ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni iluga.(lk 221)ja (lk 218) Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega.(lk 94) Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt üksikut taime. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. (lk 312) Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv
ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni iluga.(lk 221)ja (lk 218) Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega.(lk 94) Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt üksikut taime. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. (lk 312) Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv
ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis; ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme õhu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljas tormava tuisuga. Luuletustes on ära tunda kirjaniku enda hingeelu, mis on sarnaneb rahuliku või tormitseva talvise loodusega. Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd.
kirjutatud. Koidulal aga hoopis vastupidi, kelle read lumest ja külmast tunduvad karmid, ranged ja kurvad. Külma lume all nad leidsid Paiga sinule, Kivi alla ära peitsid Sooja südame. ... Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Tema luuleridadest lugesin ma välja, et talv on pikk ja lumeküllane. Koidulal möödub see kiiresti. ... Talve sammu viimaks võidab Künkalt kevade, Kuhu võidupärgi köidab Endal' päikene.
löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") ,,Talv"-Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi talvel. Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab,
üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi talvel. Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab,
tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi talvel. Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab,
sügise on metsa ees. tume sügise. Pilved kiirelt kihutavad, Kajakate kisa oksad keevad tuuledes. rannaäärsel veel Tuule mühin, metsa kohin, osa neist on lennus, lehed puru, sambla sees. teine kaljudel 5 TALV Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi talvel. Külm Tuisk Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Need lumelained väljal,
tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi talvel. Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab,
oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. (“Pilved sõudvad, kase kohin”) --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel – osa neist on lennus, teine kaljudel. (“Sügisene rand”) 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi talvel. Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab,
mängulisusega. Duchampi varajased futuristlikud maalid: Kurb noor mees rongis. 1911 Trepist allalaskuv akt. 1912 *Tõeliselt revolutsiooniline kontseptsioon, millega ta lõpuks kunstiajalukku läks, oli aga nn ready-made, ehk suvaline objekt, mis on kunstniku signatuuriga tõstetud kunstiteose staatusse. Esimene neist oli tavaline jalgratta ratas pealkirjaga „Jalgratta ratas“ (1913). 1914. aastal järgnes „Apteek“ – graafiline leht talvemaastikust, millele Duchamp lisas kaks väikest rohupudelit. *1915. aastal kolis ta Ameerikasse, kus 1917. aastal New Yorgis elades pani näitusele välja oma kuulsaima ready- made'i, kellegi R. Mutt'i allkirjaga varustatud pissuaari pealkirjaga „Fontään.“ Samal ajal tekkisid tal sidemed dadaistliku liikumisega, millele oli samuti omane nihilistlik arusaam kunstist. 1919. aastal andsid tema kontaktid dadaga Duchampile idee järgmise tuntud ready-made'i jaoks. See oli „L. H. O. O. Q
annaabi.ee 
