Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Talvekindlamad on 2...4 võrsega teraviljataimed, millesse on kogunenud küllaldaselt varutoitaineid. Talvetingimustele vastupidavavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil. See periood jaotatakse kaheks faasiks: Esimene faas taimel algab siis kui õhutemperatuur päeval on üle 5° C ja öösel langeb 0°C. Karastunud taimede lehtedes suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10 kuni 12°C külma
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed
Taliteraviljade peamiseks erinevuseks suviteraviljade ees on see, et nad peavad oma saagi moodustamiseks läbima jaheda perioodi. Selle perioodi pikkuseks peab olema 30...65 päeva ja temperatuuriks 0...3°C. Kui niisugused tingimused puuduvad, ei hakka teraviljad kõrsuma, ega anna seetõttu ka saaki. Kevadkülvi korral jäävad nad aga kuni sügiseni võrsumisfaasi. 8.Taliteraviljade talvitumine: Talvekindlamad on 2...4 võrsega taimed, millesse on kogunenud piisavalt varuaineid. Talvetingimustele vastupidavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil. Eristatakse kahte perioodi: 1. I karastumisfaas toimub siis, kui õhutemperatuur on päeval üle 5°C, öösel langeb aga 0°C lähedale. Piisava valguse olemasolu tõttu on fotosüntees intensiivne, kuid jaheduse tõttu on kasvuprotsessid aeglased. Taimed koguvad siin varuaineid. Selles faasis taluvad taimed -10...- 12°C külma. Sobivate tingimuste korral läbitakse see faas 5...7 päevaga; 2
vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Äärmustemperatuuride mõju metsale: Eesti looduslikult kasvavad metsapuuliigid on enamasti külmakindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber puhkeperioodile (talvetingimustele). Puittaimede talveks ettevalmistumisele avaldavad välistingimustest mõju õhu- ja mulla temperatuur, niiskus ja päikesekiirgus. Eriti oluline on mulla veevaru suvel ja sügisel, sest see soodustab suvel puude arengut ja kasvu aga ka talvekindlust. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad talvel külmuda, (eriti kui suvi on olnud
Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused.
Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused.
Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterežìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber puhkeperioodile (talvetingimustele). Puittaimede talveks ettevalmistumisele avaldavad välistingimustest mõju õhu- ja mulla temperatuur, niiskus ja päikesekiirgus. Eriti oluline on mulla veevaru suvel ja sügisel, sest see soodustab suvel puude arengut ja kasvu, aga ka talvekindlust. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel
temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber puhkeperioodile (talvetingimustele). Puittaimede talveks ettevalmistumisele avaldavad välistingimustest mõju õhu ja mulla temperatuur, niiskus ja päikesekiirgus. Eriti oluline on mulla optimaalne veevaru suvel ja sügisel, sest see soodustab suvel puude arengut ja kasvu. Sügisene varu soodustab eriti juurte ettevalmistumist talveks, sest juurte elutegevus kestab mulla külmumiseni. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine
(alla 0º C) vegetatsiooniperioodil ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Meie metsi moodustavad puuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber talvetingimustele. Enne talve läbivad võrsed mitu arengufaasi. Esialgu on nad puitumata, rakud nõrgalt diferentseerunud ja varuained neisse ei kogune. Järgmises faasis on rakud poolpuitunud, nad diferentseeruvad ja neisse hakkab kogunema varuaineid. Pärast seda võrsed puituvad ja muutuvad talvekindlaks. Puittaimedel on oluline lõpetada kasv õigel ajal, sest mida pikem on varuainete kogumise periood, seda talvekindlamad on võrsed. Talveks valmistumine algab kasvu lõppedes ja kestab lehtede varisemiseni
annaabi.ee 
