsioon, mis loodi 1989 aastal, kolme mehe poolt. Kelleks olid Einar Tammuri, Urmas Selliste ja Olev Merivee. Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne aasta jooksul kotkameeste klubi, mis sai ametliku nime Kotkaklubi(1999), kuhu kuulub 29 liiget. Kotkameeste ühing töötas 15 aastat Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja
reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused.
Miks mõne inimese küüned on hapramad kui teisel ja mida saab teha olukorra parandamiseks? Inimene on üks tervik, seega ei saa vaadelda mistahes probleemi tema kehas kogu organismist eraldi. Haprate küünte tekkepõhjusi võib olla mitmeid, eelkõige ja ühe peamisena nimetaksin geneetikat. Tüdrukutel tasub küsida ema käest tema küünte kohta, kui emal on küüned haprad, siis suure tõenäosusega on nad seda ka tema tütrel. Sellisel juhul on pikki naturaalseid küüsi kasvatada väga keeruline, kuid ka lühike hooldatud küüs võib olla väga kaunis. Küüned võivad haprateks muutuda ka mingi lühema või pikema kroonilise haiguse tagajärjel. Sel juhul tuleks eelkõige tegelda oma põhihaiguse raviga ja alles seejäral, kui haigus on likvideeritud, on mõtekas hakata ravima küüsi, enamsti aga küüneprobleemid taanduvad iseenesest, kui haigus on organismist hävitatud. Rasedus ja hormonaalsed muutused on üks sagedasemaid küünteprobleemide põhjustajaid.Ka ravimid v...
Panso. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. Lisaks jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1950. aastaks oli lõpetanud kolm lendu ja kool suleti. Algab rängimaid perioode L K-i elus, ta arreteeriti 1950. aastal ning ta pidi veetma 5a venemaal., vanglas. Peale vanglasolemist naases Leo tagasi kodumaale ja töötas Filharmoonias. Siis kutsus ta Ilmar Tammur ta Draamateatrisse, kus Kalmet lavastas veel 7 lavastust, millest kõige silmapaistvam oli Schilleri “Don Carlos”. Lisaks 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht.
Aga sõbrad meelitasid teda Moskvasse GITIS e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. 1953. aastal pärast lõpetamist asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios ja kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Seejärel tuli juurde tööd ka Draamateatris. Tolleaegne Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur leidis siis, et Ita Ever on pisike ja pisike on ka tema hääl. 1957. aastal oli tal esimene estraaditöö ,,Kellega seda ei juhtu". (3) 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas Lavastaja Gunnar Kilgas oli Ita kaaslane 43 aastat. Tema lahkumine kujunes valusamaks, kui arvata oleks osanud. ,,Ma tunnen Gunnarist kohutavalt suurt puudust", tunnistab ta, Gunnar haris
kirik, mis on aga võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud. Koguduse käsutusse jäi seega vaid pool kirikusaalist. Vaheseina taha rajati Rahvamuuseumi ladu ning tiibhoonesse Eesti Spordimuuseum. Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor. 1971 moodustati aga naiskoori baasil juba tänaseni tegutsev segakoor. Alates 9. jaanuarist 1979. aastal teenib kogudust õpetaja Harald Tammur (1917-2001). Krikust tänapäeval 1989 hakkas taas tegutsema pühapäevakool, mille kõrvale loodi ka lastekoor. 1990 asutati esimene sõjajärgne noortekoor. Segakoor oli juba varem ning 1999 lisandus veel neljaski - kammerkoor. Pereraadio kuulajateni jõudis jumalateenis Tartu Pauluse kirikust esmakordselt 17. märtsil 1996. Alates 14. jaanuarist 2001 läheb aga igal pühapäeval eetrisse otseülekanne jumalateenistusest, mida saab kuulata ka interneti vahendusel. Alates 6
XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa - Tatjanat. Keskkooli lõpetas ta 1950. aastal. Peale keskkooli oli tal õppida Tartus arstiks. Sõbrad aga meelitasid teda astuma Moskvasse GITIS- e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. Peale lõpetamist 1953. aastal asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle. Tolleaegne Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur leidis siis, et Ever on pisike ja pisike on ka tema hääl. 1957. aastal oli ta esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu". Draamateatris tutvus ta oma tulevase abikaasa Eino Baskin ´iga, nad olid abielus aastail 1954 1958. Nagu noorele näitlejale ikka, peale kooli lõpetamist oli Everil teatris tööd vähe ning seepärast esines ta ka raadio, kuuldemängudes. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Veel on ta mänginud filmides (Naine
Ta pidi ka episoodilisse ossa panema kõik võimed ja oskused, et tähelepanu äratada." Salme ei ole eelistanud ühte lavastajat teisele või ühte partnerit teisele, ta pidas oluliseks oskust töötada kõigiga. Ilmselt just see oskus avas talle võimaluse töötada paljude erinevate lavastajatega nagu näiteks Hilda Gleser, Paul Sepp, Leo Kalmet, August Sunne, Leo Martin, Voldemar Alev, Eduard Trük, Hando Kompus, Oskar Põlla, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt. Reek: "Ma ei sa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav. Siis ei saa tekkida niisugust asja, et mulle ei meeldi lavastaja. Näitleja õpib ennast tundma erinevatest tahkudest, kuna üks lavastaja õpib sind tundma ühest, teine jälle teisest kandist." Salme Reek vajas Lavastajat tema suunavaid nõuandeid, tähelepanekuid, julgustavat sõna
In 1939, it purchased itself the stylish Art Nouveau building of the former German Theatre where it has remained to this day. In Soviet times its name was The Tallinn Drama Theatre, but it was changed back in 1989. In 1967 in addition to its 426-seat big auditorium a 159-seat small stage was opened. In year 2004 70-seat Paintshop stage was opened. The theatre has been led by many outstanding directors: Leo Kalmet, Priit Põldroos, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla, and Merle Karusoo. Nowadays it works under the artistic director Priit Pedajas and general director Rein Oja. Estonian State Puppet & Youth Theatre Estonian State Puppet Theatre started in 1952. It was the first theatre for children in Estonia. The theatre started with puppeteer hidden behind the screen in 1952, has now become a rapidly developing theatre, which is open for different experiments. For decades it was led by its founder
,,Infarkt" 1970 jpt. Veel repertuaaris: Eesti klassika (Koidula, Kitzberg, Luts, Vilde) Maailmaklassika (Shakespeare, Ibsen, Brechti huvi hakkas tekkima) Vene klassika (Tolstoi, Tsehhov, Gorki) Kaasaegsed nn vennasrahvaste näidendid, nt läti autorite teosed (Priede, Vigante, Gulbis). Teatrite struktuur ja juhtimine: · Teatrite struktuuris eelneva perioodiga võrreldes erilisi muutusi ei olnud · Riiklik dotatsioon 1950. aastate II poolel 40-50% · Draamateatrit juhtis Ilmar Tammur · Vanemuist juhtis alates 1955. a taas Kaarel Ird, kes oli olnud 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht · Ugalat juhtis Aleks Sats · Rakvere teatrijuht Kulno Süvalep (1961. Vanemuises) · Pärnu teater oli pärast Irdi lahkumist 1955-1957 peanäitejuhita, 1957-1960 juhtis teatrit Enn Toona, 1960-1962 Arthur Ots · 1965 loodud Noorsooteatrit asus juhtima Voldemar Panso Muusikateatrist: · 2 muusikateatrit Estonia, Vanemuine
1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht, Panso lõpetas 1955 esimese eesti diplomeeritud lavastajana GITISe ja tema läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris tehtud diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”. Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised, emotsionaalselt mõjuvad klassikatõlgendused – Lermontovi „Maskeraad” (1954,
kindlastivaimsem kui tänapäeva kaubakeskused. Ajad muutusid ja vabadus saabus. Et kaardil püsida, pidi ka Valge Daam endale selgeks tegema moodsad ärielu märksõnad. ,,Innovatiivne", ,,uus", ,,multimeedia" ei jätnud puutumata ka teatrit. Teater läks eluga kaasa. Tulid uued lavastused ja vahetusid algul kolme, siis juba kahe aasta takka ja lõpuks igal suvel. Ülevaade lavastustest : 1979 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Ilmar Tammur, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Voldemar Peil Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar 1991 ,,Valge Daam" Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1995 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1998 ,,Taani prints ja Valge Daam"
aastal. Küla nimi tuleneb järves asuvast suurest Varesekivist, millega arvatakse seotud olevat Jäälahingu asupaik. Ka selles ridakülas on põhilisteks tegevusvaldkondadeks olnud kalapüük ja köögiviljakasvatus. Nagu enamus Peipsi äärseid külasid on ka Varnja näol tegemist vanausuliste külaga. Varnja kaunist keskkonda on suvitamispaigana kasutanud nii Georg Ots kui ka Mihhail Lotman. Külast on pärit teoloog ja vastupanuliikumise tegelane Harald Tammur, kes koos kahe teise Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmega peitis okupatsioonivõimude eest ära esimese Eesti riigilipu (Aug, 2007). Piirissaare vald Piirissaare vald asub Peipsi järves samanimelisel saarel. Rahavapärimuse kohaselt tekkis saar heinasületäiest, mille Kalevipoeg oma pea alla pani kui kaldal Venemaa-reisi väsimust välja puhkas, kuid mille sorts ta pea alt ära tõmbas ja järve heitis. Lained katsid heina liivaga ja nii tekkiski saar
nooruses arvasin, kuid "Nukitsamehe" nad Võrru, kus nad usun, et olen teinud õige Vanamoori rolli eest, elasid neli aastat kuna valiku. Näitleja amet on kuid eks neid fänne oli Ita omandas võru keele ikkagi minu kutsumus. koguaeg." liiga hästi ning nad kolisid Tallinna, kus Ita Ilmar Tammur ja mil valitses Tõnu elab praegugi. Noorena Gunnar Kilgas. Kilgasest lahkumineku meeldis Ita paljudele, Praeguseks on Ital järgne meeleolu. Kati tänu tema punaste juuste lapselapsed Mirjam ja (Katrini lapsepõlve ja tedretäppide poolest. Alfred . Naine on üks hüüdnimi.), on olnud Noorena ei mõelnud Ita Eesti kuulsamaid ja kolm korda abielus ning
Näiteks Lutsu ,,Tagahoovis" segunes Irdile omane mahlakas rahvalike tüüpide galerii ja tugevalt kriipiv sotsiaalne alatoon. Pooldas heal kirjandusel rajanevat realistlikku teatrit, valdas rahvuslikku omapära lavalist väljendamist, folkloorihuvi. Olustlikulisrealistlik suundumus kõlab ka lavakujunduses, realistlikud osapooled koos tinglike märkidega (maalitud taust), naiivrealistlik. Brechti teatri ideaalid. Sotsiaalset olustikku uurida ja analüüsida. Ird oli olmerealismi esindaja, Tammur aga sotsialistliku realismi ajal lavastaja. Tammuri jaoks oli oluline, et lavastus oleks ideeliselt selge ning mõningate romantiliste sugemetega. Tema stiil oli jõuline: kontrastid, tugevad kired, dünaamilised massistseenid. 4. Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle rezii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage. Psühholoogiline realism on midagi tavalist, midagi mis ei ole uuenduslik. See on piiritlemata ja hinnangulisena kasutatav