laagerduma. Sotimaal valmistatud viski on seaduste kohaselt viski alles pärast kolm aastat kestnud laagerdumist. Vaadis omandab viski nii eriomase aroomi, maitse kui värvi, seetõttu valivad viskivalmistajad vaate väga hoolikalt. Olenevalt tootest ja tootjast kasutatakse: Olenevalt tootmise traditsioonidest kasutatakse viski "küpsemiseks": a) Vanu vaate, mida on eelnevalt kasutatud serri või bourboni hoidmiseks; b) Uhiuusi tammevaate, mida on seest põletatud. 5 Valmistamise eripärad Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Linnaseviski (malt whisky). Valmistatakse idandatud odrast
ja marju on lihtne kergesti vigastada. vaatidesse käärima. Palavates regioonides pole tarvis Käärimisprotsess kestab 1-6 oodata viinamarjade täielikku nädalat, olenevalt aastaajast ja küpsemist (õigeaegne saagikoristus veinisordist. Esmaklassilise valge laseb saavutada happesuse, veini valmistamiseks peetakse kõige alkoholi ja aroomi optimaalse sobivamaks tammevaate. vahekorra veinis) Valge veini valmistamiseks peab Seejärel selitatakse veini temperatuur käärimisprotsessi naturaalsete vahenditega (želatiin, vältel olema madal. munavalge, kuiv veri jne). Kõiki Käärimine toimub seni, kuni neid aineid kasutatakse ametlikult suhkru koostis veinis ei saavuta ning võetakse lõpuks veinist välja.
(Washington, New York); Kanada. Sauvignon Blanc Sort on levinud üle maailma nii nagu ka Chardonnay. Kergesti äratuntava maitsega sort, mis pärineb Bourdeaux st. Eelkõige iseloomustab teda rohelus ja värskus. Peamised piirkonnad on Loire´i org ja UusMeremaa ning kummalgi puhul ei kasutata tamme. Teistes piirkondades proovitakse uut tamme* maitse värvikamaks muutmiseks. * Uue tamme all mõeldakse täiesti uusi tammevaate. Selleks vajaminev puit saadakse enamasti Prantsusmaalt ja Ameerikast. · Värvus : hõberohekas kuni kahvatukollane. · Lõhn: rohelised lehed, muru, hein, tikker. · Maitse: aromaatne, värske õun või laim, niidetud muru. · Tekstuur: kõhn ja nõtke. · Piirkonnad: Loire´i oru ülemjooks ja Touraine, Bourdeaux; UusMeremaa (Marlborugh); Lõuna Aafrika (Darling Hills, Constantia, Walker Bay); Tsiili (Casablanca Valley ja Coastal Ranges). Prosecco
Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides. Käärimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 nädalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kõige sobivamaks tammevaate. Kääritamine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga ning see kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril. Valge veini valmistamiseks peab temperatuur käärimisprotsessi vältel olema madal. Tooraine ettevalmistamine.Veini valmistamiseks kasutatavad õunad ja marjad peavad olema küpsed. Head veini ei saa pooltooretest karusmarjadest, mida kasutatakase konserveerimiseks. Õunad pestakse, marju pole vaja pesta. Õunad purustatakse ja mahl pressitakse välja
jõuline täidlane marjane, tuline, piisavalt puud ja tugev hape, ent heas tasakaalus. Järelmaitses tugev vürts. Lagunilla, 1885 asutatud veinimaja Riojas. Toodab suhteliselt õhukesi, kergeid hinnalt alla keskmise Rioja veine. LAN, modernsust rõhutav Rioja tootja ( Rioja Alta). Firma asutatud 1973, nimi moodustatud kolme veiniprovintsi (La Rioja, Alavesa, Navarra) esitähtedest. Toodab aastas u 15000 hl veini, reklaamib ennast 21. Sajandil bodegana ja kasutab kõiksugu eri tammevaate, sh isegi Vene tamme. · LAN Rioja Reserva (1997): Aroomis suits ja mustade marjade mahlakas lõhn. Maitse ühtaegu tuline, marjane ja magus- tammine. Hea tasakaal. Leganza, Bodegas Leganza, kuulsale Rioja tootjale Faustinole kuuluv La Mancha veinimõis (524 ha). Veinid valmistatakse orgaanilisel viisil. Marques de Arienzo, Rioja üsna uus tootja ( firma asutatud 1972), kes ometi harrastab nn vana stiili, s.t valmistab suhteliselt õhukesi, tammiseid ja tuliseid veine.
KONJAK Kõige hinnatum brändi, mille nimi tuleb Prantsuse linna Cognac järgi. Mida lähemal tsoon linnale, seda hinnatum konjak. Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis valmistatud antud linna piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes. Konjak on Prantsuse kaubamärk, mida reguleerib konjakiseadus Vanim on Martell- alustas tootmist 1715; kõige suurema läbimüügiga Hennessy Minimaalne destillaadi aeg 2,5 aastat, kasutatakse parimaid tammevaate. Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm. Ka kõrgema alkoholisisaldusega konjakeid. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse klassidesse VS segu kõige noorema vanus 2, aastat VSOP vähemalt 4 aasta, ka vanemad Napoleon 5-25 aastat XO põhiliselt üle 20 aasta vanad Veel on ka nimelised konjakid, milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana
Nõrutatakse enne käärima panemist. Saadud mahl pannakse 12-48 tunniks seisma suurtesse anumatesse. Selle aja jooksul settivad väiksemad kivikesed ja muud heljumid, kui neid veel mahla sisse jäi, anuma põhja. 2.2 Fermenteerimine ja selitamine Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides. Käärimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 nädalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kõige sobivamaks tammevaate. Kääritamine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril. Valge veini valmistamiseks peab temperatuur käärimisprotsessi vältel olema madal. Järgnevalt selitatakse veini naturaalsete vahenditega (zelatiin, munavalge jne). Kõiki neid aineid kasutatakse ametlikult ning võetakse lõpuks veinist välja. Samuti kasutatakse neid eraldamaks veinist tahkeid heljumeid, mis muudavad veini häguseks. Veini selitatakse, et
Veinid on kuivad, mineraalsed, veidi vürtsised (valge pipar) ja võivad pudelis küpsedes saavutada Burgundia veinidele omase täidlase-võise maitse. Macabeo Põhja-Hispaania enimkasvatatud valge sort, saanud väga populaarseks ka Roussillonis. 1980. aastatel oli Prantsusmaa tähtsuselt kaheksas valge marjasort. Riojas nimetatakse seda Viuraks. Veinid on lillelised ja aromaatsed, suhteliselt madala happesusega, elegantselt kuivad. Valmistamisel kasutatakse ka tammevaate, msi lisavad veinidele veidi vürtsi ja parkainerikast selgroogu. Enamjaolt segatakse hulka pisut teisi viinamarjasorte. Puhtast Macabeost ehk Viurast ei valmistata veini selle madala happesuse tõttu. Kasutatakse ka Cava valmistamisel. Marsanne populaarne sort Lõuna-Prantsusmaal, Austraalias ja Californias. Marsanne on iseloomuga ja täidlane, seega on traditsiooniline tantsupartner aromaatsem ja happeline Roussanne, aga ka Viognier ja Rolle ehk Vermentino
Esinaps ja pete hoitakse kinni ning nad lähevad edasisele destilleerimisele. Laageramine alkoholi vastuvõtjast pumbatakse viski piiritushoidlasse, kus ta valatakse tünnidesse ja pannakse laagerdama viskimeistri ja aktsiisiametniku pideva järelvalve alla. Vaikstetes ja pimedates laoruumides võimaldavad tammepuust tünnid ,,elaval" piiritusel ,,hingata" ning mitme aastate möödumisel valmib pehme ja küps viski. Sotimaal kasutatakse ainult eelneval kasutusel olnud tammevaate. Enamasti on vaatides küpsenud burboon, sherri või portvein. Umbes 10% viskist lendub ,,inglitele" (angel share). Enamik tänapäeval müüdavatest viskimarkidest on linnase- ja teraviljaviski segud, sest see koostis on leidnud maailmas parima vastuvõtu. Teraviljaviskit toodetakse Coffcy viskivabrikus, mis loodi 1831. aastal sellenimelise aktsiisiametniku poolt. Segatud viskit hoitakse pika aja jooksul tünnides,
auke taguda. kem on maitseid ja aroome, kuid nides. Mõnedes ajaloolistes Bordeaux´ või Toscana veinimajades hoitak- liialt kaua oodates muutub jook se veini ikka veel suurtes betoonmahutites, paarikümne aasta eest moes vastikult mõruks ja karedaks. Veini puhul kulub tõmmise saamiseks (mait- olnud fiiberkiud on aga asendunud roostevaba terasega. Tammevaate on seratsiooniks) aega päevi ja nädalaid. Vaid roosa veini valmistamisel on eri suurusega, eriti populaarseks on saanud Bordeaux´st pärinev 225-liit- kestade kokkupuuteaeg mahlaga vahel ainult tundidega mõõdetav. rine barrique, kuid laialt on kasutusel ka 500-liitrised vaadid. Saksamaal, Tasahilju algab ka käärimine. See võib toimuda metsiku pärmi abil või laboris kultiveeritud pärmitüve kasutades. Kõik oleneb veini tüübist. Na-
annaabi.ee 
