Kliimavöötmed KLIIMAVÖÖDE TEMPERATUUR SADEMED ÕHUMASSID Arktiline Külm Vähe AÕM kliimavööde Lähisarktiline Talv: külm Talv: Vähe Talv: AÕM kliimavööde Suvi: mP; cP Suvi: mP; cP Suvi: mPÕM; cPÕM Paras mP: Suvi: Jahe(8°C) kliimavööde Talv: Soe(5°C) mP: Palju mPÕM cP: Suvi: Soe(20°C) cP: Vähe cPÕM Talv: Külm(-15°C) Lähistroopiline Talv: mP; Cp Talv: mP; cP Talv: mPÕM; cPÕM kliimavööde Suvi: kuum Suvi: Vähe Suvi: TÕM Troopiline Kuum Vähe TÕM kliimavööde Lähisekvatorjaalne Talv: Kuum ...
Lugemiskontroll Raamat: Jäälohe Autor: George R.R. Martin Raamatu pealkiri on sellepärast „Jäälohe“, et raamatus kirjutab Jäälohe suhtest tüdrukuga ja ta võitlusest. Enamus oli kirjutatud Adarast ja tema olemas olust. Tema suhetest teistega ja kui eriline ta oli. Võitlusest tulelohedega ja Adara põgenemisest, kui isa tahtis ta lõunasse saata. Adara põgenes kodust ja peitis end suure tamme otsa. Ta nägi pealt kuidas kolm loheratsaniku ta onu Hal i tapsid. Ehmatusest jooksis ta jõe äärde ja peitis end koopasse, loendades päevi, mil tuleb ta sünnipäev, sest siis saabub ka külm ja jäälohe. Peale tukastamist ärkas ta ja tundis külma. Koopa ees oli jäälohe, kes kunagi suvel ei ilmu. Adara palus, et lohe viiks ta maale, kus on alati talv ja külm. Viimasel hetkel kuulis ta isa karjatus ja hakkas nutma. Ta pis...
AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sel...
Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta Sajab kogu aasta hästi Talvel kuiv 0-10 mm lõikes üsna ühtlaselt palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on...
Loodusvöönd Levik Kliima Mullad Taimkate 1. Ekvaatorilähedastel M ( sajab palju, Ferraliit mullad, Liigirikkaim. Ekvatoriaalne aladel. T kõigub vähe. ) toita. vaesed. Pool maailmast vihmamets Keemiline mur. elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised. Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. ...
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karus...
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev j...
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *ma...
PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - man...
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõ...
Tundra ja metsatundra Tundra Metsatundra Kliima Äärmiselt külm kliima- Metsatundra jääb arktiline kliimavööde. Talv lähisarktilise vöötme on tundras pikk, külm ja lõunaservale, kus talv on tuisune. Keskmine külm ja suvi soojem kui temperatuur on -34 kraadi. tundras. Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pi...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atm...
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...
Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad ...
Geograafia KT kordamine. Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa 1 hõlmab peaaegu kogu maismaast 3 jaguneb: haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul var...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega...
KEILA KOOL 6 F Klass MARKKUS SILDAM Eesti Ilmastik Referaat Juhendaja H.ISRAEL Keila 2013 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4 2. Eesti ilma mõjutajad 6 3. Neli aastaaega 6 3.1 Kevad 3.2 Suvi 3.3 Sügis 3.4 Talv 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6 5. Kokkuvõte 7 6. Kasutatud materjalid 7 Sissejuhatus See referaat on kirjutatud teemal Eesti Ilmastik. Kindlasti olete märganud ,et Eestis on väga muutlikud ilmaolud. Öeldakse ju rahvasuuski 9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka kevadet. Töös peatume pikemalt teemadel 1. ...
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi. Näide: Iga anarhist on vabaabielu pooldaja Mõned valitseva partei liikmed on anarhistid --------------------------------------------- Mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad Näite jätk Iga x on y Mõni z on x ------------------- Mõni z on y Loogika ...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) GEOGRAAFILI- ...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mõju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks. aurumine ...
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
RIIKIDE TÖÖLEHED-HIINA Asukoht Ida- ja Sise-Aasia Ametlik nimetus Hiina Rahvavabariik Pealinn Peking Pindala 9572900km Rahvaarv 1 298 848 000 Riigikeel hiina Peamine religioon budism, taoism Rahaühik jüaan Peamised ekspordiartiklid tekstiilitooted, jalatsid, mänguasjad, kütus SKP inimese kohta(dollarit) 780 Interneti domeen .cn Ajatsoon(GMT) GMT+0800 Autode sõidusuund parempoolne Elekter 220V Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u. 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia...
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Lo s -Ang e le s e ja Alic e S p ring s -i Kliim a võrdlus e d Los Angeles · Ameerika Ühendriik · Põhja-Ameerika manner · Ameerika maailmajagu · Koha kordinaadid 35N 118W · Lähistroopika kliimavööde · Kõige külmem kuu,temp: 13 °C jan · Kõige soojem kuu,temp:23 °C aug · Üldine kliima,selles kliimavöötmes 12-20 °C · Temperatuuri amblituut- 10 °C · Aastase sademete hulk: 373(mm) Talvel · Mereline kliima,sest temperatuuri kõikumine on väike, sademeid palju,talved pehmed ja suved jahedad. Los Angelese kliimadiagramm Jan. Feb. Mar. Apr. May June July Aug. Sept. Oct. Nov. Dec. Year Temp. ° C 13 14 15 17 18 20 23 23 22 18 17 15 18 Precip. mm 78 85 57 30 4 2 0 1 6 10 27 73 373 Alice Springs · Austraalia...
kliimavöötmed Õhumassid Õhutemperatuur Sademed Tuuled aastaajad Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne õhk Aasta ringi väga palav (>25°C). Väga palju sademeid (> Passaadid Aastaajad vööde (EÕ) Õhutemperatuuri ööpäevane 2000mm/a). puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud. Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad ini...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Üldandmed Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon 547 030 km² Pindala Prantsusmaa embleem Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa lipp Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib ...
Hiina Hiina tihedaim asustus on Pekingis ja Shanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele tagamaks hiinlaste rohke kalapüügi ja tiheda kaubavahetuse. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes teiste riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inime...
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
2008 Sonett Sonett on 13.saj Itaalias loodud keeruline luulezanr. Sonette on kolme liiki: inglise, prantsuse ja itaalia. Sonett sügis, mis sellel lehel esineb on inglise. Ta koosneb 4+4+4+2 ridadest. Sügis Väike preili Sügis tuli - kaasas palju värve oli. Akvarekkud, õlivärvid, uueks lõi kõik puntras närvid. Vahtrapuudel nagu tuli nõnda värvikirev lumi oleks justkui löönud lärmi katsu seda teha järgi. Siiski tulid külm...
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tuge...
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt....
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Luuleanalüüs Paul-Eerik Rummo ,,Saatja aadress" Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul- Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioon...
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan, шквал- pägi, tormituul. Видимость- nähtavus, Осадки- sademed, Безосадки- ilma sademeteta, Снег- lumi, мокрыий снег- märg lumi. снег метёт- tuiskab lund, дождь- vihm, град- rahe, лёд- jää, обледенеть- jäätuma, гололёд- kiilasjää, скользко- libe. опасно- ohtlik. леденая каша- jääsupp. мороз- külm. айсберг- jäämägi. гора льда- jääpank. ледох...
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas ...
I variant Olgu meil laused: A Sajab vihma E On suvi B Sajab lund F On talv C Sajab rahet G On külm D Sajab H On soe Kirjutada valemite abil: a) Talvel ei saja vihma Õige vastus: F¬ A [4 punkti] Tüüpilisemad vead: F&¬A "On talv ja ei saja vihma" [0 p] F¬A Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaarne variant) [0 p] 0 p - 68% 1 p - 0% 2 p - 0% 3 p - 0% 4 p - 32% b) Mitte kunagi ei saja korraga vihma, lund ja rahet Õige vastus: D¬ (A&B&C) [4 punkti] Tüüpilisemad vead: ¬(A&B&C) "Korraga ei saja vihma, lund ja rahet" [3 p] ¬D(A&B&C) Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutat...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat TUNDRA Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget me...
annaabi.ee 
